Rahvapärased taimenimetused

Puju

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Artemisia vulgaris
Puju. Puju juur kuivatakse ja tambitakse jahuks, siis võetakse langetõbe vastu sisse.

Rahustamiseks palderjan, puju, raudhein.

Pujujuurtest saab langetõve rohtu. Juured kuivatada, pulbriks hõeruda.

Langetõbe vasta aitave pujujuure ja palderjanijuure.

Krampide vasta on pujujuured.

Tarvitati pujujuurika pulbrit, kui olid krambid.

Tarvitatakse [langetõve vastu] pujujuurika teed ja pulbrit, võttes seda sisse 3 x päevas.

Hambavalu vastu pandi haigele hambale merevahtu peale, mis vasta randa kogub. Pujumarju pandi peale.

Langetõbi. Isa tegi terveks kaks inimest. Laskis aadrit. Ristipidi laskis, ühest käest ja teisest jalast. Pahemast käest ja paremast jalast või paremast käest ja pahemast jalast. Musta kohviga aga andis seda verd natuke tagasi sisse. Haige ei tohtinud seda teada. Pujuteed ka anti langetõbisele ja tegi ka terveks. Kui puju õitses, siis tehti teed. Ummukses keeta. Narvas üks tüdruk sai terveks. Isa tegi terveks. Siis aadrit ei last. Ühe kolmeaastase poisikese ka tegi terveks.

Langetõbi.
Langetõbe rohuks on peetud pujujuurte pulbrit. Juured on tulnud koguda enne õitsemist ehk jälle hilja sügisel. Seda pulbrit on tulnud võtta seitse päeva järjest, igal õhtul üks teelusikatäis ja siis igal seitsmendal päeval veel üks teelusikatäis. Kokku tulnud võtta 14 teelusikatäit.

Rabanduse vasta olid metsas pujud - pujuvett anti. Pandi pujud keevasse vette.

Mõni hüüab pujud. Minu vanaema ütles märja roosi rohuks. Võttis kätte need lehed, tegi katki ja pani peale.

Pujutee - närvilise oleku vastu.

Puju. Pujutee kõrvaldab närvilise oleku.

Artemisia vulgaris, campestris - puju. Kasutatakse naistehaiguste raviks.

Langetõve vastu: pujujuured ja halli paju koorevesi. Äraunustamise lill olevat unustanud oma nime.

Peale selle mõned rohud arstimiseks. Pujutee menstruatsiooni lahtitegemiseks.

Pujukesi pannakse tuppa, sinna koguvad kärbsed külge, siis pistetakse pujuke kõige kärbestega kotti ja hävitatakse kärbsed.

Puju (Artemisia): tee on kohkumise vastu.

Puju. Tehakse teed langetõve vastu.

Puju - roosipuju. Roosile pandi peale. Õied tehti tuliseks ja pandi haigele kohale peale.

Pujukajuurte tee - karastab silmaerkusid, nägemise vähenemise vastu.

Närvihaigused: maikelluke, mänd, palderjan, piparmünt, puju, raudrohi.

Pujuthee aitab hüsteeria ja närvilisuse puhul.

Pujujuured - tarvitatakse teeks - raskejalgsuse vastu.

Pujutee (Artemisia vulgaris L.) kohkumise vastu.

Pujud, hallid: tee - valude juures mensete ajal, samuti närvilikuse vastu.

Puju [Artemisia vulgaris].
Too taim on osaldi ka sugulane koirohuga = Artemisia absinthium, sest temagi asub pujude liigist. Puju kasvab kuivil mahajäätud maa-alul. Näiteks söödistunud põldel ja põldäärtes, omab punase koorega tüve, mida katavad ahtakesed lehed. Ta on põesastaim. Õitseajal kannavad tüved väikesi valvakaid õisi. Kuid siinne rahvas Lääne-Nigula ja Noarootsi Eesti-poolseis kihelkondes ei tunne nüüd ega muistseltki “puju” nimelist taime, seda kuulub vaid üliharva inimeste suust, kelleil tuntum on kirjakeel. “Orjavits” - nii kutsutakse teda siin. See nimetus on mujal kibuvitsa suhtes tarvitatav old, võiks mainida näiteks Virumaal ja mujal, niisiis oletan, et Eestis üliharva või üldse ei leidu, kus nimetatakse puju orjavitsaks. Selle nime algupärane kodu tolle taime suhtes asub siinses ümbruskonnas. Keegi rahvamurraku uurija nimetas kord, et tema arvates olevad selle nime algupärane kodu Läänemaa N.V. ja N.O. rajal vastu Harju maakonda või vähemast seal ümbruses, sest kõige rohkem on kõneldud (nimetud) nii sääl. Ja veel praegaltki ei ole see säält hääbunud. Kaunis salapärasena paistab vaid nime mõiste. Selle kohta liiguvad mitmed arvamised, milleist ühestki faktilist tõde omastada ei või. Toon siin paari niisuguse arvamuse.
Nagu mainisin eelpool, on puju punakakoorse tüvega taim, mis ladva pool tarretanud verd meelde tuletab. Samuti omab ta väedse sitkuse, mis tuletab meelde vitsa. Üldises mõistes näeb ta välja kui verest nõrretav vits. Niisiis vast selles mõttes “orjavits”. Teine, veidi kummalisem arvamus on järgmine. Mõnelpool nimetatakse puju ka “põldvererohuks”. Ja et ta muistselt olla old tarvitatav päälis arstimisvahendina verdjooksvaile haavule, mida eelpool käsitsen. Sellest oletakse nii, et temaga raviti orjusajul peksasaanute haavu. Faktiliselt tõele vastav on, et teda tarvitadi ravimisvahendiks välishaavule, kui need verd välja ajasivad, juba vanasti, ent siiski võisivad ka rahvajutud tema tarvitusala suhtes teed leida, nii ei tea viimastki kuigi tõele vastavaks lugeda. Tarvitusainena arstimisvahendiks töötadi ta ümber leotiskeediseks = infusum decoctum, millega pesti veriseid haavu selles üldmõttes, et nad hukka ei lähe. Kõneldakse ka, et ta valu vähendanud ja verd kinni pannud, kuid noil arvamustel puudub faktiline tõde või üldises mõttes kindel alus.

Kirbule toodi pujussid ja panti põrmatu peale. Rabati ruttu kokku ja pliidi all põletati ära. Ja kalmussid toodi tuppa. Ja ligetetti lehessega või selle veega pesti. Ja kadusi ära.