Rahvapärased taimenimetused

Vananaisepuss

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vananaise puss. Kasvab kraavipervi pääl. Tolmu puistataks varvaste vahele, kui need lõhkised ja verised.

Kui varbavahe haige om, sis om vägä hää rükijahu vahele panna. Vananaisepussu kah.

Vananaisepuss (Stänbling-Lycoperdon) haava pääle, verejooksmise vastu ka härma võrku pruugitakse.

Kui laits ärä haudub sis pannas maojahu ja vananaisepussu ~ murumuna haudunu koha pääle.
Maojahu on mädänu puu sehen.

Kui veri jooksis haavast, sinna aeti ämblikuvõrku peale. Raudrohu lehti hõõruti ja pandi seda sahvti peale. Peenikest suhkurt pandi peale. Kui põrssal mune võtma, siis pannakse näpuga peenikest suhkurt peale. Üks “vanamoori tuss” kasvab, selle tolmu pandi peale.

Vananaise puss (ämmatoss). Selle tuhka pannakse vere sulgemiseks haavale.

Muromuna - vananaase-puss.
Karjamaal kasvas, rusikasuurune valge muna. Küsisin vanaisalt, mis see on. Vanaisa vastas: "Seda kutsutas muromuna. Noorelt on ta valgõ sisuga, vanaks saades muutub mustas, pehmes, butsus, mida pandas üüses haigide varbide vaihele, ku vihmatsõ suvõga varbavaihõ haigõs jääse. Et seda alati võtta olõsi, sis viiäs koda ja pandas sandse värehtitulba taadõ saan´a lahkõhe, sial sais alalõ!" Tõõnõkõrd löüse väikese, ümäriku, kardulasuurusõ, aga nii kerge, et ei tunnud raskust olevatki. Küsimise pääle vastas vanaisa: "Seda kutsutas vananaas´e-puss. Väliskuurt pitsida näpu vaihel, sis tuleb musta savvu seest vällä. Nio umma niisama haigõ varbavaihe rohi nigu muromunagi!" Milles ta must on? - "Selle, et um joba vanas lännü. Noorena um vananaas´e-puss niisama valgõ sisuga. Ku sõrmõ är lõikat väitsega, köüdä närtsuga pääle, saa pia terves."

Vananaasepuss, ehk määnü ja kuionu moromuna om ar haudunu varbastõ vaihõlõ pandõh hüä avitaja.