Rahvapärased taimenimetused

Puned

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Puned, kui miski katki voi ohatand.
Naestepuned kollaka õitega. Meestepuned ilma õiteta.

Jalgade haudumise rohuks on puned. Kui heinaajal peab vesise soomaa peal käima, see hautab varvaste vahelt naha üsna katki, aga puned on selle vastu hea rohi, võib kohe tooreid punelehti virsale hõeruda ja varvaste vahele panna. Ehk veel parem, puned nõu sisse panna ja tulist vett peale valada. On see vesi pruuniks tõmmand, siis jalgu seal sees kasta, see tõmbab kohe pruuni pargi korra haudund koha peale. Üsna peetigi punevett nõuga metsas, kus hommiku ja õhtu jalgu kasteti.

Kui jalad haudund on, siis pannakse punesid peale, need on ühed rohud. Need kasvavad sedasi, punased harjad on peal, kange haisuga, tarjasi pannakse vorsti sisse.

Jalad haudund, siis pannakse tõrva ja rasva vahele. Puned on ka head.

Närvihaiguste vasta tegevad punedest teed.

Jalgade haudumise vasta paisulehed ja puned hõeru katki. Kirbuheinad ka.

Varvaste haudumiseks on puned kõige paremad, pune lehti hõõrutakse kahe peo vahel nii kaua, kui nad hästi virsal on, siis pannakse neid iga varva vahele enne magama heitmist ja hommikuks on haudumine kadund; kui palju haudund on, siis teine õhtu korratakse sedasammuti.

[Haudumine -]Punesid hõõrutakse, pannakse vahele.

Puned hõõruti näppude vahel pulbriks ja pandi haudunud jalavarvaste vahele, see ei lasknud mädanema minna. Ka suvel kuivatamata hõõruti punesid haudunud kohtadele pealepanemiseks.

Puned (vorstirohi) - hea tee, ka haiguste vastu.

Naistepuna (Hypericum perforatum L.). Puned. Loomadele keedetult söödetud vahend õuetõve vastu.
Tee õitest inimestele ravimiseks kõhutõve vastu.

[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Puned.

Puned (naisterohud) (Hypericum). Õied teeks. Naistehaiguste puhul (kuupuhastus) rohuks.

Puned - Viina sees, seestvalu vastu, pandi ka vorstide sisse.

Origanum vulgare L. (puned). Lehti hõõruti peos ning saadud mahl pigistati haudunud varvaste vahele.

Puned pannakse jalavarvaste vahele, kui nad haudunud on.

Puned - pannakse jalavarvastele haudumise puhul.

Puned - pannakse varvaste vahele, kui varbad haudunud.

Puneseid pannakse siis jalavarvaste vahele, kui need on valusad.

Puned - jalavarvaste vahele, kui jala varvavahed hauduvad.

Puned: siis, kui jala varvavahed haudund on, pannakse vahele.

Puned: kui jalad on haudund, siis leotakse punevee sees.

[Kasutatavad taimed]
Puned - jalavarvaste vahele.

Puned, pannakse jalavarvaste vahele.

Puned - jala haudumise vasta.

Puned - varvaste haudumiseks, vorsti sisse.

Puned - vorsti sisse ja jalavarvaste vahele, kui haudunud.

Punand [Fumaria officinalis].
Kaunis säiliv on aga oma tarvitusalal old punand, siinse rahva keeles “puned”, ka “punahein”, siiski on ta muistselt rahva keskel tarvitatav esem. Punand on haruliste varte ja väikeste sinakate sakiliste lehtedega taim, violetsetel õitel tumepunased täpid. Kasvab põldudel ja aedus. Temaga raviti haavu, mida kutsuti rahvakeeles “haudunuks”. Et see arusaadav oleks, mainin selle haiguse suhtes mõnesõnalise selgituse. Sageli juhtub, et kinnised ja märjad kohad hõerudes hakkavad valutama ja sügelema. Eriti jalgadel on see sagedane nähe. Juhtuvad jalad märjaks saama kinniselt ja varbad üksteise vastu hõerudes tuliseks saanud ning hakkavad siis valutama ja sügelema, siis tarvitadi selle raviks punaheina lehti = folia Fumaria officinalis. Toorelt ja ümbertöötamata. Hästi lõhnavatelt punaheina vartelt korjati lehed ja hõeruti neid peos pisut mahlakaiks. Ja pandi siis haavule, mis ravis haavad. Ka on punand üks vanimaist maitsejookidest, mis muistsed läänlased on tarvitanud. Seda valmistati leotiskeediseks ning seda vedelikku kutsuti joogiks ehk võerkeelses sõnas “thee”. Teeks tehes tarvitadi punand üldiselt = herba Fumaria officinalis. Õitseajal korjati terved puned ning kuivatadi päeva käes.

Punelehti õõrutakse virsale ja pannakse haudund varvaste vahele rohuks.

Puned (majoranid) kuivatakse talveks vorstide sisse maitseaineks, lehed ja õied. Kasvab kõrgustikul, mägedel.

Toiduks.
Origanum vulgare L. (puned). Tarvitati kuivatatult toitude vürtsitamiseks.

Puned ja säävled, maitseained.

Puned - pandi vorsti sisse.