Rahvapärased taimenimetused

Piimanõges

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

”Valgete” vasta on kõige parem piimanõgeste õied. Neid tuleb enne jaanipäeva korjata.

[Labiatae]
Lamium album
Naestenõges ehk piimnõges. Naestenõges õitega ummuksis keeta ja siis selle veega silmi pesta, kui silmalaud haiged on.

Haigus.
Vanasti olid haigused väga rasked. No lemm (kollatõbi), see vöttas kollaseks; süülis (sügelised) oli see, kui suured villid löid ihu pääle, no määriti küll, ega need rambad muidu ää läind; soehaiguse (tüüfus) ajal isegi juuksed tulid ää; reima, see oli tulusam, see vöttis jalad isegi ää. Törvavett ja kasekarba vett tarviti, aga kes siis arsti juures käis. Pandi patta ja keedeti. Roosisönu tunti ka, siis ikka kasutati, tindiliiats pandi paberi peale. Rohud olid ikka vörtsik (hapuoblikas), sinine ätses (rukkilill), emanöges (piimanõges), selle valged öied on jo naiste rohud.

Piimanõges. Aprilli- ehk maikuul korjata õige noori nõgeseid ühes juurtega, kuivatada päikesepaistel ja keeta teeks. Peotäis nõgeseid viie klaasi kuuma vee kohta.
Verevaesuse ära arstimiseks.

Valge emanõges ehk piimnõges. Arstirohuks tarvitatakse ainult ta õisi. Emanõgese tee, 2-3 tassi päevas, on hääks vahendiks hingeldamise, verejooksu, verevaesuse, kusetakistuse ja kõhuvalu vastu.

[Valge emanõges ehk piimnõges.]
Kange teeaur arstib ka kõrvavalu.

Ja vanasti ikka tõesti keedeti suppi ohakatest ja muistki rohtudest. Noortest maaohakatest sai päris hea supp (nii see eit pajatab). Need said enne keetmist veel kupatatud. Keedeti liha ja piimaga.
Ka lambakõrvadest (taime nimetus) keedeti suppi ja piimanõgestest. Nii et laul ei valeta sugugi.

Piimanõgesed, need olid magusad, neid varssi me sõime lapsena.