Rahvapärased taimenimetused

Valge emanõges

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERM 17, 2 (3) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Valge emanõges pruugitakse samaks otstarbeks ja samuti, kui valget ristikheina [valged]. Veel parem on mõlemid koos tarvitada, tähendab koos ka keeta.

ERA II 27, 585 (16) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Kõrvavalu vasta valge emanõges, münt.

ERA II 193, 509 (34.13) < Põltsamaa khk., Adavere v., Puiatu as. (1938)
[Kõrvavalu]
Valge emanõgese (Lamium album L.) õitest tehakse kange tee ja juhitakse selle auru kõrva.

ERA II 193, 565 (48.10) < Põltsamaa khk., Vitsa k. (1938)
Joodi valge emanõgese teed [valgevooluse vastu].

ERA II 193, 566 (48.13) < Põltsamaa khk., Kurista v., Vähari k. (1938)
Valgevooluse puhul tarvitatakse valge emanõgese (Lamium album L.) õite teed.

ERA II 191, 531 (262) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Valgevoolus - valge emanõgese tied, seda juua.

RKM II 162, 103/4 (6) < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1963)
Valgete voolus.
Valgete vooluse vastu keedeti valge karjapää teed, üleüheksaõie teed ja valge emanõgese teed. Puhtaks pestud ja hästi ära kuivatatud munakoored hõõruti pulbriks, pool teelusikatäit korraga sisse võtta veega.

RKM II 174, 304/5 (19) < Kodavere khk. (1963)
Valgete voolu vastu tarvitati valge emanõgese õie teed ja puhtust. Kolm korda päevas loputati sooja veega. Valget emanõgest kasvab Rannamõisa endises kaasikus Peipsi kaldal ja Kodavere kiriku juures.

RKM II 395, 230 (87) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Valge emanõges jälle - valgete voolu jaoks. Teed juua.

RKM II 396, 69 (12) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. (1986)
Valge emanõges on paljude haiguste vastu. Kuivatatakse ja tehakse teed. Igasuguste naistehaiguste vastu.

RKM II 400, 86 (18b) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Valge nõgene (valge emanõges) oli rohust naistele, kui valged käisid.

Vilbaste, TN 3, 705 (38) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Valge emanõges. Tema tee kõrvaldab hingeldamise.

Vilbaste, TN 3, 717 (63 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Valge emanõges. Tee kõrvaldab hingelduse.

Vilbaste, TN 3, 717 (63 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Valge emanõges.] Ka on ta kõhuvalu ja verevaesuse arstija.

Vilbaste, TN 1, 698 (56) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Valge iminõges (Lamium album). Valge emanõges (Jämaja, Saaremaa).
Valgeid emanõgeseid kuivatatakse päikese käes ja keedetakse neist teed. Teed joovad naised, kelle kuukorrad tekitavad valu. Valgete emanõgeste tee vaigistab kuukordade valu.

Vilbaste, TN 2, 493 (8) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Valge emanõges. On tuntud rohttaim. Arstimiseks korjatakse ainult õisi. Rahvas keedab neist teed, 200 grammi liitri vee peale. Juuakse üks-kaks klaasi päevas hingeldamise, kusetakistuse, kõhutõve, nahahaiguste, verevaesuse vastu.

Vilbaste, TN 10, 311 (12) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Valge emanõgese tee auru tarvitati kõrvavalu vastu.

RKM I 9, 375 (18) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Valgevoolus: valge emanõges, tamm, angerpist.

RKM I 9, 377 (26) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Verd puhastavad: kadakas, kalmus, nõges, põldkannike, punad, takjas, valge emanõges, vesikress, võilill.

Vilbaste, TN 5, 602 (9) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Valgeid emanõgeseid. Nendest tehakse viht, kui nõgesetõbi on, sellega vihutakse saunas, siis kaob tõbi ära.

Vilbaste, TN 7, 1026 (54) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Valge emanõges.

Vilbaste, TN 7, 1056 (22) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Valge nõges = valge emanõges, naiste valgetevoolu puhul.

Vilbaste, TN 7, 1176 (47) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Valge ehk emanõges, üks tassitäis keedist kolm korda päevas. Valgete vooluse vastu ja kui valu emakas.

Vilbaste, TN 7, 1190 (51) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Valge emanõgese õied: keedis, üks klaas kolm korda päevas - hingeldustõbe vastu, valgete vastu.

ERA II 170, 697 (18a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Valge emanõges ehk piimnõges. Arstirohuks tarvitatakse ainult ta õisi. Emanõgese tee, 2-3 tassi päevas, on hääks vahendiks hingeldamise, verejooksu, verevaesuse, kusetakistuse ja kõhuvalu vastu.

ERA II 170, 697 (18b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
[Valge emanõges ehk piimnõges.]
Kange teeaur arstib ka kõrvavalu.

EFA II 4, 175 (24) < Valjala khk., Kogula vallamaja < Valjala khk., Lööne mõis (1995)
Valge emanõges, see on valgetevooluse rohi. Teed tuleb teha, ta on mett täis.