Rahvapärased taimenimetused
Rukkilill
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- koduparasiidid
- kõhukinnisus
- kõhuvalu
- naistehaigused
- neeru- ja põiehaigused
- silmahaigused
- südamehaigused
- sünnitus
- uriinipeetus
- valged
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 285, 57c < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Rukkilill, sinise õitega, kasvab rukki- ja suivilja-põllul. Rukkilille teed antakse sünnitajatele valu vaigistamiseks.
ERA II 193, 490 (28.5) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Nõmavere k. (1938)
Rukkilille (Centaurea cyanus L.) õite tee [kõhukinnisuse vastu].
ERA II 193, 567 (49.2) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Annikvere k. (1938)
Kui oli menstruatsiooni rike rohkete veredega, anti veriheina, rukkilille õite teed. Tarvitati ka veresõnu.
RKM II 159, 62 (6b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
[Põiehaigused]
2. rukkilille õitest valmistada tee
RKM II 229, 529 (16) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Punnsilmsus. Rukkilille õie teed keeta ja kompress panna silmade peale. On aidand.
RKM II 338, 346/7 (3) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kõhuvaluga joodi jälle pohlakalehe teed. Sellele valule aitas ka veel rukkilille, kibuvitsa marja, palderjaani, koirohu, teelehe ja kiviimela juurtest keedetud tee.
RKM II 338, 348 (10) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kellel süda hakkas kloppima, see pidi jooma nurmenuku, rukkilille, piparmündi või palderjaniteed.
KKI 68, 549/51 (1) < Mustjala khk., Võhma k. (1978)
Haigus.
Vanasti olid haigused väga rasked. No lemm (kollatõbi), see vöttas kollaseks; süülis (sügelised) oli see, kui suured villid löid ihu pääle, no määriti küll, ega need rambad muidu ää läind; soehaiguse (tüüfus) ajal isegi juuksed tulid ää; reima, see oli tulusam, see vöttis jalad isegi ää. Törvavett ja kasekarba vett tarviti, aga kes siis arsti juures käis. Pandi patta ja keedeti. Roosisönu tunti ka, siis ikka kasutati, tindiliiats pandi paberi peale. Rohud olid ikka vörtsik (hapuoblikas), sinine ätses (rukkilill), emanöges (piimanõges), selle valged öied on jo naiste rohud.
Vilbaste, TN 11, 261/2 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Rukkis kasvab sinise õitega sinine lill, nimetatakse rukkilill. (Tarvitatakse jälle teena arstirohuks).
H II 43, 360 (25) < Suure-Jaani khk. (1892)
Rukkilill /---/ Centaurea cyanus (Familie Composstäe). Kuivatatult olevat koidele vastumeelt.
Vilbaste, TN 7, 1026 (66) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Rukkilille õied.
Vilbaste, TN 7, 1217 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Nõmme ärjapää ja rukkilill - valgetevoolu vastu.
EFA I 101, 186 (32) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Rukkilill (Centaurea cyanus) - taim, mis õitseb taliviljas, rukkis ja nisus, on 30-80 cm kõrgune, droogiks õied. Kasutatakse uriinierituse suurendamiseks, rahvarohuna valgetevoolu, kõhulahtistina ja väliselt silmahaiguste puhul (mähisteks). Õisi on kasutatud ka ruumide suitsutamiseks. (Teave pärineb emalt ja tädidelt, kes kuulsid seda 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Raplas.)
EFA I 102, 196 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Rukkilill.
Droogiks õied õitsemise algul, kuivatada ruttu tugevas soojuses, alal hoida valguskindlas nõus. Tee on silmarohi, valgevooluse vastu, kõhulahtisti.