Haiguste märksõnad

Silmahaigused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud silmahaiguseks, välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele teisele konkreetsele haigusele.

Silmahaiguseks nimetati praktiliselt kõiki haigusi, mis lokaliseerusid silma piirkonnas, tavaliselt esines silma punetus, kipitus, paistetus, eritus rähma ja vett.
Mis moel silmahaigus end avaldab? Seda on mitut moodi: nad on punased ja paistetanud, on mädased ja rähma täis, jooksevad vett ja veejooksmisest tuleb kõlu, seuke all kord pääle, ja on naksisi, vistrikusi silmaääred täis. On rähmased, veejoosmisest akkavad karvad silmakuuli sitse kasvama, on punetus ja porsus, - - RKM II 81, 294 (49) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1958)
Silmahaigusi põhjustas rahva arvamuse järi suitsu või mustuse silma sattumine.
Küllalt arvukalt on uskumusi, mille järgi haiguse põhjuseks on mingi tabu rikkumine (nt. pesuvette sülitamine, linnupesade lõhkumine).
Ei lubatud linnupesi lõhkuda. Lõhkujal oleksid silmad pimedaks jäänud või siis lapsed oleksid pimedatena sündinud. RKM II 399, 123 (9) < Põltsamaa - H. Kull (1987)
Pikset ei tohtinud näpuga näidata, oleks kas kurdiks või pimedaks jäänud. RKM II 399, 3 (2) < Pärnu-Jaagupi - H. Kull (1987)
Haigus saadakse ka maagilise ülekande teel (haigete silmadega inimeselt, tema jälgimisest, kuuriiete nägemisest) või on ta sünnipärane (ka sellisel juhul võib haiguse algupära seletada uskumusega - ema nägi raseduse ajal ussi) (Kõiva 1988).
Kui silmahaigus on saadud saunast, - - Silmahaigus on vahel saadud ka mustast pesust (kuuriided), mis on pandud puu peale saunas. - - RKM II 27, 352/3 (72) < Laiuse < Kodavere - S. Lõhmus (1948)
Millest tekkivad silmahaigused. Naiste kuuriiete nägemisest ja suitsust, ja silmade veejooksmisest, no siis suurest nutust kah, see ka veejooksmine. Silma vee (pesuvee) mahaviskamine see ei ole midagi, aga vaat see: kõik pesid silmi ühe vee sees, säält sai vanasti palju aigust laiali, ja suits, suitsutuad olid jne. Teise inimese aigetest silmadest palla vaatamisega küll ei akka, kui sa temaga kokku ei puudu. RKM II 81, 272/3 (12) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1958)
Haigus võis pärineda ka tuulest jm.
Tuulest saanud silmahaigust ja rinnalaste silmahaigust, - mis ka sellest tuleb, kui lapse ema millegi asja pärast väga pahandatud saab ja pärast seda kohe lapsele imeda annab, - - EKnS e, 41 (3) < Viljandi - P. Havik (1923)
Ka raamatu lugemine, ere valgus ja ehmatus arvati nägemise halvenemist põhjustavat.

Pimedaks jäämise põhjuseks peeti päikese vaatamist, nägemise halvenemise põhjuseks - raamatu lugemist. Arvati, et liigne nutmine põhjustab pimedaksjäämist. RKM II 411, 442 (6) < Saku - E. Tiits (1988)
Ühel mehel oli higi jooksnud silma ja mees jäänud pimedaks. Teisel käis selja taga pauk ja mees ehmatas pimedaks. RKM II 400, 153 (4) < Jüri - J. Sõster (1987)
Pimedaksjäämise põhjused on sarnased eelmistega.
Üks põhjendus vanaduse saabumisel pimedaks jäämisele oli see, et veri läheb paksuks.
Vanal inimesel oli ju selle pärast halb nägemine, et veri on ära kuivanud. RKM II 13, 196 113) < Tallinn - A. Ratas (1947)

Vaata ka: odraiva, silmamarjad.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

ERA II 202, 21 (30) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Kopsuhaiguse vastu. Tilliõied ära keeta ja seda vähehaavald juua aitab kergemine hingata ja puhastab kopsu. See vesi aitab ka silmahaiguse vastu, kompressid panna peale.

H III 14, 553 (1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa k., Vahemuru t. (1892)
Kui silmad ehk kõrvad haiged on, siis pantakse raudheina mätas pea peale ja võetakse pool hobuserauda, tehakse kolm kord ümber pea, ja surutakse sellega haiget kohta.

H III 18, 165 (4) < Tallinn l. < Hanila khk., Virtsu v. (1894)
Kui silmas pisikesed visked on, siis otsitse tangude seest terved odraterasid ja kanade eest ka terved odraterasid, mis üle on kudagi jäenud. Nendega saab siis silma vautud.

H III 19, 796 (146-7) < Viljandi < Halliste khk. (1894)
Selle inimese silmad jääda haigeks, kes naesterahva särki juhtub nägema, mis tal kuuhaiguse ajal seljas on olnud. Silmad, mis niiviisi on haigeks jäänud, nagu üleval punktis nimetadud, saada terveks, kui neisse linase riidi suitsu lastakse.

H III 22, 124 (9) < Otepää khk., Palupera k. (1894)
Kui silma haige omma, sis võetas ütessäst kadajapuhmast põha puuld küllest egäüte küllest kolm ossa, mes häste ma[r]jatse omma, keedetäs ärä paan ummussin, tolle viiga mõstas silmi. Sis pandas neo ossa ütte paika põha poole huune veere ala, tolle perast, et kiaki ei saa pääle astu.

H III 2, 243 (7) < Haljala khk., Vihula v. (1890)
Kellel haiged silmad olnud, siis toodud üheksast allikast vett ja valatud üle kaevukougu üheksa tilka, siis on sellega silmi pestud. Ja kolme saksa maa pealt toodud tuulepesi silmade arstimiseks.

H I 10, 762 (37) < Samaara kub. (1898)
Ku /silmä?/ haige omma, sis: ku söögiritka (rõika) omma joba suures kasunu, mine perän päivä aida, lõika väitsega kolmel ritkal maadligi päälse kants är, uurista nu ritka sisest tühäs, pane egäleütele jäll oma kants pääle kaases ja lase üü aiga saista. Sis mine hommigu enne päivänõsengut, ku keäki viil ei kõnni - ku keäki näge ehk vasta tule, sis abi ei saa - võta nuide egäüte ritka seest kate näpuga kolm kõrd tuud liimi, mis sinnä om korjunu, ja hõõru silmi (sis saava silmä terves). Ja tuud tii kolm üüd kolmapäivä ja nelläpäivä vahel, sis saava silmä terves.

H II 6, 310 (II) < Hiiumaa (1890)
Kummelitee veega tuleb silmi peseda, kui silmad vett jooksevad; kui karvad silma seespool ette tulevad, nopitakse nad ära, ja peeneks hõerutud suhkurt, mille juure üks väike osa ingverituhka juure lisatakse, puhatakse sisse.

H II 32, 654/5 (82) < Räpina khk. (1889)
Kellel silmaviga olnud, nendele antud rohuks kadedusheinu, nõiakõldu ja maarjaheinu kokku keedetult.

H II 34, 769 (1) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
[Rahva arstirohud]
Punased pirdid (Dianthus deltoides), silmadele hääd.

H II 40, 1105 (13) < Tallinn l. < Hanila khk. (1893)
Silma haigust aitab vahest, kui silmi kase tuulepesaga suitsetatse.

H II 41, 185 (4) < Ridala khk., Ungru (1888)
On so silmad haiged, siis hõeru silmarohtudega (Drosera), nee teevad kohe terveks.

H II 46, 882 (22) < Ambla khk., Tapa (1894)
Silmahaiguse vastu pesti neid keedetud kobruleheveega.

H II 47, 577 (9) < Audru khk. (1893)
Kui silmad ehk kõrvad haiged on (ka loomadel), aitab tuulehagadega suitsetamine.

H II 51, 215 (74) < Nõo khk. (1894)
Kui silma haige, vett jooseva, sis piab silmi verihainuga suetsutama ehk muedu piibusuitsu silmivahele laskma, sis saab abi.

H II 52, 48 (29) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Küümne.
Juuri ja varsi taarilõ sillas, et paremb maitsõs. Küümne leevä sisse ja kõrvõtetu piimaga sisemise haigusõ ja purutemise rohos, pääle latsõ olõmise. Silmärohos, katski hõõrutult, viina seen liutadu pr.

H II 58, 205 (5) < Jüri khk. (1896)
Kui silmad valutavad, siis lastakse neile sooja leiva, kardulekeedu ja lammamaksa auru.

H II 70, 705 (92) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Sisemädse haigusõ rohos peetäs ka "urbaviina". See om: keväjält inne kõourba lahkõmist korätas ütsi urbakõisi, hulk urbõ kokko, pandas sinnä viin pääle, lastas umbõst 1/2 aastat saista - sis om rohi valmis. Sedä pruukva mõnõ ka vigastõ silmi parandamises.

H IV 1, 556/7 (12) < Jõelähtme khk., Maardu v., Kure k. (1889)
Krookleht, see kasvab iga aruheinamaa peal, ja sui on iga hommikul ta peal üks väega ilus selge kastetilk; sellepärast ütlevad ilmarahvas, et kui silmad haiged, siis pese nimetatud lehe pealt tilgast silmi, saagu siis nii palju, kui saab.

H IV 1, 557 (13) < Jõelähtme khk., Maardu v., Kure k. (1889)
Ka on veel üks veike kasv, rahvas hüiavad silmarohud, neid korjata ja keedeta, ning pestakse haigeid silmi selle veega; õied neil punased.

H, Mapp, 951 (2) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Abi silmahaiguse vastu. Kui silmad haiged on, hoia nende peal teelehti - saavd terves.

H III 5, 29 (2) < Valjala khk., Pahna k. (1889)
Silmarohud. Need kasvavad põllal kiviraunade pääl ja aite ääres ehk ka kivide ääres, aga ka kõrge raunamaa pääl; need on väiksed vereurmarohtudega peaaegus ühtemoodi, aga pisemad ja punasete õilmetega; kui õilmed ära pudenevad, siis jääb kui vahe pind ehk oga järge. Neid keedeti jälle veega; aga see vesi toodi niisugusest alligast, mis põhjatuule poole välja jookseb.

E 41345 (14) < Narva l. (1901)
Silmahaiguse vastu pruugiti happuleivataigent linase nartsuga silmade peal.

E 49741 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Kevadi korjata kõivu veiksid lehepunge ja pudeli panda, piiritust või ka maaviina pääle panda. On hää silmi määri, kui silmad haiged on. Võib ka kõtuvalule veidike sisse võtta.

E 49743/4 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Aga ütte kallist palsamit tetas niidade: Võtta kevadi neid noori kõivulehti, mis kutsutase hiirekõrva, pane neid ütte kruusi või pudeli sisse, kalda õige kanget viina pääle, pane korgi ja vaiguga kinni, pane päiva vasta ehk ütte lämmade paika, et ta tõmbab. Siis on üts kallis palsam, kellega võid henda kõtto, silma, leigatu vai raiotu haavu parandada.

E 82976 (17) < Karuse khk. < Pärnu l. (1933)
Haigeid silmi arstiti sel teel, et toodi mõne kase otsast tuulepesa ehk jälle õhuke kasetohu tükk, mis pirises tuule käes, ja suitsetati nendega silmi, sest arvati silmahaigused olevat saadud tuulest.

E 82976 (18) < Karuse khk. < Pärnu l. (1933)
Ka pesti haigeid silmi tuliseile kasepuude sütele valatud veega.

E, StK 28, 89 (29) < Lutsi khk (1925)
Pühä Maarja linakõzõ' = haina'. Neid hautatakse vees, millega haigeid silmi pestes viimased terveks saavad.

EKS c, 64 (2c) < Jõhvi khk. (1891)
[Labiatae]
Lamium album
Naestenõges ehk piimnõges. Naestenõges õitega ummuksis keeta ja siis selle veega silmi pesta, kui silmalaud haiged on.

EKS c, 72 (2) < Äksi khk. (1891)
[Cruciferae]
Capsella bursa pastoris
Silmarohi. Ummukses keeta; ehaaeg selle veega silmi pesta, siis vastu ehk üle pahema õla vesi ära visata, siis saada haiged silmad terveks.

ALS 5, 151 < Saarde khk., Voltveti v., Pikri t. (1933)
Nõrka köömlileotist tarvitada silma loputamiseks nõrevoolu ja punetuse korral.

ERA II 6, 517 (8) < Rapla khk., Kabala m. < Märjamaa khk. (1928)
Kui silmad haiged, kreegi küljest võtta tuulepesa ja ära keeta. Silmi tuleb selle veega pesta, siis saavad terveks.

ERA II 25, 120 (25) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu vaestemaja (1930)
Kammeliteed, need kasvavad õue peal ja teeäärtes. Teelapid pannakse silmade peale, kui silmad haiged.

ERA II 42, 85 (5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. (1931)
Puru silmas. Kui puru silmas olli, siis panti silma rukkitera või vähikivi (vähi silm?), et sii tuub puru vällä.

ERA II 130, 597 (19) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Laimjala v. (1937)
Kummelid. Kui silmad haiged, pannakse silmadele kompressid.

ERA II 193, 515 (37.8) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
Kui puru või odraiva on silmas, saab seda kergesti välja tuua, kui silmale panna tükike toorest sibulat.

ERA II 193, 515/6 (37.10) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Umbusi k. (1938)
Silmalaugude lõdvenemise ja pikaldase silmapõletiku puhul, ka nõrga nägemise korral tarvitatakse karjamaadel kasvavat silmarohtu (Euphrasia officinalis L.).

ERA II 193, 516 (37.11) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Kamari k. (1938)
Kui silmad valutavad, on kasulik neid pesta ellerheina ehk metsakaebuse (Polygala amarella L.) teega.

ERA II 203, 396 (46) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Silmahaigused.
Kuna silma peetakse väga õrnaks orgaaniks, siis silma juures ei usaldata nii vabalt talitada nagu see oleks võimalik ehk mõne teise vea juures. Kõik isearstimine silma juures piirdub ainult välise veega pesemises. Silmade pesemiseks arstimise otstarbel tarvitatakse köömnevett (vett, milles köömneid keedetud, või lisatud pesemisveele juure köömneteed). (Vastse-Otepää vallas lasknud Kandsi-Peedu (Peedu Uibo, elas Kandsi talus) Hinnumäe-Hoolal (Hinnumäe talu Valgjärve vallas) oma silma arstida, kuid nimetatud külaarst tahtnud Kondsi-Peedul veel viimastki nägemist ära võtta. Mees pidanud hiljem pöörduma vastava, kutselise silmaarsti poole, kes päästnud mehe pimedaks jäämisest.)

ERA II 203, 418 (7) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Köömned.
Arstirohuna tarvitatakse köömneteed jahtunult silmade pesemiseks, kui silmad haiged. Muidu leiab ta laialdaselt tarvitamist söögi juures teena.

ERA II 205, 419 (3) < Tallinn l. < Keila khk., Saue v., Äesma k. (1939)
Ka tuulepesade suits aitab silmahaiguste vastu. Tuulepesad on kase otsas peened raagude tombud.

ERA II 251, 383 (33) < Karuse khk., Kunila k. < Viljandi khk., Uue-Võidu k. (1938)
Silma kordtõbe suitsetadi kasetohu elvetega. Nehoke kasetohu ette õhuke kord, mis tuule käes elvetavad. Ja silmaallika veega pesti neid silmi ka, kus neid ligemal oli.

ERA II 283, 478 (5) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. (1940)
Head silmaseletust saada.
Vaja ainult kuke sapp võtta, seda veevahuga segada ja silmi sellega kasta, siis jäävad nad eluajaks heaks. Mõned segavad ka jänese ja angerja sappi sinna sekka. Või jälle pestagu silmi hommikul ja õhtul maasikaveega, on ka hea.

ERA II 283, 494 (37) < Pühalepa khk. (1940)
Mähis silmahaiguse vastu.
Võta küpsetatud õunu, kibuvitsamarja seemnelima, sega roosiveega, ühe muna valge sega maarjajääga, pisut sahvranit. Tee sellest kõigest mähis, pane silma peale, see kisub kõik palavuse välja ja vaigistab valu.

ERA II 288, 183 (4b) < Tallinn l. (1940)
Linase riideräbala suitsu lasti kõrva ja ka silma, kui need haiged olivad. Suitsuga arstiti lapsi linase narmaste ehk ka linase riide suitsuga. Mulle enesele lasti kõrva haiguse korral linase riideräbalate suitsu kõrva. Teine kord lasti kange nohu korral linase narmaste suitsu ninasse ja silma. Ja kohe tundsin paremust.

ERA II 288, 199 (25) < Tallinn l. (1940)
Maasikatelt pigistatud sahvt võtab silma puna ära.

ERA II 288, 200 (27) < Tallinn l. (1940)
Seespidised vahendid - kalaõli ja ka kadakarasva õli aitab silmahaiguse vastu.

ERA II 288, 200 (28) < Tallinn l. (1940)
Pihlakaõietee piimaga on ka põiele hea ja ka silmele.

ERA II 289, 433 (63) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k. (s. Brenner) (1940)
Kommeli ja külmavee kompressid pannakse silmade pääle.

ERA II 290, 48/9 (3) < Tarvastu khk., Suislepa v., Vooru as. (1940)
Konnakude ja kasemahlaga on ka silmi pesetud punetuse ja valu korral ja puhta silma allika veega pesemine on ka aitanud.

ERA II 290, 50/1 (8) < Tarvastu khk., Suislepa v., Vooru as. (1940)
Piirituse ja kummelitee kompresse on pantud, siis kui silmad punetasid ja valutasid. Kompressiks on tarvitatud kulunud pehmet linase riide lappi, see pantud mitmekorra kokku, niisutatud piiritusega läbi, asetatud silmadele ja seotud ümbert pää kinni. Kui see lapp palavaks läinud, siis asetatud jälle uus külm niiske lapp asemele. See kordunud, kunni punetus ja valu vähenenud. Silmavõietust siin ei ole kuulda.

ERA II 290, 51 (9) < Tarvastu khk., Suislepa v., Vooru as. (1940)
Seestpidiseid arstimeid on silmahaiguse puhul sisse võetud: kadakamarja keedist, maarjapuna-, palterjani- ja piparmünditeed.

ERA II 290, 56 (16) < Tarvastu khk., Suislepa v., Vooru as. (1940)
Silmarohu taim kasvab kehvematel heinamaadel. Rahvas nimedab teda ka niidukadakaks. Kasvab 15-20 cm kõrgune haruline taim, munakujuliste hambusäärsete lehtedega ja punakasvalgete õitega. Silmarohu keedusega tehakse punetavaile silmadele kompressi ja selle taime teega pesetakse silmi punetuse puhul.

ERA II 292, 260 (5) < Kose khk. (1941)
Kuulsin et kevadel keedetud kase tuulepesa olla päris hea haigetele silmadele.

ERA II 292, 261 (6) < Kose khk. (1941)
Väga hea abinõu olla, kui silmad punetavad ja paestetanud ja kipetavad, tuua kevadel, kui esemesed kesalilled (kohaliku nimega kanaperssed) on õitsema hakanud, korjata nende lillede õise, õhtupoole, kui vihma ega kastet ei ole. Lasta teisel pääval natuke varjulises kohas kuivada, siis sooja, aga mitte kohe lüpstud piimaga keeta, kuni see segu pruunroheliseks läheb. Siis lasta seda läbi riide (linase) imbuda, et roog ja muu kõnts jääb lina peale. Lasta seda jahtuda. Siis kui nii soe veel on nagu lüpstud lehmapiim, võib seda panna ööseks lapiga silmade peale ja paari pääva pärast paranevad silmad.

ERA II 292, 435 (79) < Tallinn l. (1941)
Maarohud, mis taviteti haiguste parantamisest:
Aaloe kasvas potis ja selle veega pesti haavu, ja oli ka haigeid silmi hea pessa seest ja väljast, ka sissevõtmisest tarviteti seda vett.

ERA II 292, 436 (91) < Tallinn l. (1941)
Silmarohi, sellest tehti teed ja pesti teega silmi.

ERA II 292, 436 (87) < Tallinn l. (1941)
Koirohuteed anti kõhuhaigele ja pesti haigeid silmi.

ERA II 191, 401 (1) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Matsi t. (1938)
Tuulepesa tuua kolme valla piiri pealt. Piirutule peal vähe põlema, seda suitsu silma lasti, kui silmad haiged.

RKM II 14, 49 (112) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Mes oli kanapime, see oli kanapime. Kes seda arstis. Ei mäleta, mis vesi see oli, sõnajalga keedeti ja selle viiga siis pesti. Kui väha oli, siis aitas. Kas tolmust vai mustusest, kuida sii haigus tuli.

RKM II 53, 461 (7) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Kui on nõrgad silmad, siis juuakse koirohu teed.

RKM II 59, 584 (28b) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Kui silma veere oli haigõ, ku ülti, õt silmile om kuum sisse länü. Siis pejeti suvõaigu pääl õgasugutsid külmi lihavit lehti, nigu paisõlehte, peedilehti ja kapstalehti. Võieti silmä viiri päälsega. Kõüdeti kohopiim hõrrõ linadsõ närtsu sisse pejeti tuud ka pääl. Kõsti silmi hapnõpiimä leemega. Kõik rohitsamisõ piimaga oli, õt kuuma silmäst vällä kiski.

RKM II 81, 274/5 (17) < Häädemeeste khk., Muhu k. (s. Jaanson), s. 1887 a. (1958)
Silmade arstimine kompressidega.
Kumelid, kumelillekott, kompress silma pääle jah, ja kange hiinatee lapp silma pääle, siis paned poomvillad ja sooja sideme pääl, nõnda kaua lased olla, kui kuivaks läheb, kas tund või poolteist, siis võtad ära, aga mitte nõnda, et paned külmalt pääl ja lased olla.
Rinnapiimaga niisutati jah lapse silmi, kui korda põdesid, seuke mädane ja rähmane.
Piiritus, hobusesõnik, see on ju kange ja sõnik must, ei seukest ei pantu silma ligigi. Kusi jaa, kusitse lapiga on pühitud.

RKM II 81, 300 (62) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Silmade võidmisest ja pühkimisest. Munavalge tehti kumeliteega lahjaks, sellega määriti. Kumelitee ja köömletee lapiga pühiti, kusitse lapiga ja suhkruvee lapiga.

RKM II 89, 74 (51) < Kadrina khk. (1959)
Silmahaiguste raviks tarvitati toorest katki taotud sibulat, hallikaid meie ümbruskonnas ei olnud, kus oleks võidud saada tervendavat vett.

RKM II 89, 76 (57) < Kadrina khk. (1959)
Silmade punetuse ja valu vastu silmades aitab hea eduga söögisibula ekstrakt (toore söögisibula ekstrakt).

RKM II 111, 67 (179) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Silmahaiguste korral lasti silma tuulepesa suitsu.

RKM II 111, 38 (90) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Kui silmad olid kibedad, suitsetati neid tuulepesadega.

RKM II 111, 38 (89) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Silmahaiguste puhul pesti silmi kase või vahtra mahlaga.

RKM II 106, 198 (5) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Nüüd, kui silmad punetavad ja on hellad, siis tehasse kameli tie ja kange hiina tie kombressisid õhtate.

RKM II 106, 153/4 (10) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Kui silmad on rähmäs ja punetavad, siis on kõige paremb pidand õlema hommikute silmad natuke aiga külmäs vies lahti hoidada. Uuemal ajal tehasse kameli kombressid õhta ja hiina tie kombressid. Kurdeti silmi küll. Ommikute õlid ninda rähmäs, et kisu vai lahti. Külmä viega siis pesti. Aga siis ei tiatud midagi kui vett juoksivad, tuule kääs juoksivad vett nindat nirises.

RKM II 145, 78 (19) < Pärnu-Jaagupi khk., Kärstna k. - Lilia Briedis < Minna Kannistu, 69a.
Silmarohi on väikeste roosade õitega taim. Selle veega niisutatakse silmi, pannakse kompressid peale.

RKM II 159, 153 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Silmahaigus.
Kui silm ihukoid täis on, siis korjata „maanet“ seemneid. Need seemned tampida. Saadud vedelik panna kahe lapi vahele ja hõõruda sellega silmi.

RKM II 194, 333 (21) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Takjajuure veega pesti silmi, kui haiged olid.

RKM II 207, 370 (32) < Võnnu khk., Rasina (1959)
Silmahaigus.
Silmade punetus ja pisaratevool tekkis kergesti suitsuste ruumide tõttu. Sel juhul määriti silmi salviga, mis valmistati peeneks hõõrutud sibulast ja keedetud munakollasest. Kolmandat lisatavat ainet jutustaja ei mäletanud.

RKM II 210, 490 (3) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1966)
Verd klaarib kasepunga tee, kõige urbadega korjatud; nagu klaarib silmanägemist ka.

RKM II 222, 57 (3) < Lüganuse khk., Kiviõli l. < Oudova maak. (1966)
Silmarohi.
Soojal ajal võiti toomingaõied, kui alles lahti lõid, pandi klaasriista sisse, niiskuse andmiseks lisati vähe vett, pandi ahjuklaas kõvasti kinni. Teise riista pandi vesi, nii et vesi keema läks. Siis haudus õied pehmeks, siis võiti ahjus välja, pigistati mahl puhtalt välja, kurnati ära, pandi haavale pääle. Sügavale haavale lahustati keedetud veega.

RKM II 229, 32 (2) < Rakvere l. (1966/7)
Silmahaigused.
/---/ Maakeseemned katki teha ja silmi pesta.

RKM II 229, 529 (16) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Punnsilmsus. Rukkilille õie teed keeta ja kompress panna silmade peale. On aidand.

RKM II 229, 531 (29) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Krookslehe vee kompress silmadele panna, kui silmad haiged on.

RKM II 229, 657 (6) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kae. Kui silm hakkas halliks minema, siis kardeti kae kasvamist. Ise nägin, kui vanaisa ühel tütarlapsel silma ravis ja silm sai terveks. Tean seda taime, millega vanaisa kaed ravis. Sel taimel on väikesed ümarikud libedad lehed, karvad ääres, kasvab soo servades madalas maas. Nime ma ei tea. Siin ka kasvab. Selle taime leht pandi märjalt silmaripsmete vahele ja vajutati silm kinni.

RKM II 254, 395/6 (12) < Haljala khk., Ama k., Keskküla t. (1969)
Väike tütar nagu hakkas ketutama, läks punaseks. Ämmaeit pani lepapuust pütti (3 vitsa pidi pütil peal olema) vett ja 3 tulist sütt. Kasepuu süsi pidi veel olema. Siis pesi selle veega lapse silmi ja silmad said terveks. Ühe korraga ei kadunud ära, pesi mitu korda.

RKM II 260, 178 (35) < Ludza maakond, Vitebski kubermang, Suure-Tsäpsi k. (s. German), s. 1895 (1967)
Pühä Maara haana (helekollased nupud) tarvitatakse silmahaiguse puhul.

RKM II 264, 211 (1) < Rakvere khk., Lõuta k. (1968)
Pulmaperetropid - nisukesed veiksed sinised õied ja madalal heinamaal sai korjata. Silmarohi.

RKM II 321, 418/9 (7a) < Häädemeeste khk., Pulgoja k. (s. Holland), s. 1899 (1976)
Elioks (aaloe) silmarohuks.
Elioks on väga hää silmi arstida: hõeru selle mahlaga silmade ümmert, aga mitte silma sisse ei tohe lasta. Elioksa mahla võib klaasi sisse ka pigistada, oks kuivab ära, kui kaua seisab, aga klaasi seest saad need tilgad igal ajal kätte.

RKM II 317, 496 (115) < Räpina khk., Kohkva k. (1975)
Sinepi süümisest sai naasel silmä tervest.

RKM II 321, 421 (9) < Häädemeeste khk., Pulgoja k. (s. Holland), s. 1899 (1976)
Teelehed raviks.
Teelehed on ka hääd silma pääle panna, kui silmad paistetavad ja valusad on, aga lehed piab enne puhtaks pesema.

RKM II 361, 341b < Kanepi khk. (1982)
Söögi kõrvale joodi pärnaõie, pohlaõite, ka -varte, maasikaõie, vaarikavarte, õunapuu lehe, õunakoorte ja isegi kirsiokste teed. Köömnetee pidi nägemist parandama.

RKM II 369, 292 (6) < Maarja-Magdaleena khk., Jõusa k., Kuke t. (1983)
Kummeliteed keedeti põletiku ja silmahaiguse korral.

RKM II 370, 222 (28) < Viru-Jaagupi khk., Mõdriku k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Kammel - kompressideks, kui silmad haiged. Me korjame seda [näitab õuekummelit], mina pole seda õiget näinudki.

RKM II 371, 414 (5)c < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. < Kuivajõe k. (1984)
Pihlakamarja tee - silmarohi, mustasõstratee ka.

RKM II 372, 290 (4) < Tartu l. (1984)
Pihlakakoore tee silmale.

RKM II 372, 291 (17) < Tartu l. (1984)
Keedis-salv: rukiroheline, kanamuna valge ja mesi. Silmale ja haavale.

RKM II 373, 492/3 (245) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kui silmad olid valusad kas tolmust või tugevast päikesest, tuli põletiku eemaldamiseks teha kanget kummeliteed ja kompressi. Kui kompressiriie läks soojaks silmade palavikust, tuli lapp jälle kummelivette kasta, suurem vesi välja muljuda ja jälle silmadele asetada. Kui silmad olid väga põletikulised, tuli kompressi teha mitu korda päevas ja mitmel päeval järjest.

RKM II 374, 157 (30) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Kui silmad olid haiged ja põletikulised punased, siis tehti boorhappe kompressi. Väga hea oli ka kummelikompress, mida pandi ikka külma pealt. Selleks keedeti kange kummelitee, lasti külmaks, kurnati ära ning kasteti puhas riidelapp kummelivedelikus märjaks, muljuti suurem osa vett ära ja asetati silmadele. Vajaduse korral vahetati 5-10 minuti järel kompressi. Vähendas põletikku.

RKM II 375, 101/2 (39) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui silmad sügelesid, kipitasid ja silmavalged olid punased, silmad rähmas, siis oli põletik. Raviks tehti kummelikompressi. Selleks keedeti kanget kummeliteed, jahutati, kurnati ära ja kasteti puhas lapp sisse, väänati suurest veest ära ja asetati silmadele. Haige pidi siis selili lamama. Tuli kohe pool tundi või rohkem kompresse vahetada ja nii mitu korda päevas. Nii mitu päeva, kuni silmad paranesid. Sel ajal, kui silmad olid haiged, ei tohtinud neid väsitada - lugeda ega näputöid teha, mis silmi liiaks pingutasid. Samuti ei tohtinud ka tolmustes ruumides olla, see oleks silmades suurema põletiku teinud.

RKM II 375, 232 (35) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui olid silmad rähmas, valusad ja silmavalged põletikuliselt punased, siis aitas raviks kummelikompress. Selleks keedeti rohke kummeliga kange tee, kurnati ja lasti jahtuda. Puhas lapp kasteti kompressivedelikku, väänati veidi, et suur vesi välja saaks ja siis asetati kompressilapp silmadele. Haige pidi ise lamama selili, siis püsis kompress ilusti silmadel. Juhul kui oli ainult üks silm haige, tuli sel juhul ainult seda kompressiga katta, et mitte sama vedeliku ja lapiga tervet silma nakatada.

RKM II 375, 315/6 (42) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Kui silmas oli põletik, siis silmavalge oli punane ja valutas. Kästi kummelitee kompressi teha. Selleks tuli keeta kummeliteed, kurnata prahist ja lasta jahtuda. Puhas lapp tehti kompressivedelikus märjaks ja suur vesi suruti välja ja siis pandi kompressilapp haigele silmale. Nii tuli teha päevas mitu korda ja nii kaua, kui silmad terveks said. 4-5 päeva kohe. Kompressi tegemisel pidi haige pikali olema, siis seisis kompressilapp ilusti peal. Iga 3-4 minuti järel tuli lapp uuesti vette kasta, sest silma peal muutus see varsti soojaks.

RKM II 375, 404/5 (49) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
Kui silmad olid punased, tikkusid kipitama, siis oli põletik ja siis oli raviks kummelikompress. Selleks tuli mitu minutit vees keeta rohket kummelit, et saaks kange kompressivedelik. See tuli ära jahutada. Jahtunud kompressivedelikku tuli kasta puhas lapp, suurest veest välja pigistada ja see külm lapp tuli lasta laialt silmale. Muutus varsti soojaks. Siis tuli jälle vahetada. Nii tuli teha päevas mitmel korral ja sel ajal tuli voodis pikali olla. Siis seisis kompressilapp ilusti silmas. Mõne päevaga võisid silmad terveks saada. Selliste haigete silmadega ei tohtinud olla tolmustes ruumides ega teha rasket higist tööd. Higi ja tolm tegid silmad veelgi haigemaks.

RKM II 375, 563 (71) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Kui silmad muutusid valusaks, silmavalged punakaks, silmad muutusid rähmaseks, siis tuli keeta kanget kummeliteed, ära kurnata ja jahutada ja puhta lapiga kummeliteesse kastetult kompressi teha. Päeva jooksul mitu korda ja nii 3-4 päeva, kuni silmad „selgeks“ läksid.

RKM II 381, 122 (7) < Tallinn < Rakvere khk., Rakvere l. (1985)
Kui silmad punetasid ja jooksid vett, siis pesti leige kummeliteega ja pandi kummelitee kompressi peale.

RKM II 381, 327 (82) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Silmad jooksevad vett.
Kui silmad vett joosevad ja kibedad on, siss pandi kardulekaabet kahe puhta linase rõõvatüki vahele ja siss pandi silmi pääle. Kardul on üks kiskja asi, kisub palaviku välla.

RKM II 384, 406 (27) < Keila khk. (1985)
Silmavalu vastu soovitati hoida silmi maksakeeduvee kohal, et aur silma läheks. Sama toimet eraldab ka kartulikeeduvee aur. Ja muidugi tuli süüa toorest porgandit, kaalikat või koguni kartulit.

RKM II 385, 32 (b) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Kummel - mitmesuguste seedimishaiguste puhul (ka väikelastele), kompressideks (isegi silma), kuristamiseks ja muuks.

RKM II 399, 36 (18) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1987)
Kästi mustikaid süüa, siis on silmad terved ja näeb hästi. Need inimesed, kes elasid mustikaraba ääres ja tarvitasid pidevalt mustikaid, olid head nägijad ja ei pidanud prille tarvitama.

RKM II 399, 47 (28) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Pajusi v. (1987)
Kui silmad punetasid, põletik oli sees, siis kästi teha kummelikompressi.

RKM II 399, 86 (46) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Peetri khk., Esna v. (1987)
Kui silmanurgas oli mädane koht, siis pandi (küpsetatud) hautatud sibul kompressiks peale. See puhastas silma ära.

RKM II 399, 172 (46) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Annikvere k. (1987)
Kui silmad olid rähmased, tuli teha raudrohu tee kompressi. Puhastab silmad ära, sulatab räha ja võtab põletiku ära.

RKM II 399, 311/2 (59) < Põltsamaa khk. (1987)
Kui aga oli silmas väike põletik, nii et silmad olid punased ja tikkusid ka rähmaseks muutuma, siis sai teha kummelitee kompressi. Selleks sai selili heita ja kompressilapp peal hoida. Kui juhtus ainult üks silm haige olema, tuli puhas, terve silm eraldi hoida ja soovi korral sellele eraldi lapi ja kummeliteega kompressi teha.

RKM II 399, 333/4 (29) < Põltsamaa khk. (1987)
Tolmuse töö juures hakkasid silmad kipitama ja muutusid punaseks (näiteks õue pühkimine, briketi tõstmine, varem rehepeks). Siis tuli rohke veega silmi loputada. Eriti nõrkade silmade puhul tuli ka kummelitee kompressi teha.

RKM II 399, 476 (41) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Pilistvere khk., Kõo v. (1987)
Kui silmad olid rähmased, oli neid soovitav pesta rohke veega ja veel kummelitee kompressi peale panna.

RKM II 400, 54 (12) < Tartu l. < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1867-1957) (1987)
Kui silmavalged punaseks läksid, pandi õhtul magama heites kummeliteega niisutatud linane lapp silmadele, see oli väga tõhus, mõnikord ka lihtsalt külma vee või hiinatee lapp.

RKM II 400, 74/5 (14) < Iisaku khk., Sälliku k. (1987)
See ütlemine on küll päris õige, et kui mustikaid volilt söed, läheb nägemine selgemast. Elan nüid Kukrusel, arvasin, et mis metsa menija ma enam, ku silmad nigu udused, et kas ma näengi marju korjada, aga nii kui ma natuke olin marju söend, läksid silmad nagu imeläbi selgest.

RKM II 400, 207 (36) < Koeru khk., Abaja k. (1987)
Silmad rähkavad ja punetavad, siis oli linnumagusa, aaloemahla ja sülje seguga õhtul silmad ära määritud. Suvel oli hommikuti kogutud krooklehtede pealt kastetilku ja sellega rähkas silmi kastetud.

RKM II 400, 234 (16) < Anna khk., Võõbu k. (1987)
Mõnel pool soovitatud - inimestele - haigele silmale kasemahla kompressi. (Rohkem küll pesti kasemahlaga pead, et juuksed oleksid pehmed ja läigiks.)

RKM II 400, 273 (2) < Kose khk., Alavere k. (1987)
Kasemahlaga pesti silmi, pidi silmadele hea olema.

RKM II 400, 391 < Saarde khk., Veelikse k. (1987)
Kui silmad sügelevad ehk kipitavad, siis määritakse neid meega. Süljega aga võtsid mõned vanainimesed lastele puru silmast välja.
Minu ema ütles: „Parim ravim on siis, kui silmad on kirjud, süüa pidevalt sibulat ja küüslauku.“

RKM II 400, 390 < Saarde khk., Veelikse k. (1987)
Silmapõletikku aga kummelikompressiga, hõberaha veega, jordaniveega ja mõni inimene ravis ka kastega.

RKM II 400, 374/5a < Kadrina khk., Võduvere < Saarde khk., Karuküla k. (1987)
Rähmatsid ja mädatsid silmi pesti kasemahlaga.

RKM II 400, 374/5b < Kadrina khk., Võduvere < Saarde khk., Karuküla k. (1987)
Kui silmad jossid vett, siss pandi kardulekaabet ja kumelivett lapiga pääle. Kui silmad punased ollid [= põletikus olid], siss see ka aida [see tähendab kartulikaabe ja kummelitee kompress].

RKM II 438, 158/9 (76) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Kui silmas oli väike mädanik, odraokas, siis silmas oli palavik ja valutas. Siis tuli teha kompressi. Selleks sai keeta kummeliteed. See jahutati ja kurnati. Lapp märjaks, veidi pigistada suurest veest välja ja kompressiks peale. Tuli korduvalt kasta kummeliteesse, sest lapp muutus varsti soojaks. Kompress vähendas palavikku ja valu ja tõmbas odraokka kiiremini lahti. Samasugust kompressi tuli ka siis teha, kui silmas muidu põletik oli. See oli vahel sellest, kui silma oli sattunud tolmu või suitsu.

RKM II 438, 297 (18) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1990)
Kui silmades oli põletik ja kipitasid, tuli silmi pesta kummeliveega. Vähendas palavikku. Ei lubatud mustade kätega silmi hõõruda.

RKM II 442, 67/8 < Kodavere khk., Pala k. (1991)
Eriti väärtuslik peab olema raudrohu tee, nagu valud silmades, vereringehäired, isegi olevat vähihaigust soodsalt ravitud. Paljud ei teagi, missugune taim on raudrohi, tema õied, lehed ja juured, kõigil on hindamatu väärtus.

RKM II 445, 671 (9) < Torma khk., Jõemetsa k., Oja t. < Maarja-Magdaleena khk., Kudina k. (1991)
Kummelikompressi tehti silmadele.

RKM II 449, 496 (15) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Nõgesejuur ja romaskat - pesta silmasi nendega, kui on midagi haigust silmadel. Valged õied on, punnis ja veiksemad kui need suured kollase südamega.

RKM II 456, 380 (3) < Pilistvere khk., Rõstla k., Kuuse t. (1993)
Tehti jo kummelikompressi peale, kui silmadel häda oli. Kummelivesi, see on iki hea. Hammadki valutavad või.

RKM II 457, 324 (10) < Pilistvere khk., Kõo k. (end. Mõisaküla) (s. Kütsaar), s. 1918 (1993)
Kui silmad on mädased, pani kummeliteed ema, sellega pesi.

KKI 69, 544 (1) < Lüganuse khk., Virunurme k., Hiie t. < Lüganuse khk., Tarumaa k. (s. Virunurm), s. 1909 (1979)
Kumel või kamel. Kompressid pandi, oli palavikule, kui kuskil valutas. Suvel korjati ja kuivatati. Keideti ja pandi peale.
Minul olid silmad haiged. Üks Püssist õpetas, et tehke kumelikompressi ja nõnda kuumalt pange peale, kui vähegi kannatab. Mina panin ja sai ka abi justkui.

Vilbaste, TN 3, 659 (12) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Silmarohuks - aloepulber.

Vilbaste, TN 11, 89 (24 b) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
[Õuekumelid vai kamelid, kuda keegi nimetab.] Kui silmad haiged õlid, siis pandi kumelitee sisse kastetud lapid silme peale.

Vilbaste, TN 11, 216 (b) < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Haigete silmadele võieti aaloelehtede vedelikku, tegi silmad terveks.

Vilbaste, TN 11, 225 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Aaloe on hea silmarohi. Kui silmad on vesitse ja udutse, siis võta aaloeleht, koori pealt koor ära ja siis selle kooritud lehega võia silmi. Ja silmad saavad terveks.

Vilbaste, TN 1, 965 (3a) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Kask. „Tuuleaga“ suits haigele silmale, kõrvale.

Vilbaste, TN 1, 965 (3b) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Kask. Põhja poolt küljest võetud koorelibled ja tuuleaga keeta. Sellega pesta maa-alusi ja haigeid silmi.

Vilbaste, TN 2, 274 (28) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Aloemahla pandi põlenud haavade ja haigete silmade peale ja piimaga keedetult tarvitati teda tiisikuse ja kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 284 (4a) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Maaviharohtusid tarvitatakse silmahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 306 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Tedremanarad (kollaste ja mitmehõlmaliste õitega, kasvavad heinamaal.) Juuri tarvitatakse silmahaiguste ja sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 411 (29) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Silmalilled kasvavad kuiva maa peal peenikeste varte ja roosade õitega. Nende õitest valmistatakse silmade arstimiseks rohtu: õisi korjatakse teeklaasitäis, kallatakse üks tilk vett peale ja seotakse klaas pealt kõvasti kinni. Seotud klaas pannakse leivategemise ajal leiva sisse ja leivaga ühes ahju, kus õied kuumuses ühte sulavad. Ahjust ära võttes kurnatakse sulanud õied läbi marli ning jääb järgi vedelik, mida arstimiseks tarvitadakse.

Vilbaste, TN 2, 412 (8) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Pirdirohud: silmahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 701 (6) < Räpina khk. (1930)
Kameliheinast keedeti ka tee, mida tarvitati kompressiks silmale, kui oli silma millegagi torgatud.

H II 43, 357 (1) < Suure-Jaani khk. (1892)
Vanavara. IV korda saatnud: Ernst-Heinrich Saabas.
Lilledest:
Verihein /---/ Achillea millefolium (Familie Compositae). Kui silmad haiged, tehakse teed (valged).

H II 43, 359 (19) < Suure-Jaani khk. (1892)
Põielill /---/ Silene inflata [Silene vulgaris] (Familie Silinäe). Kui silmad haiged, pestavat nendest keedetud veega (valged).

H II 43, 361 (35) < Suure-Jaani khk. (1892)
Paju /---/ Salix (Familie Silicinea). Tema koore all olev mähk olevat haige silmadele hea.

Vilbaste, TN 7, 50 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Kui silmad olid haiged, siis võeti pirdivett.

Vilbaste, TN 7, 78 (17) < Martna khk., Martna v. (1929)
Drosera rotudifolia L. (silmarohi). Toore taime suits olevat olnud imetegevalt hää kõikidele silmahaigustele.

Vilbaste, TN 7, 246 (7) < Setumaa, Värska al. (1930)
Upinhaina. Keedetakse ära ja selle vee sees kastetakse rätti ja pandakse rätik silmade pääle, siis kisub silma seest kuumust välja.

Vilbaste, TN 7, 257 (5) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Silmalilled olid silmahaiguse vastu. Rohuveega pesti haigeid silmi.

Vilbaste, TN 7, 468 (5) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1930)
Maarjasõnajalg. Haigeid silmi pesti nendest keedetud teega.

Vilbaste, TN 9, 326 (19) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Hanijala (Potentilla anserina) ekstrakt külmalt silma vannitades tõmbab palaviku silmast välja.

Vilbaste, TN 9, 543 (22) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Jõhvikaid: toorelt verevaesuse vastu. Silmadele mõjub heasti.

Vilbaste, TN 9, 548 (5) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Ehtne tee. Hea silmakompressiks ja loputamiseks. Boorhappega koos, kui silmad külmetanud ja tolmu täis. Kolm korda päevas loputada leige, peaaegu külma teega, keskmise kangusega, pool liitrit korraga.
Kompress: kangem tee

Vilbaste, TN 7, 483 (50) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Silmalehed silmahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 527 (6) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Sapirohud - kui silmad vett jooksvad.

Vilbaste, TN 7, 583 (5) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Kamelitee silmahaigusele.

Vilbaste, TN 7, 607 (11) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Kamelitee silma- ja hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 10, 368 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Silmalilled - silmahaiguse korral.

Vilbaste, TN 10, 369 (46) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Pujukajuurte tee - karastab silmaerkusid, nägemise vähenemise vastu.

RKM I 9, 201 (221) < Järva-Jaani khk. (1967)
Silmahaigus: kolmelt lepapuult põhja poolt küljest võeti igalt kolm koort. Need koored leotati viina sees kolm päeva ja nendest tehti silmade kompress ja silm sai terveks.

Vilbaste, TN 5, 15 (1) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Taimi haiguste vastu.
Ubinheina (Matricaria discoidea) tee olevat kompressina tarvitatult hää abinõu palaviku vastu, näiteks kui silmades on palavikku, hoida kompress silmadel.
Ka loomadele, eriti sigadele mingisuguse plekitõve puhul tarvitatakse ubinheina kompressi.
Ubinheina teed juuakse.

Vilbaste, TN 5, 206 (3) < Tartu l. (1934)
Paiselehe leht pannakse paise või silma pääle, kui silm mäda ajab.

Vilbaste, TN 7, 1165 (90) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Paiseleht. Tussilago farfara. Märkus: paiselehtedeks nimetatakse ka ojakuku (кувшинник) lehti. Ojakuku lehti hoitakse haige silma pääl jahutava kompressina.

Vilbaste, TN 7, 1209 (8) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kesalilledega arstiti silmahaigust. Ühe klaasi keeva vee kohta kaks teelusikat kuivi õisi, lasti jahtuda, kurnati läbi riide, valmistati leiged kompressid.

Vilbaste, TN 7, 1210 (16) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Aveerina õie tee äralöönute ja silmahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1219 (2g) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Nõrka [kummeli] teed tarvitatakse ka silmaloputusteks, kui silmad on haiged.

Vilbaste, TN 7, 1239/40 (II, VII) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Kummelitee [flores Chammomillae].
On olemas tuntuid ja tarvitatavaid taimi rahva keskel, kuid millegil põhjuseil on nende tarvitamise muistsed jäljed tumestunud, sageli isegi kadunud. Selgemas mõistes - taimed nagu tüümian, ungruroht ja kortsleht, isegi nõges. Nad omavad üliselgeid, olgu ehkki katkendlisi jälgi mineviku tarvitamisalust. Neist näeb, et nad on püsinud hästi traditsioonilisel teel rahva keskel. Ja suurim arv vanemaid inimesi kõnelevad neist. Kuid kummelitee on võrdlemisi looritud taim mineviku suhtes. Vaatamata sellele, et ta on hästi tarvitatav esem, eriti Lääne-Nigulas ja Noarootsis, viimases seda millegil põhjusel rohkem. Ometigi lasevad oletada nood vanemad inimesed, kelledelt need pisukesed andmed olen omanud, et ta ikkagi langeb muistsete ravimisvahendite liiki. Kummalisem asiolu on vaid see, et siinne rahvas Noarootsis, samuti Lääne-Nigulas ja mujalgi, on hakanud selle ühe taime nime all kahte tarvitama ja selles suhtes omab too taim eriti tähtsuse. Taim, mis oma kasvu ja olemasolu poolest erineb teisest, omab vaid ainult samasuguse maitse ja see on vaid, mis teda päris kummeli poolvennaks teeb, ning on tarvitatav old samasuguseile haiguseile. Nii on liigistanud nimi „kummel“ tegelikult kahte ossa. Esimene = flores Chammomillae (kummeliõitega), sest neilt korjatakse ainult õied, tuntakse kui valgeõielist saviseil või madalail multseil maa-alul kasvavaid mitmeharuliseks jägunenud 21-22 sentimeetri pikkuste tüvedega taimi. Teist aga, rahvakeelselt kutsutavad “õuekummelid” (kommelid) (muistne tarvitatav nimi), lühikesetüvelist, umbes 6-7 sentimeetri pikkust õuel kasvavat taime. Haraliste lehtedega ja õilis ajul rohelisvalkjaid õienuppe kandev. Päris kummelilt õied korjatakse ja neid kuivatatakse, sest ta on leotuskeedisena (infusum decoctum) ainult tarvitatav old. Õuekummelid korjatakse selle vastu aga terveina ja siis toimetatakse noiega sammuti kui eelmistega. Ometigi rohkem tarvitatav on päris kummel, sest poolvend, nagu oletakse, ei mõjuvad nii hästi. Ravimisvahendiks tarvitasivad muistsed läänlased teda üldmõistes “puhastusainena”. Seda vaid sisemiste haiguste suhtes. Mainin siin mõne väikese näituse: esikohale toon siin väikesed lapsed, sellepärast, et see old muistselt laste juures eriti soovitav ravimisvahend, kuid mitte väga algupärane. See puhastanud kõhu ja viinud rikkes oleva süsikonna uuesti terveile rööbastele. See olla old ka maksev vanemate inimeste juures. Teiseks old see hää silmaderavi. Vesiseid ja mädanevaid silmi pestud kummeli leotiskeedisega, mille mõjul need ravinud. Kolmandale kohale langevad loomad. Ka neile old ta puhastusainena tulutoov süsikonna suhtes. Neilegi anti haigestuse puhul kummeli leotiskeedist. Nii old see õige tähtis muistne ravimisvahend.

RKM II 111, 67 (178) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Silmahaiguste korral lasti silma tuulepesa suitsu.

RKM II 111, 101 (331) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Silmahaiguste korral lasti silma tuulepesa suitsu.

RKM II 111, 162 (523) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Kui silmad haiged, tuhliliistak peale panna.

ERA II 201, 102 (51) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Silmahaigusele pandi teepaksu.

E 27609 (197) < Jämaja khk. (1896) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui silmad saunast haigeks jäevad, siis pead saunast sammalt vötma ja sellega silmi suitsetama. Siis saaja silmad terveks.

ERA II 170, 685/6 (4a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kumeliveega pestakse veel haigeid silmi, kuristatakse haiget kurku ja hoitakse teda ka valutaval hambal.

ERA II 170, 685 (3a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
[koirohi] Teega pesemine arstib haiged ja rähmased silmad.

RKM II 399, 269 (40) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk. (1987)
Kel olid viletsad ja nõrgad silmad, soovitati ploome ja õunu süüa.

EFA II 17, 173 (37) < Martna khk., Kuluse k. < Jüri khk., Vaida al. (1996)
Kummel mu silmadele ei aita, ma panen kartulimähke. Ta pidi turse vastu olema ja sügelemise vastu. Aili Pajul on tore raamat. Ma lugesin eile tema raamatut. Ütleb, et kartulas on ka ravimtaim.

EFA II 36, 288 (12) < Paistu khk., Pulleritsu k., Kipi t. (2000)
Teelehtedest on silmale kästud kompress teha, kui silmad haiged.

EFA I 12, 6/7 (8) < Ambla khk., Kõrveküla k. (1996)
Mähis silmahaiguste vastu.
Võta küpsetatud õunu, kibuvitsamarja seemne lima, sega roosiveega; ühe munavalge, sega maarjajääga, pisut sahvranit ja tee sellest kõigest mähis, pane silma peale. See kisub kõik palavuse välja ja vaigistab valu.

EFA I 18, 44 (23) < Omski obl., Lilliküla k. (1996)
(Silmad valutavad) Na ütlese, et romaaskaga, tollega na mõskva, toda tsaid kietva.

EFA I 21, 8 (5) < Kanepi khk., Koigera k., Paali t. (1997)
Kummeliteed panti silmadele pääle.

EFA I 21, 25 (4) < Kanepi khk., Erastvere k., Kalliku t. (1997)
Mul ol'l silma sarvkesta põletik. Kohalik arst ol'l siin mõisan ja andse salvi või mis ta mulle andse. Siss ma lätsi Põlvahe silmäarsti mano. Too andse kolme sorti rohte, kodo tullen lasi silmä panna ja too ai silmä nii hukka mul, et palavik tul'l ja jäi sängi. Ema ütles, et ma lää otsi lõhmussekaabet. Musta kaap ärä ja siss sääl om sääne kobe. Pan'dse külmä vii sisse. Tuu läts's nii kui sül't. Valgõ riide vahele tuud süldi ja tuud hoidse silmä pääl. Lät's põletik ärä. Kui ma uvveste lätsi silmäarstile, too ütel: „Jummal tänätü, suur oht om möödäs.“ Väegä põletikuvastane om too pärnäkaabe.

EFA I 101, 178 (1) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lilledega saab ravida.
Olen palju kuulnud ja lugenud lilledest, millel on ravivõimed. Õigesti öeldes on enamus rahvameditsiinis tuntud ravimtaimi õistaimed, seega lilled, mida paneme vaasi, kasvatame potis või näeme aias, põllul, niidul ja metsas enda ümber. Nüüd toongi näiteid lilledest, mida tunneme raviomadustega.
Aaloe kasvab aknal potilillena (troopikataim) - leiab kasutust tulehaavade ja põletusnähtuste korral nahal. Sellise tinktuuriga hõõrutakse värskeid ja mädanevaid haavu, samuti mesilaste pisteid. Taimest valmistatud keedist (pooleks veega ) on tarvitatud tiisikuse korral, aga ka bronhaalastma, haavandtõve ja silmahaiguste raviks. Droogiks sobib kogu taim, millel ilusad punased, roosad ja valged õiedki. Olen tulehaavade ja mesilaspistete puhul seda kasutanud alati ise ja ravinud oma lapsigi. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

EFA I 101, 186 (32) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Rukkilill (Centaurea cyanus) - taim, mis õitseb taliviljas, rukkis ja nisus, on 30-80 cm kõrgune, droogiks õied. Kasutatakse uriinierituse suurendamiseks, rahvarohuna valgetevoolu, kõhulahtistina ja väliselt silmahaiguste puhul (mähisteks). Õisi on kasutatud ka ruumide suitsutamiseks. (Teave pärineb emalt ja tädidelt, kes kuulsid seda 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Raplas.)

EFA I 102, 196 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Rukkilill.
Droogiks õied õitsemise algul, kuivatada ruttu tugevas soojuses, alal hoida valguskindlas nõus. Tee on silmarohi, valgevooluse vastu, kõhulahtisti.

RKM II 21, 101 (11) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Koirohi - keedis olnd kollatõbe, mao- ja maksaiguse vasta eä. Samuti viina siis leotadult o eä võtta seestvalu vasta, laeha koirohu tee olnd eä silmäaiguste parandaja.

RKM II 21, 102 (14) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Ohopaats - keedist ruugitud arstimeseks rasvatõbest. Kui silmäd nõrgad või aiged, siss pandud ohopaatsa vee kompressisid peäle, mis eäste aedand.

RKM II 21, 104 (20) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Raudnõges - tee võtab röga lahti, kompressid silmäaiguse ja ammavalu vasta olla eäd. Tarvitatavad lõnga värvimiseks, annab rohelist värvi.

E 1084/5 (23) < Ambla khk., Lehtse v. (?)
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ a) Kui silmad haiged, siis võta kolm tera soola, kolm tera tangu ja kolm leivaraasukest, vajuta igaühega kolm korda haiget silma. Siis leika neljakandilise raudmata põhjapoolne nurk lahti, teised kolm nurka jäta lõikamata. Pane need soola-, tangu- ja leivaraasukesed mätta alla ja vajuta siis pahema jala kannaga kolm korda mätta peale. b) Võta põhja poolt räästast kolmest räästavihust igast ühest kolm kõrt, pane need trehtli alla, süüta siis põlema ja lase seda suitsu silma kolm korda, siis saab silm terveks.

E 8151 (2) < Haljala khk., Vihula (1895)
Kui silmad haiged on, siis voeta pohisepoolt ajateiba alt mätas ja vajuteta kolm korda vasta silma. Siis kaabita hõberaha küllest ühiksast kohast selle mätta pääle ja viiakse senna tagasi, sedaviisi kui ennegi oli.

RKM II 385, 143 (30) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Tänapäeval kuulsin, et silmadele pidi hästi mõjuma, kui pärmi süüa. Pärmipulk peenestada ja kuivatada, hoida pimedas - taldrikul paberi all. Igal hommikul enne sööki võtta kuivatatud pärmipuru nii palju, kui kolme sõrme vahele mahub, ja see suus „ära lömida“ - s.o. hoida suus kuni imendumiseni.

ERA II 289, 432 (57) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k. (s. Brenner) (1940)
Hiina teega pesti haigeid silmi.

RKM II 400, 153 (5) < Jüri khk., Nabala k., Saku k/n (1987)
Nägemist pidi teritama, kui silmi hoida keedetud kartulite auru peal.

ALS 1, 212 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Ranna t. (1930 a.-ni Grünthal) < Liisa Prum, 69 a. (1928)
Silmad jooksevad vett. Külmkinga rohte leotati vees selle vee sisse pandi veel 9-ksa elavat sütt ja siis pesti selle veega silmi, mis sandist tuulest olid hakanud vett jooksma.