Rahvapärased taimenimetused
Külmkingarohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H III 25, 238 (208) < Valjala khk., Lööne k. (1895)
"Külmkinga rohud" on kõige haiguste vastu hääd, olgu kas maast saanud, tuulest tulnud ehk halva jälgede pääle sattunud: ka jalgade paistetuse vastu on ta hää, kui seda rohtu keedetakse ja haigele juua antakse.
ERA II 302, 515/6 (355) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Külmkinga rohud kasvavad siniste öiedega, nagu külmkingad oleks olema. (Käokingad kuival maal.)
On ühed arstirohud. Kes külmkinga jälgede sees olla käind, need jäävad hingituks. Neid tuleb arstida külmkinga rohtudega, kui on tunda, et on santide jälgede peal käind. Nemad keetvad nagu ühes aurus, kaasi all. Nendega saab nägu pestud, suitsutatud, juua antud. Sedasi arstisid vanad inimesed need haigused üsna kergesti ära.
ERA II 260, 208 (222) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Kukulinnupätt. Käokannus („külmakinga rohi") otsitav ilutaim, õis meenutab tõesti pätikest. Pruunivärviline, seest tühi, seisab longus lühikese peene varre otsas. Õitseb enne heinaniitu. Selle taime tee on mõjuv rohi tuulest või maast saadud haiguste vastu.
ERA II 40, 177 (4) < Reigi khk. (1927)
Külmkingamuhk on niisugune ilma pääta (muhk) kasvaja, koeranaela taoline. Seda peab saama külmkinga jälgedelt ja ka kuri silm võib teise inimesele muhud selga teha. Vanad inimesed õpetasid, siis kui sul niisuke muhk oli, mitu asja. Kästi surnu käega muljuda ehk surnu seebiga pesta (st. seep, millega surnut pestud). Siis pidada ära kaduma. Uuemal ajal arstitakse külmkingamuhku külmkingarohuga, lepalehtedega jne.
KKI 11, 106 (7) < Mustjala khk., Abula k., Ranna t. (1949)
Läksin kord üle külmkinga jälgede ja jäin pärast haigeks. Olid külmavärinad, tõmbas vere tarretama. Valusid ei olnd, oli muidu üks tuim olemine. Jõin liikveriviina. Arst andas seda. Sain siis veresoojust ja tervis oligi käes. Maas kasvavad külmkinga rohud. Sellega arstitasse. Ma ei tunne ise neid, aga tean, et neid keedetasse ja selle vett juuvasse.
E 27619/20 (3) < Valjala khk., Vanalõve v. (1896)
Kodukäija ehk külmking.
Kodukäijaks ehk külmkingaks kutsutakse kurja inimest, kes pärast surma kodus käib teisi inimesi, kes ta perekonnast elus alles on, vaevamas ja hirmutamas. Niisugune kodukäija ei jätta oma tempusi enne järele, kui kõu ta maha lööb ehk hundid ta ära murdvad või kui keegi teda hõbekuulidega laseb. Liiategi teeb ta teistele võerastele kurja. Kes juhtub üle külmkinga jälgede minema, see jäeb sandi haigusega haigeks, mida ükski arst ega tohter ei paranda. Niisuguse haiguse vastu pruugitakse külmkingarohtusid, mis metsades kasvavad. Tuuakse külmkingarohu õilmid, keedetakse ära ja selle veega pestakse haigeid olevaid liikmeid, kas käsa ehk jalgu, millel külmkingahaigus on. Siis pidada paha tõbi ära kaduma.
H III 25, 253/4 (5) < Valjala khk., Lööne k. (1895)
Külmkingadeks saavad pärast surma kõige suuremad nõiad, kes elus inimestele ja loomadele palju kurja teinud on. Nõiad ei sure mitte üks kord, vaid kolm korda. Esimene kord surres surevad nad loomuliku surma, siis saavad neist “külmkingad”, kes keha poolest inimeste sarnatsed, aga ühe jalaga ja labajala asemel tagaspidi seisavad ja hanejala moodulist lestjalga kannavad. Teinekord, kui pikne külmkinga lööb, võib ta oma keha muuta ja mitmel viisil ennast näidata, nagu koera, kassi, mullika ja ka mõne metsalooma näul. Kolmandamal korral, kui hunt ta ära murrab, võib ta alles täiesti ära surra.
Külmking, kui ta alles ühe jalaga hüppab, näitab kaugelt, nagu keegi kargaks, keegi inimene ühe jala pääl. Juhtus inimene kogemata külmkinga jälgede pääle, siis jääb ta kohe haigeks ja võib ka surma saada, kui aegsaste selle vastu abi ei otsita. Rohi aga selle vastu on ja seda kutsutakse külmkingarohuks (vaata Vana usk, korjanud J. Evert 220-40 ümber).
Saarlased ei usu sellepärast kunagi hommiku vara välja minna, ilma et nad saapasääri soola täis ei pane, sest sool kaitseda nende usu järele kõige nõiduste vastu.
Vilbaste, TN 7, 328c < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Külmkinga rohud - tuulest hakand haiguste vastu, nagu halvatuks jäämine ja muud haigused.
Vilbaste, TN 7, 351 (5) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Külmkingarohud on tuulehaige vastu.
ERA II 158, 57 (31) < Anseküla khk, Salme v., Anseküla k., Sääsi t. (1937)
Külmkinga rohud on suured, laiad lehed, kollased õied on, jaanipäeval hakkavad öitsema.
ALS 1, 212 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Ranna t. (1930 a.-ni Grünthal) < Liisa Prum, 69 a. (1928)
Silmad jooksevad vett. Külmkinga rohte leotati vees selle vee sisse pandi veel 9-ksa elavat sütt ja siis pesti selle veega silmi, mis sandist tuulest olid hakanud vett jooksma.