Rahvapärased taimenimetused

Sammal

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 40, 179 (10) < Reigi khk., Mardihansu t. (1927)
Külmkingamuhu puhul toodud metsast ja aiahirtelt sammalt, suitsetades sellega, siis võetud muhust tulnud mäda, samuti ümber seotud lapid, viidud metsa ja pandud puude küljes olevaile kühmele (mitte käsnadele). Hiljem saetud too kühm puult ja surutud taga külmkingamuhku. Sellest pidanud siis abi olema.

Vilbaste, TN 7, 160 (I) < Räpina khk. (1930)
Toiduks tarvitatavaid taimi:
Toiduks tarvitasid inimesed vanasti, kui puudusid vastava otstarbega kultuur taimed, mitmesuguseid metsikute taimede vilju, mis hästi maitsevad olid ja ka nende juuri. Sõnajala juuri jahvatatud vanasti leiva hulka kui nälg olnud. Ka sammalt ja isegi haganaid lisatud leivavilja hulka nälja ajal.
Nõgeseid tarvitati mitmesuguste suppide ja leente keetmiseks. Samaks otstarbeks kasutati ka maltsu, naate, ohakaid ja hapuoblikaid. Köömneid lisati toidu hulka maitseainena. Humalatest ja kadakamarjadest valmistati magusat ja kosutavat jooki - õlut.

ERA II 167, 160 (35) < Koeru khk., Rakke k. (1935)
Umbvalu ajal võeti rehetuast kaltse ja samblaid ja kõrvetati ja seda pandi tuppa (kõrvetati kambris). Kaltsude ja sammalde piale pandi puutükke, et rohkem ja kauem põleksid. Kiviga vajutati, kivi võeti maast, vajutati kolm korda ja pandi samamoodi tagasi, siis kadus haigus kolme päeva jooksul.

H II 50, 343 (12) < Torma khk. (1894)
Kui omale kuhugile haava oled raidunud ehk lõiganud ning veri kudagi kinni ei taha jääda, siis võetakse põhja poolt kivi külje päält sammalt ja pantakse haava pääle, siis jääb verejooks kohe seisma.

ERA II 196, 44/5 (621d) < Laiuse khk., Sadala k., Raja t. (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Redigeeris Tuul Sepp 2010
[Haudumist arstitakse mitmet viisi.] Vahel võeti ja pandi ka seina vahelt sammalt varvaste vahele. Siis veel piibupigi ja piibueli. Ah sa kurivaim, kui sa piibueli või pigi paned varba vahele, siis läheb tema nii ruttu pähe, katsu aga, et saad pikali. Püsti olles võid kergest kukkuda. Seda sai minuga kah tehtud.

RKM II 111, 61 (162) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Kui vanadel inimestel varbavahe haudunud, siis pandi sinna saastane villane lõng ja seina vahelt võetud sammalt.

E 872 (1) < Käina khk. (1893)
Hiiumaal, Kõrgesaare vallas, Pangsi külas oli 3 aastat tagasi veel üks vana männapuu. (Pühaks männaks hüütud.) Selle alla toonud mitmed haiged vanal ajal ohvriandisid, enemiste vaskraha, mida sinna maa sisse ära mateti. Võetud siis männa pealt sammalt, kellega haige ennast suitsetas. Männa alt võetud mullaga hõeruti pahasid paiseid.

E 27609 (197) < Jämaja khk. (1896) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui silmad saunast haigeks jäevad, siis pead saunast sammalt vötma ja sellega silmi suitsetama. Siis saaja silmad terveks.

ERA II 201, 424 (46) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Haudunud kohtadele pandi kuiva samblipuru ja haput koort.

Vilbaste, TN 7, 264 (46) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Rohelised samblad on tiisikuse vastu.

E 17412 (13) < Tõstamaa khk. (1895)
Kui laps palju nutab siis võetakse ristinurgast samblid ja suitsetakse.

H II 53, 652 (41) < Simuna khk. (1895)
Kui laps sõnules; siis toa kolmest nurgast samblaid võtta, nendega suitsetada.

ERA II 252, 288/9 (19) < Setumaa, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Kuuljaluu. Kuulja seebiga mõskõ, ei avida, sis tuvva' kuulja havva päält samblet ja noid haigõlõ kotusõlõ pääle panda.

H II 49, 703 (1) < Pilistvere khk., Kabala k. (1895)
Salakoi ehk sammaspooliku vastu
1) Mädarõigas. 2) Võta heinade seast üks samblatükk, nühi sellega haiget kohta ja pane ta jälle vanasse kohta tagasi. 3) Võta silgupea, nühi sellega haige koht üleni läbi ja sööda seda ühe punase lehma kätte. 4) Mädanema hakkanud puu koorega nühkida. 5) Põhja poolt tuaräästa tilkadega pesta. 6) Elaja sitahuniku peale tekkinud vesi. 7) Vihmussa korjatakse pudelisse ja lastakse ära sulada; selle rasvaga võida.

ERA II 1, 731 (41) < Emmaste khk., Nõmme k. (1928)
Äkine, äkise 'rabandus'. Vastu aitavad samblikud üheksat seltsi, meis korjat säält, kus 3 aiateivast on koos. Neid keedeti ja siis pesti.

H II 53, 505 (491) < Simuna khk. (1895)
Kriisi vastu aitab tua neljast nurgast ristamisi samblaid võtta, redelipulkade küllest, mis kätte hakkab, siis reasta kolmest vihust kõrssa, ja see kõik läbi sõela ära suitseda.

H I 9, 371 (36) < Viljandi khk. (1896)
Külmatõbe rohi. Need hallid samlad, mis väljal ja metsas kivide pääl kasvavad, on külmatõbe vastu väga head rohud, kui nendest teed saab tehtud ja siis seda igas päevas vähemalt kolm korda joodud - hommikul, lõuneajal ja õhtul. Iga kord peab aga pääle teejoomise ennast voodisse hästi tubliste riiete sisse mässima, et keha higistama hakkab.

RKM II 246, 494a < Venemaa, Toropetsi l. (1970)
Kui varbad hauduma läksid, siis pandi samblaid seina vahelt varvaste vahele.