Rahvapärased taimenimetused

Tee

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 444, 544/6 (16) < Urvaste khk., Antsla v., Rimmi k. (1991)
Olen kasutanud teeseene vett. On eriline seen, mis kasvab keskmise kangusega tee sees, millele lisatud suhkrut tavalisest magusama tee saamiseks. Keedan teevee, lisan suhkru ja jahutan toasoojuseni. Kallan seenele ja umbes nädala pärast on hapukas jook - arstim - valmis. Miks arstim? Mulle soovitati seda juua pärast söömist 2-3 lonksu, see hoidvat angiinasse (kurgu limaskesta punetus ja hiljem valged mädatäpid, neelamine vahest isegi väga valus) haigestumise ja samuti nohu.
Olen sarnase teeseene vett joonud üle kümne aasta, vahesti isegi janu kustutamiseks. Varem, see on ennem teeseene vee joomist, haigestusin angiinasse ja nohusse tihti. Nüüd üle kümne aasta on mul need haigused tundmatud.
Mu tütre tütrel soovitasin sama ravi. Ta oli ka tihti angiinis. Ta pole seda aga veel pikemat aega kasutanud ja ema hooletuse tõttu on kasutaminegi olnud mitte regulaarne, lasti isegi seen rikneda, aga angiini haigestumist pole olnud aga nohu küll. Muretsesin uue seene nii talle ja omalegi.
Soovitan seda ravi kõigile, kes sageli haigestuvad angiini ja nohusse. (Saan 20.12.90 82 aastaseks.)

RKM II 373, 488 (239) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kui mehed talvel väljast tulid ja olid vooris või tööl olles külmetanud, siis esimene ravi oli kuum teevesi viinaga. See oli hirmsa maitsega, kuid joodi siiski. Ajas vere käima ja külma värinad kadusid, enesetunne paranes, nii, et inimene ei jäänudki haigeks. Seda jooki nimetati veel puntšiks. Tihti tegid külmetuse puhul seda jooki ka karsklased.

RKM II 373, 485 (230) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kurguhaiguse puhul anti kuuma teega mett haigele. Niiviisi mitu korda päevas.

ERA II 201, 102 (51) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Silmahaigusele pandi teepaksu.

Vilbaste, TN 9, 548 (5) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Ehtne tee. Hea silmakompressiks ja loputamiseks. Boorhappega koos, kui silmad külmetanud ja tolmu täis. Kolm korda päevas loputada leige, peaaegu külma teega, keskmise kangusega, pool liitrit korraga.
Kompress: kangem tee

RKM II 445, 58/9 (1) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. < Torma khk., Tammesaare k. (1991)
Ega vanast ei täidind poest raha eest teed osta. Korjati:
köömned;
pohlaõied - vanaema korjas ja kuivatas ja sest tehti teed;
pärnaõie teed ka joodi, pidi tervisele parem olema kui teine tee;
piparmünt, ennemast öeldi vehverments, see pidi ka hea olema;
raudrohu teed ka tehti, ma ei tea, misjaoks;
kummel, seda korjati teeäärtest ja õuest.