Rahvapärased taimenimetused

Hiina tee

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 186, 106 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Silmahaigused.
Odraiva.
Odraivale pandi allikavee kompress ööseks peale. Liivamägi, kus punane liivakivi oli sees, seal mäe all oli allik, selles allikas oli tervendav vesi. Lohusuus oli neid allikaid palju. Allikad jooksevad jõkke. Odraivale pandi ööseks hiinatee kompress ja puhtaks pestud teetitte lehed ja seoti kinni. See võttis palaviku ära.

RKM II 211, 637 (38a) < Kodavere khk., Äteniidi k. < Kodavere khk., Assikvere k. (1967)
Teed tehti vehvermentsidest. Pohlaõitest saab nii punane tee, nõnna kui veri. Enamiste ikke poodist sai tuua seda hiina teed.

RKM II 380, 25 (27) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Üldiseks kosutuseks kasutati meil porgandi-, õunakoore, köömne- ja muud teed. Hiinateed joodi meil kodus harva.

RKM II 382, 303/4 (51) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Odraiva silmalaule kasvamine oli küllaltki valutekitav ja nägemist häiriv. /---/ Neid ei lubatud torkida ega pigistada, vaid lamades olles pandi peale sooje kummelihautisi, et kiirendada nende küpsemist. Kui juba mädapea vistriku otsa tekkis, torgati seda lahti ja silmalauge rähast ja mädast puhastati boorveega. Hiljem tehti mõned kompressid jaheda hiinateega.

RKM II 400, 54 (12) < Tartu l. < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1867-1957) (1987)
Kui silmavalged punaseks läksid, pandi õhtul magama heites kummeliteega niisutatud linane lapp silmadele, see oli väga tõhus, mõnikord ka lihtsalt külma vee või hiinatee lapp.

RKM II 400, 206 (33) < Koeru khk., Abaja k. (1987)
Silm lüüa saanud, verevalumis. Seda võib metsas käies teise järgi vitsarao löögist kergesti saada ja veel mitmel muul viisil. Sel puhul vahetati silma peale hiinatee kompresse, kui väga valutas. Pandi õhukese lapi vahel kartuli või kaalika kaabet silma peale ja kaeti kinni valguse eest.

Vilbaste, TN 1, 575 (21) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Köömneteed juuakse ka mõnede juures Hiina tee asemel. Pidada ka jooksjahaiguse vastu hea olema. Üldse levineb metsateede tarvitamine Hiina tee asemel. Hiina tee pidada tervisele kahjulik olema, oma metsateed enamikus tervisele kasulikud.
Väga palju pruugitakse seda roogade juures, aga rohkem maitseaineks kui tervislises mõttes.

RKM I 18, 182c < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Oli kõht lahti, aitas pipraviin, kange hiinatee või koirohu tee.

Vilbaste, TN 7, 1209 (3a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Mustikad. Ka tarvitatakse harilikult joogiks hiina tee aseainena, väga maitsev.

EFA I 21, 26 (3) < Urvaste khk., Vana-Antsla end. moonamaja < Urvaste khk., Linnamäe k. (1997)
Kae, ma joo, tervisseseen om siin. Ostetu hiina tee om pääle tettü. Tiid jälle uue tii pääle ja. Üteldas tervisseseen.

RKM II 81, 274/5 (17) < Häädemeeste khk., Muhu k. (s. Jaanson), s. 1887 a. (1958)
Silmade arstimine kompressidega.
Kumelid, kumelillekott, kompress silma pääle jah, ja kange hiinatee lapp silma pääle, siis paned poomvillad ja sooja sideme pääl, nõnda kaua lased olla, kui kuivaks läheb, kas tund või poolteist, siis võtad ära, aga mitte nõnda, et paned külmalt pääl ja lased olla.
Rinnapiimaga niisutati jah lapse silmi, kui korda põdesid, seuke mädane ja rähmane.
Piiritus, hobusesõnik, see on ju kange ja sõnik must, ei seukest ei pantu silma ligigi. Kusi jaa, kusitse lapiga on pühitud.

RKM II 106, 198 (5) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Nüüd, kui silmad punetavad ja on hellad, siis tehasse kameli tie ja kange hiina tie kombressisid õhtate.

RKM II 106, 153/4 (10) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Kui silmad on rähmäs ja punetavad, siis on kõige paremb pidand õlema hommikute silmad natuke aiga külmäs vies lahti hoidada. Uuemal ajal tehasse kameli kombressid õhta ja hiina tie kombressid. Kurdeti silmi küll. Ommikute õlid ninda rähmäs, et kisu vai lahti. Külmä viega siis pesti. Aga siis ei tiatud midagi kui vett juoksivad, tuule kääs juoksivad vett nindat nirises.

ERA II 206, 297 (5c1) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Hiina teed peaaegu ei tarvitatud, selle aset täitsid pohla varred.

ERA II 289, 432 (57) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k. (s. Brenner) (1940)
Hiina teega pesti haigeid silmi.