• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Rahvapärased taimenimetused

Raudhein (mätas)

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

• kõrvahaigused
• maa-alused
• silmahaigused

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

• mätastarn Carex cespitosa

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H III 14, 553 (1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa k., Vahemuru t. (1892)
Kui silmad ehk kõrvad haiged on, siis pantakse raudheina mätas pea peale ja võetakse pool hobuserauda, tehakse kolm kord ümber pea, ja surutakse sellega haiget kohta.

H III 25, 681 (19) < Suure-Jaani khk. (1895)
Kui maast saand maalised on, siis lõegatase kolm raudheina mätast ja hõerutase nendega ja pannase oma koha peale tagasi, siis kaob ära.

H III 28, 221/2 (33) < Viljandi khk. (1897)
Kui inimene maast maalised on saanud, siis pidavat maast kolm raudheina mätast lõikama, rinnapreesi võtma, iga mätta alla hõbet kaapima, kusjuures haige kolm korda iga mätta alla peab süllitama, siis keerutavat tark preesi kolm korda ümber haige pea vastupäeva ning vajutavat mättad jälle maase tagasi; kohe kaduvat maalised.

H III 28, 222 (34) < Viljandi khk. (1897)
[maaleste puhul]
Ehk jälle lõigatakse raudheina mätas, keerutakse sellega kolm korda ümber haige pea, vastupäeva, kusjuures "Maarja ema, anna selle inimesele tervis tagasi" üteldes, mätas tagasi vajutakse.

ERA II 123, 191/2 (237) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Valma k. (1936)
Maalist tulevad maast, ku sa istud pal'la maa pääle, si akkavad külge, aga igast kohast nad ei akka. Sis maaga vajutasse, lõika kolm raudeinamätast, sis üheksa korda vajuta, aga piad nii tagasi panema, niigu enne olid. Soolaga õerutasse ka, ja sõrmeküene päält kaabitasse valget pääle ka viil, siis aitab ka.

Vilbaste, TN 5, 12 (4) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Taimi tarvitati nõiduseks.
Maaliste vastu kaevati raudheina põõsas maast juurtega üles, vajutati seda juurtega maaliste pääle, pääle vajutamist pandi põõsas hoolikalt vana kohta tagasi. Kui arvati teadvat, kust maalised nakanud, siis hõõruti sääl maalise soolaga ja visati sool sinna maha.

Vilbaste, TN 5, 23 (a10) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Raudheina (mitte raudrohi ehk verihein) mättaga hõõruti maalisi.

E 8151 (2) < Haljala khk., Vihula (1895)
Kui silmad haiged on, siis voeta pohisepoolt ajateiba alt mätas ja vajuteta kolm korda vasta silma. Siis kaabita hõberaha küllest ühiksast kohast selle mätta pääle ja viiakse senna tagasi, sedaviisi kui ennegi oli.