Rahvapärased taimenimetused
Tuhlid
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 201, 102 (49) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Lastele kaabiti haudund kuha pääle toore tuhli kaabet. Haudund kuhale pandi veel püülijahu, seinavahelt otsiti koijahu, põletati linust riiet ja pandi seda tuhka pääle.
ERA II 187, 256/7 (17) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. (1938)
Põlend haavale pandi hapud leiba ja tuhli kaabet (s.o. kartuli kaabet. Koguja.)
RKM II 111, 108/9 (357) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Peas kõõm - pesti koorimata tuhliste keedu veega.
RKM II 111, 68 (182) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Põletuste puhul pandi peale igasuguseid asju: kalasoolvesi, toore tuhli kaabe, pärnakoore eli. Viimast tehti järgmiselt: vesi ja pärnakoored pandi mingisse nõusse ja tulele. Keedu ajal pekseti koortega vee sees ja varsti tekkis ilus pruunikas veniv õli.
RKM II 111, 29 (64) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Kui lastel oli pea kärnas, tuli pesta tuhlikeedi veega (vesi, millega keedetakse koorimata kartuleid). Iga kord see ei aidanud.
ERA II 158, 383/4 (7 ja 7a) < Mustjala khk., Mustajal v., Paatsa k., Tamme t. (1937) Sisesestas Raivo Kalle 2014 [med]
Kui viluhaigus on, peab olema rohi, mis päikeseta kasvab, kas tuhliidad või muud. Punane (v)öö raiuti katti ja põletati ära, selle tuha veega arstiti aiget.
RKM II 111, 65 (171) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Soolatüükaid arstiti neljapäeva õhtuti. Otsiti üks aiaauk. Võeti toores tuhlis, lõigati see pooleks, pooltega muljuti soolatüükaid. Pandi siis tuhlis täpselt samuti uuesti kokku nagu terve oli, seisti seljaga aiaaugu poole ja visati siis tuhlis läbi jalge aiaauku. Ise ei tohtinud sinnapoole vaadata ja ka ära minnes ei tohtinud tagasi vaadata. Soolatüükad kadusid.
RKM II 111, 162 (523) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Kui silmad haiged, tuhliliistak peale panna.
ERA II 201, 424 (44) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Vihad, mis naha sisse läksid, neile pandi pääle tuhli riivi ja soolatud tüma.
RKM II 238, 95 (43) < Püha khk. (1967)
Haudumised. Peale varbavahede „audumise“, millest on kirjeldatud nr 14, tekkis haudumisi aga reite vahel või mõnes teises sarnases kohas, siis pandi senna kartuli tärklist („tuhli tärklist“) ja seoti mõni side riidest ümber.
RKM II 111, 118/9 (398) < Muhu khk., Nõmmküla k., Peedu t. (1961)
Laste peakärni tuleb pesta siniste tuhliste keedu veega.
ALS 1, 283 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Upa k., Luskare t. (Grünthal) < Liisa Punn, 67 a. (1928)
Põletatud haavad. Põletatud haavadele pandi toore tuhli kaabet pääle.
RKM II 76, 419 (32) < Kihelkonna khk. (1939) Sissestas Raivo Kalle 2015
Tuhlit es ole vanasti, siis keedeti maltsa suppi.
EKS 4° 5, 873 (1000) < Sõrvemaa (1889-1890)
Abi paise vastu. Kui paise alles kasvama hakkab siis võtta kolm küpsetud karthulist mis veel õiete palavad on ja pane uuest selle nimel ahju keeva tuha sese. Kui need nii kaua seal on olnud, et oled kolm Issameiet ära lugenud siis võtta need ahjust välja Murra pooleks ja mulju iga ühe poolega kolm korda haiged kohta ja viska koera ette üteldes. „Söö tuhlis ühes paisega ära“ siis oled sa taast kohe lahti.