Rahvapärased taimenimetused
Maaviharohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik maajalg Glechoma hederacea
- harilik maavits Solanum dulcamara
- harilik mailane Veronica officinalis
- harilik punand Fumaria officinalis
- soo-lõosilm Myosotis scorpioides
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 13, 300 (10) < Simuna khk., Kissa k. (1929)
Kui on maast hingand, siis selle vastu aitavad jälle maaviha rohud, mis kasvavad ahervartel (olevat väändelised kasvud).
ERA II 18, 473 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. (1929)
Maa-alused on haigus. Hakkavad sealt, kuhu kuri, tema inglid ja sõjaväed kukkusid. Arstitakse maavitstega ja maaviha-juurtega. Maaviha-juured lähevad maa põhja.
ERA II 38, 640/1 (23) < Vaivara khk., Peetri v., Udria vaestemaja < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Atsalama k. (1931)
Maaviharohod (sinilillad teed), kivide ümber ja kivivaredes kasvavad, need on maast hakand haiguste vastu. Maa hingab, sealt hakkab haigus. Istud maas kuskil ja hakkab. Peab enne sülitama kolm korda maha, kui istud.
RKM II 367, 100/1 (6) < Maarja-Magdaleena khk., Savikoja k. (1983)
Maaviharohi - vaseliiniga või oliivõliga teha. Sellepärast ongi „maaviha“, et tuleb maast saadud niisugune nahahaigus, tuleb lööve. Ilusad ümmargused väiksed lehed nagu kannikeselehed. Ilusad lillakad õied on - tumedamad, mitte heledamad, kaunis pikad. Õitsemise ajal teda korjatakse. Mul on kodus ka, ega ma neid ära ei hävita - arstirohtu peab ka olema. [Näitab taime lauda nurga ääres - maajalga e. kassiratast.]
RKM II 369, 173 (20) < Maarja-Magdaleena khk., Särje k. (1983)
Maaviharohi - sellega pesti maast hakanud haigust.
Vilbaste, TN 2, 284 (4a) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Maaviharohtusid tarvitatakse silmahaiguste vastu.
Vilbaste, TN 2, 284 (4b) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Maaviharohud on ka head kollatõve ja paistetuse vastu.