Rahvapärased taimenimetused

Rägarohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 6, 257 (III) < Reigi khk. (1890)
Kui inimese keha täis punaseid plekkisid, on "liiva häda", siis tuleb neid haiguse kohte "räga rohi" ehk "räga virnaga" hõeruda.

ERA II 265, 243 (62) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k. (1940)
Vistrikud tulid tuulest, nimetati maalasteks. Maalaste rohud olid rägarohi (vesivirn) ja kukemarjad (kukehari).
Nendega hõõrusid (höörid) vanad inimesed haige koha korduvalt sisse, seni kui see paranes.

ERA II 1, 654/5 (12) < Reigi khk., Kõpu v. (1928)
Maalane on nahahaigus. Ted on mitmet seltsi: rägumaalane 'tihedad plekikesed nahal', lappmaalane 'suured punased lapid nahal'. Esimeste vastu aitab rägurohi 'vesivirn'; teise vastu tuulevarsigud 'hobuseoblikad'. See on tõsi, et need haigused tulevad tuulest, aga vanast usti, et on vaimust; näitad vaimule tussu ja siis tulevad.

Vilbaste, TN 7, 489 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Vesi- ehk rägahein. Tehakse teed kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 10, 43 (14) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Kukemari. [Madal mahlane kollaste õitega taim, mida kasvatatakse kiviktaimlates. Katkihõõrutud taime limase vedelikuga hõõruti „maalaste“ puhul haiget kehaosa (vistrikuline lööve nahal), mida arvati tulevat maas kevadel tuule käes istumisest. Maalasi raviti ka rägarohu mahlaga sisse hõõrumisega.]