Rahvapärased taimenimetused

Soonehein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 34, 771 (14) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Soonehein. Lehed pohlukalehte moodu, aga veiksemad, ikka kaks ja kaks ühel pool varre külles, varred pikad ja peenikesed, nagu jõhvid, maad mööda roomavad. Veiksed valkjad punased õied. (Kasvavad umbes sääl, kus pohluk ja mustikad kasv.) Hää veninutse vastu; (Hömöopathie!) kui sooned, nagu käesooned, veninud on, keeta ja seda vett juua. Kange rohi; vesi (keedet.) vahutab. Piab ka kõhu kinni panema. (Pedaspel)

RKM II 383, 46/8 (5) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Liikmete haigused.
/---/ Aga metsas, sambla peal kasvavad sooneheinad, pikkade roomavate vartega ja päris ümmargused helerohelised lehed vartel. Need seoti ööseks jälle haigete kohtade ümber. Ja metsas kasvavad põõsasõnajalad, põõsana nagu palmioksad, kasvavad ka kraavikallastel. Neid põõsasõnajalgu seoti jälle ööseks haigetele kohtadele ümber. Sõnajalgade peale seoti marlisidemed. Ega need muidu seisa, kui peavad olema kinni, noh, ümber millegagi seotud. Mina olen ka proovinud, nendest on küll tunda parandavat mõju. Ega ei sel puhul aidanud küll maarohtude teede joomine ka, see on tugevam haigus. Aga viina ja piirituse sisse kamperit kui oli, siis määriti. Nurmenukk, maasikajuur, piparmünt ka. Mõnikord aidanud, kui joodi nurmenuku teed. Kasepungad, kui veel ei ole lehed ilmunud kevadel, nendest keedeti teed ja joodi seda siis kaks klaasitäit päevas kohe mitu päeva järgemööda. No maasikajuurtest ja piparmüntidest keedeti ka teed. Kevadel, kui vara õitsesid juba ülased, siis korjati neid ja kuivatati. Poole liitri petrooli sisse pandi peotäis kuivatatud lumelilli, no ülaseid, ja siis see pudel lasti veel seista ühe nädala. Siis sellega määriti haiget kohta.

Vilbaste, TN 1, 1016 < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Soonheina tee venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 251 (12) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Soonhein - soonte venimise vastu loomadele ja ka inimestele.

Vilbaste, TN 7, 266 (35) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Soonehein on selle vastu, kui sooned on veninud.

Vilbaste, TN 7, 267 (10) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Sooneheinad olid soonte venimise vastu, siis keedeti sooneheinad ära, pandi soonte peale ja joodi seda vett.