Haiguste märksõnad

Leetrid

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud leetriteks, leedriteks, leeted, leetrikud; Lõuna-Eestis nimetati leetreid läätsädeks, läätsadeks.

Leetrid on peamiselt taudina esinev äge nakkushaigus, mis tekitab algul iseloomulikke limaskestade katarre ja hiljem tüüpilist suuretähnilist nahalöövet. Leetrite tekitajaks on viirus. Nakkus levib kergesti haigelt tervele piisknakkuse ja kokkupuutumise teel (Sumberg 1939: 639).

Leetreid loeti kergeks haiguseks, kuid oli oluline see siiski välja ravida, sest tüsistused arvati olevat tõsised.
Leetri haigus oli võreldes teiste haigustega päris kerge haigus nii öelda laste laiskuse haigus ei ta tapa kedagist ega jäta ka muud märki ihu peale nähtavaks. Vanu inimesi ta ei kohuta ega hakka ka nendesse kinni. RKM II 148, 45 (5) < Kadrina - J. Valdur (1962)
Vanasti paljud lapsed kaotasid kuulmisvõime leetri haiguse tagajärjel, kui seda haigust korralikult välja ei ravitud.- - RKM II 400, 119 (1) < Viru-Nigula - L. Voiberg (1987)
Leetreid loeti tuulega levivateks, arvati, et nadlevivad peamiselt kevaditi.
Läätsed e. nõstmed (leetrid) tulevad harilikult kevade. Haigeid hoitakse hästi soojas. - - RKM II 193, 511 (1) < Põltsamaa - J. Lääts (1938)
Läätsed ja nöstmed tulla ikka kevadiste tuultega külge, iseäranis lapstele. E 4022 (6) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. - Joosep Tamm (1893)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Nahahaiguste, leetre, rõuge jm. on olnud, lastele antud küpsetud herneid ja see aidanud, kõik muud apteegi ja tohtri rohud olnud tundmata asjad.

Läätsed ja nöstmed tulla ikka kevadiste tuultega külge, iseäranis lapstele. Kui nöstmed kadumisel ihu pääle jäevad, siis saada nägu kui ihu päält rikutud, kui aga lõpel ihu sisse minna, siis jääda küll ihu päält rikkumatta, aga minna tihti kuni südameni ja toovat siis veel surma. Läätse ja nöstme haigeid hoietakse võimsalt kanges soojas, ehk haiged küll külma paluvad; ka ei anta haigetele külma vett juua, vaid leib sees ja soojentatud. Ka antakse kupatatud piima, lampiõli, puumõlid juua; ka kaameli ja kärikakara teevett juua. [---]

Kui lapsel leetrid on, keedetagu naeriseemneid rõõsa piimaga, siis ei jää rindu ja rinnad on pehmed.

Korjatagu leetripuu õisi ja kuivatatagu ära, seda keedetagu rõõsa piimaga, antagu sisse, siis ajab rinnust leetrid välja.

Pärnaõieteed joodi leetri- ja sarlakihaiguste puhul.

Läätsed e. nõstmed (leetrid) tulevad harilikult kevade. Haigeid hoitakse hästi soojas. Rohuks antakse piima, poomõli, kummeli- ja karikakrateed.

Leetrite ja sarlakite puhul anti naeriseemne keedist.

Lietrid hoia pimedas, pärnapuu tied juua.

Leetrid raviti pimedas ja lastele anti palju juua, haput jooki, hapu kalja ehk jõhvikajooki.

Nakkushaigused.
Leetrid.
Leetrid on lastehaigus. Leetrite tundemärgid: punased laigud naha peal koos kerge palavikuga. Kus haige lamas, tehti tuba pimedaks. Anti juua jõhvikajooki. Hoiti peas külmavee lapp, lappi vahetati tihti.
Haige hoiti eraldi ruumis teistest inimestest.

Leetrid. Lodjapuu õie teed joodi vanasti, kui mõdu veel ei old müügil.

Leetrid.
Kui laps haigestus leetrisse, siis tehti tuba, kus haige asus, pimedaks.
Anti juua jõhvikamahla ja hõõruti nahka viinalapiga.

Leetrite ja särlade korral peeti lapsed pimedas tuas ja anti neile juua sooja piima võiga ja leetripuu õie teed meega (venekeele калина).

Sarlakid ja leetrid. Raudrohu tee aitab.

Leetrid. Lodjapuu õitest keedeti leetrihaigetele teed.

Lodjapuu: v. k. калина.
L. K. Wiburnum opalus.
See puu just suur ei kasva, umbes 3-4 meetrit kõrge, kasvab põõsa moodi, õitseb juunikuul, õied kuivatatakse ära pööningul ja keedetakse lastele teed, kui nad leetrihaigust põevad. Marjad on valmis sügisel, kuid on väga mõrudad, umbes nii kui pihlaka marjad, neist keedetakse moosi, minule küll nende marjade moos ei meeldi. Lehed on sugu vahtralehtede moodi, kuid õige veikeste sakkidega, marjad on helepunased, kasvavad kobaras.

Mul on jäänud meelde leedripuu, et mürgine. Ikka räägiti. Aga minu papa ütleb, et leetrid on, siis sellest õitest tee.

Leedritee - leetrite puhul.

Lodjapuu õied [? Sambucus]. Teena - leetritele.

Koeraõrispuu - õite tee leetrihaigus korral lastele palaviku vastu.

Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)