• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Haiguste märksõnad

Mürgitus

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

• heinputk
• kapsas
• maavits
• pärn
• rõigas
• tamm
• tedremaran
• umurad
• võhumõõk
• tulilill
• näsiniin
• villvallikas
• heinapebred

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

ERA II 283, 479 (9) < Pühalepa khk. (1940)
Rõika seemet tõugata, valge marjaviinaga segada, on hea abinõu kihvti vastu.

RKM II 257, 407f < Palamuse khk. (1968)
Tedremarana juure viin on mürgituse vastu.

Vilbaste, TN 1, 494 (2)a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Näsiniinepuu [Daphne mezereum]. Teena - mürgituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 472 (14) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Pärnakoore vett tarvitatakse mürgiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 495 (9) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Taimede tarvitamine.
Arstirohtudeks:
Võhumõõgad - sellest saab kihvtist rohtu.

Vilbaste, TN 7, 498i < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Andmed ennevanast taimede tarvitamisest Järve mõisast.
Taimede tarvitamine arstirohtudeks.
Võhumõõgad kihtirohu tarvis.

Vilbaste, TN 7, 503 (2) < Jõhvi khk., Kohtla jaam. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanasti tarvitati arstimiseks ainult koduselt valmistatud rohud, mida ka nüüdki veel ette tuleb.
Umuratest valmistati mürgitaolist rohtu.

RKM I 31, 243/6 (1f) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Ükskord vanaemaga ravimtaimi korjamas käies sai Virve näsiniine mürgituse. Kui lapsel pea juba täitsa ringi käis, lasi ta juua piima ja pärast palju (värske) kapsasuppi ära süüa. Mürgitus läks üle.

Vilbaste, TN 5, 227 (5) < Tartu l. (1934)
Kui keegi on mürgiseid seeni söönud, siis võetakse heinputke lehti (vahel ka juuri) ja keedetakse nendest teed. Seda teed tuleb kolm korda võtta: hommikul, õhtul ja lõunaajal.

Vilbaste, TN 2, 273 (14) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Hautatud heinapebrid[pri] tarvitati algava verekihvtituse, külmanud liikmete ja krampide vastu ja heinapebre keedisesse kastetud mähiseid rheumatismuse, gihti ja skorphutise vastu.

E 9176 (22) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. (1894) Sisestanud USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kihvti vastu. Tammemarju kuivatagu ja jahvatagu ära ja joogu nõnda kui kohvi.

Vilbaste, TN 7, 559 (2) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k., Põllu t. (1930)
Villvallingad - neist tehakse kihvtid.

Vilbaste, TN 7, 436 (10) < Kullamaa khk. (1930)
Maavits - mürgiks.

Vilbaste, TN 7, 632 (1j) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arstirohuks tulililli (mürgi valmistamiseks).

Vilbaste, TN 7, 634 (4h) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arstirohuks tulililli (mürgi valmistamiseks).