Harilik kuusk Picea abies

Vigastuse tagajärjel tekkinud haav; puu ravib end vaigukihiga.

Levinud kõikjal Eestis. Hariliku männi järel tähtsaim metsapuu. Männiliste sugukonnast, okaspuu. Kõrgus ületab teisi Eesti puid, võib küündida kuni 48 meetrini või rohkem. Tüvi sirge, võra koonusjas, kuhikjas (üksikult kasvavatel puudel on võra lai, metsas kasvavatel sihvakas). Oksad on noortel puudel püstised, vanadel horisontaalsed, võra alaosas rippuvad. Koor hallikaspruun, pealt kestendav, vanematel puudel tekivad soomusjad korbad. Okkad ühekaupa ja paiknevad võrsel väikestel kühmudel, on läikivad, jäigad, neljakandilised ja kuni 25 mm pikad. Kuusk õitseb mais-juunis. Käbid 10–17 cm pikad, noorelt punakad, valminult helepruunid ja kitsa tipuga. Õitseb mais juunis. Käbisid igal aastal arvukalt ei teki.