Rahvapärased taimenimetused

Tuulehagad

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Teesed ütlevad, et tuuleaaga pidama last läbi loppima, ku ta alla kuseb. Mede memm Karlale natike lantsitas - aedas ära küll selle kuseäda.

Tuulerõugeid tuleb tuulehagadega suitsetada, siis kaovad rõuged pea.

Kui silmad ehk kõrvad haiged on (ka loomadel), aitab tuulehagadega suitsetamine.

Kellel tuulerõuged on, peab tuulehagadega suitsetama, siis kauvad nad ära. Tuulehagadeks kutsutakse neid okse, mis nagu kaskedel ja lepel sagedast okstest välja kasunud oksad on ja tuti viisil puu otses välla paistavad.

Tuulehaga. Mis kase otses tihidasti punti kokku kasvanu, see kutsuti tuulehaaks, ja ku olli midagi tuulehaigust, nägu palavikku olli, sis seda suitsutadi, lasti haigel teki alla suitsu, tekk olli üle pää. Seda kaseokste punti kutsutaks tuulepesaks ka ja öeldaks, et tuul sääl magava, ku vaikne aeg on.

Tuuleagadega ohverdatse väiksid lapsi. Lapsele lüüatse muti pihta ja, kui alla pissuvad.

Tuuliaga hüitud seda, kui kasel oksad tuustis. Sel oln ka tervekstegevat jõudu sees. Keedetud, ja arstitud haigid selle veega.

Tuuleaga. Kase otsan kasvab park väl?lä. Tuul om ta katik murdan. Vanast om ollu see [sii] kongas kah, et kui laits om ala kusken, om ärä kahetet, sis võet tuuleaga, pesset perse pääl.

Kas on mõnest veekogust võetud vett arstimiseks? - Ei ole, ma ei tää. Aga tuuleaad, mis kasede otsas kasvavad, ku tuulest midagi haigust on saanu, tuul kõrvadest läbi käinud või, too koort säält või oksa või lehepungi, aga midagi tema kül'lest, ja suitseta haiget kohta. See on tõsi, seda ma olen näinud.

Ja sünnitamise ajal, ku laps kudagi ära ei tule, toodaks tuuleaaga, lahutataks ära ja keedetaks, antaks seda vett juua või suitsetataks sünnitajat tuuleaadega. (Kuidas suitsetati?) Noh nii, kaks inimest on, üks hoiab riided lahti, teine laseb pannist või väikse pajast söte päält suitsu elamise ümmer, riietealuse sooja suitsu täis.

Suitsetamisest. - Kirikukella nööri ma põle kuulnu. Viirukisuitsu, mis on päris kiriku viiruk, seda olen kuulnu, aga näinu ma ei ole. Tuuleaaga ja, mis on tuuleaaga või tuulepesa, kasepuul oksad nii tihidalt mütsis koos, et tuul ka ei puhu läbi, - tuuleaaga suitsetati, lasti suitsu kõrva. Natuke elus sössi panni või lekitüki pääl, tuuleaast natuke senna pääl ja hoiad kõrva sääl kohal. Aiaroeka ja tuulelipu suitsu, kasetohtu ma ei tää. Tubakasuitsu olen kuulnu, aga sinine suhkrupaber on roosiaiguse vasta: pliiatsiga hästi mustaks kriipsutada, viiskanda teha ja sooja rätikuga pääl siduda, see on suhkrupaprest.

Kõrvade aurutamisest ja suitsetamisest. - Aurutamist mina ei tea. Suitsetamine olli küll, kui tuulehäda olli - külm tuul kõrvist läbi tõmmanu, kõrvad valutasid, kohisesid -, võeti ravandseheina või tuuleaaga või katuseõliga, suitsetati kõrva ja suitsetati haige hammaste vasta kah, kui paistetanu on. (Ravandseheinad on nõmmeliivatee.)

Allakusemist esines väga paljudel. Sel puhul peksti last tuuliagaga. Keedeti ka tuuliaga vett, mida anti sisse ja kasutati vanniveeks. Tuuliaga on kasepuu okste kokkukasvanud moodustis (nagu luud).

Kask. „Tuuleaga“ suits haigele silmale, kõrvale.

Kask. Põhja poolt küljest võetud koorelibled ja tuuleaga keeta. Sellega pesta maa-alusi ja haigeid silmi.

Inimeste arstid.
Tuulest hakkand rubid, tuuletuustidega arstitakse.

Kui laits alla kuseb, sõs peab tuuleaaga pessetama, sõs ei tii sedä enämp.

Kui tuulerõuged olid, kase otsas kasvavad tuuletuudid, need toodi tuppa. Selle suitsu tehti, kõrvetati seal sees. Kas ta midagi aitas ka, aga ikka arvati, et on abi.

Tuulest pidid tulema küll. Omal ajal need suured tuulerõuged, nisuksed vistrikud löövad või valged, ise ümbert on punakad, sees on suur /laasi?/ kupp. Et seuksed on. Et siis kästi metsast tuua, kase otsas on, kasvavad, siuksed suured jurakad on, okste vahepääl on. Jah, tuuletutti tuua ning sellega suitsutada ja siis selle suitsu peal olla, et siis pidi aitama kah. Ma olen ikka kuuld siukest asja, aga omal pole olnd mette neid.

Kellel tuulerõuged, peab „tuulehagadega“ suitsetama, siis kaduda haigus ära. „Tuulehagadeks“ kutsutakse neid oksi mis teistest oksadest välja kasvanud on ja tuti viisil puu otstes välja paistavad.