Rahvapärased taimenimetused

Jõhvikad

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Ja kui on palavik, tuline palavik kutsuti, kui inimene kohe lõkendas, söödi jõhvikaid. Meil oli tagavaraks aasta läbi. Palavik pidi tulema ehmatamisest. Mitte just kohe peale ehmatamist, aga ikka nii kolme päeva jooksul, kas kolmandal, kuuendal, üheksandal või kaheteistkümnendal päeval. Kui siis põle tulnd, ei tulegi.

Veresoonte lupjamine.
1 liiter jõhvikaid, 200 g mädarõigast ja 200 g küüslauku lasta läbi hakklihamasina. 1 spl täis 2 korda päevas enne sööki sisse võtta.

Kui kahepoolsed on, siis süüa jõhvikaid.

Haigeid külastati videvikul. Toodi vahest jõhvikaid palaviku vastu kaasa.

Ühel Ulvi poolt inimesel oli raske nahahaigus. Kogu keha oli verilihal. Linadega pöörati. Arstid ei aidand. Siis keegi vana sõjaväelane, velsker, õpetand, et söögu jõhvikaid 1 klaas päevas. Ta söönud ja saanud terveks.

Ennevanast oli seep roho asemel. Samuti kui sai, piim, jõhvikad, neid anti haigele rohu asemel.

Vererõhu rohi:
mesi 200 g,
sidrun 200 g,
puupähklad 200 g,
jõhvikad 200 g.
Siis need jõhvikad ära pesta ja kõik läbi hakklihamasina lasta ja siis nad peavad seisma, niikaua kui läheb käärima ja kidisema. Siis hommikul kohvilusikatäie võtad sisse. Kuu aega võtsin seda, mul oli vererõhk 270 ja selle vastu sain abi.

Kurguhaiguste, eriti angiini puhul oli esimeseks abinõuks jõhvikad, kuum tee ja mesi. Kuristati soolase veega. Kaela seoti soe villane sall. Aeti kaerad ahjus pannil kuumaks, pandi väikesesse riidest kotti ning asetati kaelale, nii soojendati kaela kaertega paar korda päevas. Kuristati ka kummeliteega, soojendati jalataldu ahju- või pliidisuu ees ja määriti neid rasva ja tärpentiiniga või ka tärpentiinisalviga. Joodi ka kummeliteed.

Üks isevärki mood oli, mis ma ise nägin: laps oli vingust uimane, ta viidi ruttu õue, vingust välja, aga enne pandi talle kuremarju (jõhvikaid) kõrva sisse, jõhvikahape pidi kõrva kaudu peast vinguviha välja kiskuma. Neid kuremarju vahetati ka veel uusi, kui vanad soojaks läksid, ma ei tea, kui kaua, sest ainult nägin eemalt seda.

Möödunud sajandi kopsupõletiku arstimisest ei ole meil emaga juttu olnud ja ei leidnud ka kedagi, kes oleks sellest midagi teadnud. Põdesin ise 1924 aastal kopsupõletikku. Palavik tõusis üle 41⁰. Lamasin neljal padjal, see oli juba üsna istukil, sest muidu ei võinud olla ega saanud hingata, torkis rinnust ja seljast läbi. Palaviku langetamiseks sõin tooreid jõhvikaid. Apteegist toodi tumepruune, kõrgete ruutudega plaastreid, nagu mesilase kärv. Üks pandi seljale, teine rinnale ja olingi paari päeva pärast terve, ilma tablettideta. Nüüd olen ka 3 nädalat haige ja võtsin 25 tab. päevas.

Ussihammustus.
Hammustas uss kodus, vajutati hambajälgi kohe kuldrahaga. Teiseks, rässi (rass) õitest ja juurtest keedetud massi pandi hammustatud kohale. Juhtus aga heinamaal, lõigati hammustatud koht välja ja imeti mürki, seda kohe välja sülitades. Seoti jalg kaugemalt kõvasti kinni ja tehti viina kompressi. Kodus võeti kaugem tugev side jala ümbert ära ja korrati ravi nende rohtudega. Nii ravis minu ema oma jalga 1924 aastal. Palaviku puhul sõi tooreid jõhvikaid.

Kui palavik on, siis jõhvikid anti, võtt ära. Ja rabarber on väga hää palaviku vasta. Ma ole esi seda proovnu. Pojapoig oli, lasteaiast tull kodu, kõrge palavik. Mis ma tee? Järsku tull meelde, et mul on rabarberimahla, ma tei lapid märjas ja pand ümbre jalgu ja käte ja tunni ajaga võtt alla 38º peale. Ma ole oma rahvale ka nüüd kõnelnu, et teeme mahla.

Jõhvikad - palaviku vastu. Jõhvikamahla, jõhvikaid toorelt.

Kuremarjad ehk jõhvikad on samuti toitude ja jookide valmistamisel. Eriti, kui haigel kõrge palavik oli, tehti kuremarja mahla jooki.

Jõhvikatest pigistatakse sahvt välja, mis keedetakse suhkruga läbi ja antakse haigetele.

Jõhvikad - vererõhu vastu.

Jõhvikaid: toorelt verevaesuse vastu. Silmadele mõjub heasti.

Marjad söödavad.
Sitke marä - sõstrate marjad.
Tikerperi, kikerperi marä - karusmarjad.
Vabarna = vabarnamarä - vaarikamarjad.
Maaskmarä - maasikad.
Kurõmarä - jõhvikad.
Mustkemarä - mustikad.
Palohkna marä - pohlakad.
Joovhke marä - sinikad.
Murahka marä - murakad.

Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.

Taimi tarvitati veel toiduks.
Maasikaid, vaarikaid, mustikaid, sinikaid, lillakaid, pohli, jõhvikaid, murakaid, kukesilmi ja kapsaid.
Neid taimi tarvitati vanemal ajal peaasjalikult toiduks.

Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

Muuks otstarbeks. Kõik puud on kütteks. Ristikhein, rohi, mõne puu lehed, kanarbik, hein - looma toiduks. Vaarmarjad, karusmarjad, punased sõstrad, mustad sõstrad, mustikad, pohlad, murakad, maasikad, jõhvikad, lillakad, punaseda toomingad ja pihlaka marjust tehakse moosisid.

Jõhvikad sai korjatud kui nad viel pooltoored olid. Siitkandi rahvas käis toomas Varuda soost. Suuremjagu jõhvikaist hoiti kotti sees. Vokki kõrva toodi aidast külmetand jõhvika peotäis ja nositi seda.