Haiguste märksõnad

Jalahaigus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse jagade paistetust või jalal olevat paiset, jalavalu või muud jalgades avalduvat haigust, kui ei ole selgeid viiteid konkreetsele siinkohal loetletud haigusele.

Jalahaiguseks kutsuti tihti ka jooksvat, kui tema põhiline lokalisatsioon oli jalgades.
Samuti nimetati jalahaiguseks mingisugust jalal asetsevat haavandit või paistetust, kui ei osatud või ei peetud vajalikuks seda mingi haiguse nime järgi kutsuda.
Jalahaiguseks nimetati ka tavalist väsimusest põhjustatud jalavalu, eriti kui see juhtus tihti korduma.

Vaata ka: jooksva.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 10, 196 (2) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Krõbisõia lehe, nu kasusõ säärtse põlõ mõtsa all, umma väega hää rinnalõ ja sisemädse valu vasta, kogo kokko jo panõ kolm vai neli käpatäut mõnõ toobi vii sisse, keedä är ja nõrista läbi sõgla välla, panõ tsükrut mano ja muidogu juu inne. Jala paistusõ vasto umma nia kah hää. Ku jala paistõd umma, sõs panõ oige hulga pangi vii pääle, keedä häste är, ja ku veitkese aigu jaahus, panõ jala sinna sisse, nii kuum piät olõma, nigu jalg vähä kannatas. Lasõ saista, nikka ku vesi är jaahus, sõs mine ruttu rõiva sisse, et jala äki külmäs ei lää.

H II 24, 229 (257) < Helme khk., Jõgeveste k. (1887-1889)
Varbavalu rohi oli nõgi, rukijahu, aetud tõru, peale ehk varvaste vahele pantud, ja ka saunas vihtumine.

H III 25, 238 (208) < Valjala khk., Lööne k. (1895)
"Külmkinga rohud" on kõige haiguste vastu hääd, olgu kas maast saanud, tuulest tulnud ehk halva jälgede pääle sattunud: ka jalgade paistetuse vastu on ta hää, kui seda rohtu keedetakse ja haigele juua antakse.

H II 52, 46 (18) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Kidsihain.
Kidsihain kasus põllu pääl ja tal om sahtine juur. Tima lehti vai õelmit kakutas, tambitas soola ja tõrvaga segi ja pandas haigõ käe ehk jala pääle.

E 56667 (70) < Tallinn l. (1926)
Kui on jalade sees valu, korja kadakaoksad kõige marjadega, keeda veega ära ja pane jalad paraja sooja vee sisse, see võtab valu ära.

E 56667/8 (71) < Tallinn l. (1926)
On jalad nõrgad, ilma võimuta, keeda kammelid ära ja tee sellest vanni iga päev kolm korda.

E, StK 28, 78 (17) < Lutsi (1925)
Kui jala ära lööd, siis on hea kuivatatud angervaksu (hangõrhain) peale puistata.

EKS c, 46 (7) < Torma khk. (1892)
Paistetanud jalgadele tehakse kadakavanni, see on kadakaoksad keedetakse veega ummukses kangesti ära ja jalad pannakse selle sooja vee sisse. Juua antakse keedetud kadakamarjavett.

ERM 151, 85 (18) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Vananaise puss. Kasvab kraavipervi pääl. Tolmu puistataks varvaste vahele, kui need lõhkised ja verised.

ERM 21, 25 < Rõngu khk. (1920)
Verihein - haudunud varbile.

ERM 17, 1 (1b) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
[Kolmekorralised rohud]
Pruugitakse ka lapsevannitamiseks ja jalgade havvutamiseks (s.o. keedist).

ERA II 63, 143 (430) < Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k., Kirisaare t. (1933)
Jalutu arstimiseks keedetud rohtu kalmusejuurtest, katusesamblast, sipelgapesast ja üheksa marjapuu marjadest. Sipelgapesa (ühes sipelgatega) pandud kotiga patta. Sellest leemest tehtud jalutule vanni ja antud talle seda ka juua. 2 näd. pärast olnud terve.

ERA II 138, 441 (26) < Rõngu khk. < Rannu khk. (1936)
Jalgade paistetuse ehk valu korral toored nõgesed jala ümber panna ja riidega kinni siduda. Teiseks on kadakamarjavesi, milles jalgu hoida, vesi peab hästi kuum olema.

ERA II 141, 106 (67) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Jalatõve ja jõuetuse vasta on toomingakoore vesi.

ERA II 167, 178 (22) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Paiselehed (Tussilago farfara) - sakslased neidki siin korjasid, kõik saadeti ära, olen ise proovind, ise jalutu olnud, keetsin paiselehti kompressiks ja jalad paranesid.

ERA II 202, 20 (26) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Jalahaiguse vastu, kui jalgades on külmetanud viga.
Siis võta sedasama suurt kõrvenõgest, tambi peenikeseks ja keeda riinas ehk poomeliga veerand tundi, 2 naela nõgesi ja 1 pudel viina ehk poomeli, keeda siis seda. Lapiga 2 korda päevas peale panna, kisub palaviku välja ja valu.

ERA II 308, 104 (88) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Takjaleht tuleb haigete jalgade piale panna. Pidi aitama ka jooksva vastu.

ERA II 300, 125 (30) < Kodavere khk., Pala v., Assikvere k. (1942)
Kanaverd pritsiti jala sisse, siis ae [ajas] pahkluud paksuks, siis es võeta kroonu piäle. Piänikene prits õli nagu juuksekarv, pritsid kanaverd suone sisse. Mõnel jalad valtavad [valutavad] praegagi. Kaseleheurvad viina siden õlema hüvä jalarohi.

RKM II 27, 334 (41) < Kodavere khk. (1948)
Mineval aastal oli ühel vanainimesel jalg haige, sinine ja märg. Kui astus, jäi märg jälg järele.
Tegime leivataignast kokori, teiseltpoolt võiga. Jalg hakkas sügelema. Hoidsime öö otsa peale. Hommikul vannitasime kummelis. Siis tegime linasest riidest pintsli, pesime tõrvaseebiga. Panime linase riide jala peale, pigistasime. Siis panime värskeid kaselehti kotiga ümber jala. Õhtul jälle panime taigna peale jne. Nii massasime nädal aega. Jalg sai terveks.
Talvel saab vihta panna keeva vette, neid lehti saab kasutada. Este võib selle vee sees jalga vannitada.

RKM II 49, 227 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kui jala sees oli palavik, siis pandi peale kobrulehti ja kasetohu küljest õrna koort.

RKM II 53, 462 (10) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Kui jalad alati valutavad, siis tuleb jalgadele teha maarjasõnajala vanni.

RKM II 59, 587 (33) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Murakamarju süvväs siis, ku vanõbil inemisil sälg ja jala haltasõ. Ku saat paar nädalit murakit õga päiv ar süvvä, siis kaosõ halu ka ar.

RKM II 64, 166 (22) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. (1957)
Jala' haige olli, ülti: võta nõgõsid, vihu neiega, toost saa abi.

RKM II 147, 308 (11) < Tori khk. (1962)
Jalgade paistetuse korral anti arnikateed.

RKM II 166, 195 (102) < Häädemeeste khk., Viira k. (1963)
Jalahaiguse vastu.
Kui on külmetanud viga, siis võta seda suurt kõrvenõgest, tambi peenikeseks ja keeda viinas ehk poomeliga veerand tundi, kaks naela nõgesi ja pudel viina ehk poomeli, siis seda lapiga kaks korda päevas peale panna, kisub palaviku välja ja valu.

RKM II 169, 397 (503) < Sangaste khk. (1963)
Toorest sibulat pidanu sööma, kui kramp jalgadesse käivat, siis jäänu ära.

RKM II 169, 402/3 (606a) < Sangaste khk. (1963)
Reuma.
Kuivatadu sõnajalalehti pandu kotti, seal peal maganu, kel olnu reumahaigus (see pidanu olema maarjasõnajalg, keskelt tühi), karjala sõnajala juurt, mis kaalunu 2 kg, sellest tehtu jalavanne, üleni vannitus olla mõjuvam, isegi vana haiguse reuma kangestused. Mähistena kõrvaldavad igasugu põlendiku jalus, isegi siis, kui jalad olla siniseks paistetadu, sõnajalalehed saapa sisse panna võtvad jalaväsimuse. Kui algavad reumavalud, liigetereuma, puusanärvi valu (isijas), tuua värsked sõnajalalehed, asetada haige kohale, valu esiti suurenevat, pärast kaduvat täielikult.

RKM II 175, 263 (11) < Audru khk. ja v., Kõima k., Valgu t. (end. Sepp), 68 a. (1964)
Ärjamürakad [= ojamõõl], nende teed juuakse luudevalu vastu, jalavalu vastu.

RKM II 178, 205 (81) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
Sõnajalgadega arstitse jah. Maarjasõnajalad, jah, sai jalge ümmer ja puusa alla panna, kui valu täis olid. Neid sõnajalgu o ju kahte sorti. Peenema lehtedega oo maarjasõnajalad.

RKM II 194, 331/2 (17) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Kui jalg punetab ja palavik on, siis pannakse kaalileht või tieleht tervelt peale. Tieleht pane piale, kui katki on või musta sisse läinud, kisub kohe puhtaks ja valgeks jala.

RKM II 195, 107 (18) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Seliküla k., Künka t. < Tallinn l. (1965)
Mesilastel lasevad nõelata, kes on jalahaige. See peab tervisele hea olema. Veetõbi või paistetus on, siis kõrvenõgestega vihelda jalgu, kui jalasääred valutavad.

RKM II 195, 725/6 (17) < Iisaku khk., Tudulinna v., Roostoja k. (1964)
Ülane pandi jalgade ümber, kui jalad on haiged, aga teda ei tohi palju panna, nagu põletab. Kuremäe haiglas oli üks naine Illukalt, vist sellele oli õpetand. Tema oli jälle pidand liiga kaua, reimahaigus oli old, siis läks kohe nahk maha.

RKM II 197, 142 (49) < Järva-Jaani khk., Kuksema as. < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Kagavere k. (1965)
Kui jalad olid haiged, siis tehti sipelgavannisi ja kõrvenõgese vannisi.

RKM II 208, 147 (51) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. (1966)
Varvastõ vahele pandi sammõlt, rüäjahu.

RKM II 210, 183 (60a) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. (1966)
Ubinahaina lõhnasi, tutunupu ommava otsas. Väega suur valu jalges, siis viina seen leotas ja tollega määris. Lõhn on hea. Kiske palaviku välja.

RKM II 210, 534 (5a) < Räpina khk., Meeksi v., Virvissaare k., Tamme t. (1966)
Luuvaluheinad ümber mähkida jalgadele.

RKM II 229, 411 (25) < Rakvere l. (1966/7)
Külmamuhud sügelevad. Koorega keedetud kartuli vees, soojas vees hoiti jalgu ja kihelemine kaob ära.

RKM II 254, 385/6 (4) < Rakvere khk., Kohala k., Väljaotsa t. (1969)
Metsa all on ühed valged ülased. Nende õied (kuivatatult) leutati viina või piirituse sees. Tarvitati jalavalude, palaviku, reuma, närvipõletiku vasta. Toorelt pandi ülaseõisi peale (taoti puruks ja pandi peale nagu kompressi). Nii võis ka jalanaha maha võtta, kui kauaks [peale] jäi, aga valu kadus aastateks. [Võsaülane]

RKM II 263, 250 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Tartu l. (1969)
Teeleht: sellega arstiti põlendiku enamjagu jalast. Pandi neid paksult haige koha peale ja paistetanud koha peale toureld, see ravis haiguse küll ära.

RKM II 264, 343 < Simuna khk., Käru k. (1969)
Haiged nõrgad jalad. Maarjasõnajala lehtede mähised panna jalgadele.

RKM II 287, 114/5 (14) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Rakvere raibe õitseb varakevadel. Teda korjatakse ja keedetakse ja leotatakse jalgu, siis kui jalad valutavat ja paistes.

RKM II 309, 274 (ti) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Köha arstiti: joodi kust, kas oma ehk kui oli veiksemaid lapsi majas siis nende oma. Anti ka keedetud piima tuliselt meega, määriti rindu ja jalataldu hanerasvaga, tehti männitõrva auru, pandi männipuu tõrvane koor keema, kui tõsteti pada tulelt maha, siis haige kummardas paja kohale, hingas auru suhu, paks riie oli üle pea visatud.
Sellest veest tehti ka jalavanni.

RKM II 307, 181 (22) < Valga-Luke, Cepli t. (1973)
Jaanisõnajala om hää, kui jalad om paistes, siis tõmbas maha. Kilpnäärmele ka om hää pääle panna.

RKM II 329, 183 (1)b < Rõuge khk., Tagametsa k. (?) , Kangu t. (1977)
Ja kui jalad on tursunud, pandas tiilehte üüses ümbre jalgu. Om hää, alanes ära.

RKM II 329, 231 (26) < Rõuge khk., Nursi as., Pruuli t. (1977)
Kui jalad valutavad vanematel inimestel, siis on kaselehe tee hea juua. Kaselehtede peale panna keev vesi ja hoida. Jahtunult juua.

RKM II 363, 367 (2) < Otepää khk., Neeruti k. (1982)
Paiseleht om hää rohi küll. Ütel oli jala haige, valutese ja es saa kõndida. Ta pani paiselehe ööseks sukasääre sisse jala ümber ja see võtse valu ära.

RKM II 363, 454/5 (1) < Otepää khk., Oriku k. (1982)
Siin ligidal olli üts naine, kes havvut oma jalgu takjalehtedega. Jala tal valutse ja no takjalehe võtse valu vähemas. Mul on nii meelen, kui ta istse pliidi juures ja havvutas jalgu.

RKM II 364, 109 (10) < Nõo khk., Keeri < Tartu-Maarja khk., Ilmatsalu (1981)
Üks mees ravinud endal vee põlve seest kaalikalehtedega välja. Teda õpetatud, et tuleb kaalikalehed ümber põlve panna ja hoida seni, kuni nad ära kuivava. Nii pidanud kolm korda tegema.
Mina ise panen ka kaalikalehe jala peale, kui jalg valutab.

RKM II 368, 198 (42b) < Äksi khk. < Kursi khk., Saduküla k. (s. Polli) (1983)
Ülast tuli ümber põlve panna, aga see on nii kange, et võtab kohe naha maha.

RKM II 369, 376 (11) < Maarja-Magdaleena khk., Kassema k., Sillaotsa t. (s. Limberg), s. 1895 (1983)
Ja kui jalad on haiged, siis käskis ta võtta kalmuse, ubalehe ja leesika. Need tuli ummuksis keeta ja siis vanni panna. Paar korda tuli niimoodi teha. Olle-ema oli ta nimi.

RKM II 368, 418/9 (4) < Maarja-Magdaleena khk., Soe k. < Torma khk. (1983)
Oli küll üks vana inimene, Lilo Anna. Minagi käisin. Minul jäi vasak jalg haigeks, muidu ei saand enam arsti juurde kui toasussakatega. Liikmest ei saand üldse enam kõndinda. Tema kuulis seda. Tuli siia, ütles, et tahad, ma teen terveks. Kas sul noblu (küüslauk) on? Ja siis käskis selle noblu ära tampida pudrunuiaga ja linase riide sisse panna ja mitte nii, et see mahl vasta jalga läheb. Ja minul sai jalg terveks. Ja ma hoidsin vast kolm, neli korda, kümme minutit. Siis hakkas nagu minema.

RKM II 370, 433 (25) < Viru-Jaagupi khk., Kannastiku k. < Roela k. (1984)
Jumal, seda teelehtegi pandi, kui jalg oli haige, ema pani küll jala peale.

RKM II 370, 450 (4) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. < Roela k. (1984)
Üks on need metsapaiselehed. Minul oli jalg haige ja siis õpetati mulle seda - panna ööseks peale. Ja siis kui lapsed tõivad mulle jala peale, siis mul oli jälle parem.

RKM II 371, 183/4 (29) < Rakvere l. < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v. (1984)
Mul oli kord jalg haige, jäi soos vagunite vahele ja pitsitati ära. Kord isa ja ema läksid heinamaale ja meie vanaemaga olime kodus. Mu jalg oli läinud jooksma ja tegi augu sisse. Vanaema kutsus mind kaevu juurde, et tule tõmba vesi kaevust välja, siis mina viin koju. Ma läksin ja aitasin vanaemal koju tuua ka. Siis läks mu jalg siniseks. Siis õpetati, et tee plaaster; mesi, piiritus ja vaik kokku keeta. Määrisime selle plaastriga jala kokku ja panime kobrulehe (takjalehe) pääle. Aga ühe veerand tunni pärast oli see takjas päris kuiv, et pudenes ära. Nii suur palavik oli sees. Panime uued lehed jälle. Ja terveks sai jalg.

RKM II 372, 291 (20) < Tartu l. (1984)
Kaerateradest kuum padi seljale ja jalgadele valutamise korral.

RKM II 380, 15/7 (12) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Meenub ema jutustus tema isa haigusest viimase lapsepõlves. Lapsena lamanud poiss maas kevadel ja saanud maalised. Jalad hakanud nii valutama, et poiss polevat saanud käiagi. Siis viidud poiss Sirentsi (Sörenets) ehk Vasknarva ühe rahvatohtri juurde. Olnud seal ravil rohkem kui kuus kuud. Süüa antud vähe, aga joodetud sassaparilla teed (kohalikus murdes - sassaparilad). Pikkamisi hakanud jalad paranema. Täiskasvanuna käinud ta pika sammuga, nii et väiksemakasvulised jooksnud järele.
Sassaparillad on vist rahvapärane taimenimetus, aga mis kirjakeelne on, seda ei tea. Nüüd talvel hakkasin küsitlema küla vanemaid inimesi, aga lumi on katnud metsas kõik taimed ja keegi ei kavatsenud neid lume alt tulla otsima ega näitama. Tuleb kevadet oodata. Vanemad inimesed pidavat küll tundma neid taimi. Pidavat kasvama soos, kus sookailudki. /---/

RKM II 380, 40/1 (99) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Paksenenud jalakandu tuleb leotada soojas mesikavesileotises, hiljem määrida taimeõliga.

RKM II 390, 464 (40) < Tartu (1985)
Kui jalad valutasid, pidi neid nõgestega vihtlema, hõõruma - tuli ka raudnõgestes kõndida.

RKM II 391, 383 (27) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Üheksamehejõud siis, kui jalad valutava.
Üheksamehejõud korjata ja kuivatada, keeta ära ja selle vee sees jalgu vannitada, siis jalavalu kaob. /---/

RKM II 391, 421 (39) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Rakvere raibe tee, õitsmed ära kuivatada, siis selle teega jalgu leotada, kui jalad valutavad.

RKM II 391, 427 (12) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Jalgadevalu raviti saunas. Enne viheldi ja siis määriti seguga, mis oli tehtud petrolist, türgi piprast, soolast, äädikast. Pärast pandi villased sukad jalga ja nädal aega sai jälle kedrata.

RKM II 405, 240/1 (2) < Tallinn (1985/6)
Jalad mul haiged (jalgadel on veenide laiendid). Mina panen õhtul suure kapsalehe haige koha peale. Nõnda hautab, tunnen kohe, kuda võtab läbi. Hommikul on kapsaleht kuivand ja käkrus. Hommikul on jalad hulga paremad. Miks ta siis ei aita, aitab küll.

RKM II 408, 293 (2) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. (1987)
Sõnajalad (maarjasõnajalg) pandi ümber jalgade, kui jalad valutasid. Lapiga kinni. Raudnõgesed pandi lappide vahele ja sinna kohta, kust valutas.
Mul oli üks tuttav vanapreili, ma olin siis alles noor, see pani sõnajalad ööseks voodilina alla, nende peal magas. Tal ristluud valutasid.

RKM II 415, 105 (14) < Iisaku khk., Ohakvere k. (1988)
Jalavalu vasta panna valge sireli õied viina sisse, lasta seista nädal või paar ja määrida jalgu.

RKM II 429, 403 (58) < Kursi khk., Puurmani < Kursi khk., Kursi k. (1989)
Kui jalad väga valutasid, siis valged ülased pandi kahe riide vahele. Paljalt ei või peale panna, on väga mürgine.

RKM II 429, 404 (59) < Kursi khk., Puurmani < Kursi khk., Kursi k. (1989)
Sõnajala vanni tehti jalgadele.

RKM II 434, 664 (22) < Hageri khk., Kernu k. < Juuru khk., Ingliste k. (s. Kaivo), s. 1931 (1990)
Jalavanne tegi ema nõgestest. Eks jalad väsisid, selle vastu aitasid need vannid hästi. Ise olen ka nõgesevanne teinud.

RKM II 445, 327 (10) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. < Torma khk., Enniksaare k. (1991)
Teeleht, kui jalg haige, siis peale panna.

AES, MT 240, 76/7 < Jüri khk., Lagedi k. (1938)
Ma ise olin ühe korra eina aal aige. Juurisin eina siest rohi, sai kiedetud tuorest piast ää, vihast piast jõin. Teinepolt on siledad lehed, teinepolt on karvased lehed. Terveks sain.
Mu oma onu pueg oli koa aige, kümme rubla iest rohi ära juond. Läks meilt siit müöda, mina ütlesin, et juurisin metsast rohi, ja antsin temale koa neid rohi ja ütlesin, et las naene kiedab ära koas pial. Siis ta oli kiet ja sai terveks sest aigusest. Üks talu peremes juuris neid rohi. Ma ütlesin, et mis sa tied nendega. Ta ütles, et nied on iad aiguse rohud. Neid eina moal ei kasva, enamaste aru moa peal ja künka otsas.

RKM II 451, 577 (15) < Laiuse khk., Laiuse al. < Laiuse khk., Karinu mõis (s. Sein), s. 1908 (1992)
Aaloelill on, kui jalad on haiged, sellega nühkida, see on põletusele hea.

RKM II 463, 484 (5) < Viru-Nigula khk., Kutsala k. (1994)
Sõnajala vannid tehti, kui jalavalu on. Tulise vee sisse ja jalad sinna sisse. Hoida seal ja siis soojad sukad jalga.

RKM II 465, 494 (8d) < Viru-Nigula khk., Ridaküla k., Maandialuse t. (1994)
Õuekamelid [kummel] - jalgade valud, siis vannini nendega.

RKM II 466, 405 (7) < Kemerovo obl. < Kaseküla k. (1994)
Kummelite vann, kui jalad haiged on. Kui süda haige, siis ei või.

RKM II 362, 593/4 (9) < Otepää khk., Oriku k. < Otepää khk., Vidriku k. (1982)
Rohtudest tetti jälle mingisugust rohtu. Takjalehti pandi pääle, ku kanna katski olli. Kompresse pandi jalgadele.

KKI 64, 495 (24) < Põlva khk., Karilatsi k. (1974)
Jalavalu ravi sõnajalgadega. Need on need sõnajalad, mis on ravisõnajalad. Kloppisin katki ja panin riide peale ning ümber jala. Jalg sai terveks.

KKI 68, 192 (7) < Jämaja khk., Laadla k., Matsi t. (1977)
Kui jalg on katki või varvas lammu [katki], pandi peale lepaleht, teeleht, mustsõstra leht või paakspuu leht.

KKI 68, 219 (7b) < Jämaja khk., Laadla k. (1977)
Kui sui käisid paljajalu väljas, siis varbavahed suudusid, siis pand koipuru, sai terves.

KKI 69, 544/5 (2) < Lüganuse khk., Virunurme k., Hiie t. < Lüganuse khk., Tarumaa k. (s. Virunurm), s. 1909 (1979)
Siis vannid tehti ka, kui olid kas jalad haiged. Soojavee vannid ja sinna sisse sai apteegist tuua männiõli vett.

Vilbaste, TN 11, 272 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Võilill. Õisi pannakse petrooli sisse ja seal hoida. Siis sellega määritakse, kui jalad krampi kisuvad.

Vilbaste, TN 11, 282 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Suukael. Kellel jalad valutive, siis tuudi suukaeli, kuum vesi peale. Kui vähe jahedamas läts, siis pandi jalad sisse.

Vilbaste, TN 11, 333 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Sookaerad on head.
Sookaerad peavad head olema, kui jalad valu teevad inimesele. Siis sookaeru keedetakse ja selle vee sees hoitakse jalgu, kui jalad valu teevad, ööseti on vaene kõndida. Siis sookaera vannid aitavad.

Vilbaste, TN 11, 380 (47) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Teedavnik. Karuohakas [Cirsium lanceolatum tuliohakas].
„Vot teedavniku juurikavannid aitasivad minu jalgu jälle tervest. Lilla õiledega ja teravate pikkade okkadega, et ära mene ligi.“

Vilbaste, TN 11, 444 (5c) < Iisaku khk., Jõuga k. (1962)
[Teeleht] Mina olen oma jalgadega küll mässand ja proovind. Aga ei mitte miski. Ei kedagi ei saand. Hullemast läks. Sain abi, kui teelehed ja kartulikaabet panin ümber. Nende jalgade pärast ma jälle käin. Nagu pudru panin piale. Suvel õuve pial ongi teelehed.

Vilbaste, TN 11, 473b < Iisaku khk., Illuka v., Agusalu k. (1965)
Romaska - kollane karikakar, peetakse siin jalgaderohuks. Tehakse jalavannisid ja olevad terveks teinud ka neid, kes vaevu veel kõndida said. Ka olevat see rottide vastu. Pannakse kuivatatud romaskakimbu rotiaukudesse ja sahvri. See peletavad rotte majast eemale.

Vilbaste, TN 1, 906 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Üksikud niidu kesalilled. Jalapaistetuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 917 (3), 918 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Sootubakas [Chamaedaphne calyculata] - arstirohi jooksva vastu, kui jalad paistetanud, siis leotatakse sootubaka vees. Kui lehmadel jalad „alt ära“, siis pestakse ka sama veega. Õitseb juba aprilli lõpul.

Vilbaste, TN 1, 965 (6b) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
[Musta lepa] Leht sokisse jala alla - teeb väsinud jalad kergeks. Seda teeb ka sõnajalg.

Vilbaste, TN 2, 334 (22) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Paisulehed. „Sakslased korjasid. Kõik saadeti ära. Olen ise proovind, ise jalutu olnud. Keetsin paisulehti kompressina ja jalad paranesid.“

Vilbaste, TN 2, 389 (10) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Sookased - väikesed madalad varred, ümarikud lehed. Lehtedest ja vartest tehti vanni, kui jalad olid haiged.

Vilbaste, TN 2, 629 (2) < Pöide khk., Kõrkvere k. (1931)
Tammekoored. Tammekoored pannakse jala ümber, kui jala sees valu on.

Vilbaste, TN 7, 244 (12) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Veripipõr. Keedetakse ära ja juuakse, kui rinnad haiged, määritakse jalgu, kui valutavad.

Vilbaste, TN 7, 264 (54) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Emanogulase vanni tehakse jalgadele.

Vilbaste, TN 7, 389 (42) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Raudrohtu pannakse jalavarvastele vahele ja valmistatakse loomele rohtu.

Vilbaste, TN 7, 405 (29) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Puneseid pannakse siis jalavarvaste vahele, kui need on valusad.

Vilbaste, TN 7, 417 (4) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
[Kasutatavad taimed]
Puned - jalavarvaste vahele.

Vilbaste, TN 7, 420 (12) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Puned, pannakse jalavarvaste vahele.

Vilbaste, TN 7, 451 (6) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Krooklehe tee - kui jalgades krambid.

RKM II 271, 423/8a < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani asundus (1970)
Männist tehakse skipitaari. Inimesed teevad männikoortest ja -okstest omadelle vanni, kui jalad kõvasti valutavad. Panevad männioksad ja -koored kogu nõeldega patta, keedavad neid ummukses. Kui on juba kõvasti punanse sees, lasevad ta jahtuda parajaks, tõstavad tema suure taasi või pütti ja inimene läheb poolest kehast saadik sisse. Joob ka seda vett, jala- ja käevalu kaob ära.

Vilbaste, TN 9, 519 (68) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Tammekoor ravivahendina Tormas.
Tormas tehti koguja lapsepõlves haigetele kätele ja jalgadele (ka nahahaiguste puhul) tammekoore vanne.

Vilbaste, TN 9, 542 (13) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Verehurmarohi: hea vanniekstrakt, haigete jalgade juures jooksva vastu mõjub vaigistavalt.

Vilbaste, TN 7, 518 (21) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Jalgaderohud. On jalad haiged, siis keedetakse neid ja juuakse seda vett.

Vilbaste, TN 7, 729 (18) < Harju-Jaani khk. (1929)
Mõningate jalahaiguste vastu tarvitati üheksameheväe taimi, mille veega pesti.

Vilbaste, TN 7, 805/6 < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Paiselehti pandi katkisele ja paistetanud jalasäärele.

Vilbaste, TN 7, 868 (3) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Raudnõges jalgade valutamise puhul ümber jala.

Vilbaste, TN 7, 892 (148, 17) < Nõo khk. (1932)
Hiirekõrvadega hautatakse jalgu.

Vilbaste, TN 10, 270 (30a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kobruleht. Kobrulehed seoti jalgade ümber, kui jalad valutasid.

RKM I 23, 202 (10) < Nõo khk., Peedu k. (1990)
Kui käed-jalad valutavad, pannakse peale takjaleht, hoitakse öö aega peale.

Vilbaste, TN 5, 23 (a3) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Haavakoore mähk - palaviku vastu jalgades.

Vilbaste, TN 5, 227 (3) < Tartu l. (1934)
Kui kellelgi jalad valutasid, siis võeti hästi noori raudnõgeseid ja keedeti neid vees, kuni nõgesed muutusid pudruks. Selles vees hoiti siis jalgu.

Vilbaste, TN 7, 1180 (69) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Üheksa sõlme hein pannakse samuti nahale ja seotakse kinni. Jalavigastuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1279 (5) < Kihnu khk. (1939)
Lõokannus. “Mua engar”. Keedetakse jalahaiguste vastu. Ka hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1282 (60) < Kihnu khk. (1939)
Sõnajalg - “sõnajalg, sõõnjalg”. Kui jalgades valu, siis panna lehti aluskotti.

ERA II 292, 435 (82) < Tallinn (1941)
Heinapepred olid heas kuulsuses, nendega hauduti haigeid jalgu ja ka teisi kohtasi, kui olid krambid.

ERA II 170, 693/5 (14d) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Äädikas keedetud sõnajala juur arstib igasugused põletikud jalus, isegi veel siis, kui jalad juba siniseks on paistetanud.

EFA II 1, 122/3 (17) < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (s. Lõks) (1995)
Mul jalad olid väga haiged, alt ära. Ema linased linad võttis, tõmbas lõhki, tegi märjaks, tõmbas ümbre jalgade. Sain jälle käima.

EFA II 1, 290/1 (31) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. (Einbaum), s. 1937 (1995)
Maikuus veel korjavad lehed, kellel on jalad haiged. Ja kellel on need naistehaigused, et selle vaaritad kaselehed ja pesed.

EFA II 4, 35/6 (60) < Kihelkonna khk., Kõõru k. < Kihelkonna khk., Kallaste k. (1995)
Mul jalad kisuvad krampi, siis ma hõõru kampripiiritusega ja ole mädarõigast pand ja küüslauku ja, neid kampripiirituse sees hoian ja siis kui mul tule kramp, siis ma määri ja siis luusi. Siis läeb üle. Kui ma rase olin, siis ma olin ka nende rampidega nii kimpus. Siis ma astusi raua pääle, siis mul oli parem. Ilmamuutus on, siis ma ole üsna tõbine, kenad ilmad, siis üsna inime. Kui riidlemist saad, siis möjub ka. See möjub üleüldse tervisele.

EFA II 5, 336 (8) < Püha khk., Saue-Putla k. (1995)
Männakasud - kui umbevalu on jalgade sees, patja [vannitada] teha.

EFA II 25, 402 (j) < Järva-Madise khk., Mägede k., Hundiaugu t. (1998)
Värsked kaselehed seoti riidega jalgade ümber, kui jalad valutasid. Jäeti nii ööseks.

EFA II 30, 241 (6) < Tarvastu khk., Suislepa k., Kamsi t. (1999)
Teeleht pidi väegade hää roht olema. Mina korjasi siitsamast, korjasi, pandi jala pääle, võttis ära. Teeleht aitas.

EFA II 47, 152 (22) < Kullamaa khk., Laukna k. < Hageri khk., Hageri khk., Anijala k. (2004)
Teelehte pandi, kui jalg oli paistetand. Haige koht, pandi seda sinna peale. Minu emagi pani, kui poisike olin. See pidi välja kiskuma, hoidis külma. Eks ta põletikku siis vast võttis ära.

EFA I 17, 67 (27) < Omski obl., Estonka k. (Pless), s. 1915 (1996)
Lillikülän om tulnu üits arst, Sarapuu Olga miis tuu om. Takjalehte, üteldass, ma ole iks hoitunu pääl, tuure lehe. Pane õdagu pääle ja hummoguni või olla. Tuu takjaleht om õkva ära kuiunu. Ku jalal nagu kuumus om, siss võtt ära.

EFA I 17, 202a < Omski obl., Mihhailovka k. (1996)
Rahvameditsiinist: paiselehe juured pannakse piirituse sisse. Seda leotist määritakse haigetele jalgadele.

EFA I 18, 42 (11) < Omski obl., Lilliküla k. (1996)
Võilille ommava ka rohuss, viina pannasse peale või odekolooni ja määrseva jalgu tollega. Ma ole ka toda tennu.

EFA I 21, 56 (4) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Mul oliva jala väega haige. Mädarõika kompressi tei, mädarõika lehe ja juurikat kah. Juure häste liistukesteks, vastu nahka ja panni kompressi moodu - kiled ja villaste rättega.

EFA I 21, 110 (31) < Kanepi khk., Krootuse k. < Tallinn (Klink), s. 1917 (1997)
Kaselehe marlekotikeste ja pane õkva jalg sisse - valu vasta.

EFA I 22, 22/3 (5) < Kanepi khk., Sirvaste k. < Kanepi khk., Urmi k. (Kuhi), s. 1926 (1997)
Mina panin küüslaugule piiritust pääle. Pigistasin niimoodi peenikeseks ja panin piiritust pääle. Määrisin ja võtsin sisse ka. Noh, kui jalad valutasid, siis määriti. Ma möödunud aastal kukkusin jalaluu katki. Tartu kiirabi ütles: „Ära liigu!“ A mul lehm tuli seitsmendale lüpsile, sinna keski ala istunud ei ole. Ma kompasi lauta. Aga ma olin kuskilt seda kuulnud, kas televiisorist... Vot televiisoris see Prillitoosi doktor Vassiljev rääkis, et seda teha.

EFA I 38, 7 (2, 3) < Tarvastu khk., Porsa k., Tammiku t. < Iisaku khk., Tudulinna al. (1999)
Igal õhtul panen jalale teelehti peale. See võtab paistetust vähemale. Kastanimunad kah aitavad paistetuse peale. Peris suka sisse sedasi, lase sukasuust alla. Väga paljud tarvitavad kastanimune siin. Ja teelehti.

EFA I 38, 80 (5) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Pedäje kasusiva - tetti vanni, kas valutiva jala vai. Pedäjä ja kuusekasu keedetas, havvutas ära. Siss kas havvutad jalgu vai paned kampressi sella pääle.

EFA I 41, 74 (28) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
Mis mamma sõnajalgadega tegi? Sõnajalgadega ta tegi niimoodi, et kah olid jalad ja selg, haigeks jäid. Tema tegi siis sõnajalgadega niimoodi, et võttis need sõnajalalehed, lõikas. Siis sidus ümber jala, pani ka selja peale ja sidus ümbert kinni. Sellepärast, et see nagu mahlaga sõnajalaleht kiskus palaviku välja või. Sellega, jah, tema ravis.

EFA I 51, 34/6 (3h) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Teha jalgadele vanne (kummelileotisi), kui need on tursunud, katkised jne. Aitab hästi.

EFA I 57, 17 (3) < Omski obl., Rõzkovo k. (Miilja) Kasak, s. 1926 (2002)
Metsast tõivad muhhamoorid /kärbseseened/, valasin spirti piale. A vot sellega määrin - jalad valutavad. Kui rohkem hulgud, rohkem valutavad.

RKM II 254, 376 (29) < Rakvere khk., Vetiku k., Makerja t. – Aime Lindre < Leena Uustalu, u. 80 a. (1969)
Korjati lakast 1 ämbritäis heinapebresid, lehed ja nupud sees, keedeti [pebre] vett, pandi tõrre sisse, raviti jalgu [vanni pandi].

RKM II 160, 13 (6) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Jalad valutavad. Sireliõied viina sisse panna ja selle viinaga määrida jalgu, kui jalad valutavad. Võib olla samagonn, denaturaat või päris viin. Ise olen seda rohtu teinud.

H I 6, 67 < Rõuge khk. (1894)
Kel jala haigõ umma, tuu minke jaanipäävä üüse palläste jalguga kastõhaana sisse nink käüge sääl edesi tagasi ja jala saava terves. Um jall kõk kihä haigõ nink aja hallu vällä, sõs hiitke rõiva sälast ja väherdage alastõ kastõhaanä sisen nink halu um ku käega võet.

RKM II 349, 19 (7) < Iisaku khk., Jõuga k. (1981)
Jalad valutasid, tegin sassapariladest (hanevitsadest) vanni. Suos kasvavad.

RKM II 368, 198 (42a) < Äksi khk. < Kursi khk., Saduküla k. (s. Polli) (1983)
Sõnajala juured olid jalavalu vastu. Neid juuri leotati ja tehti jalavanni.

RKM II 368, 380 (1) < Maarja-Magdaleena khk., Ruskavere k. (1983)
Hiirekõrvad on niisugused pikad rohud - jalavalu vastu ja üldiselt närvide vastu. Nendel ongi need lehed hiirekõrvade moodi.

EFA I 18, 61 (18) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Jurjevi k. (Volli) Teder, s. 1935 (1996)
Paiseleht, neid on kole palju siin. Juurikad kas piirituse sisse kuhugi. Kui jalad-käed valutavad, nendega määrida.

EFA I 18, 61 (24) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Jurjevi k. (Volli) Teder, s. 1935 (1996)
Soolikarohi, ma olen korjanu, praegugi mul oli, visasin lehmale. No neid korjatas ka ikka rohu jaoks, et aitab, kui käed ja jalad valutavad.

EFA I 38, 80 (6) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Üte haina viil olli - kanariku. Noid sõss korjati, ku jala ja käe valutase, vanni tetä.

EFA I 41, 74 (30) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
H.S.: Minul ema ei tarvitanud, aga muidu oli kuulda küll, et sipelguvanne tehti.
K.S.: Kas viina sisse ei pandud sipelgaid kuidagi? Kui käed ja jalad valutasid, et määrida?
H.S.: Ei tea. Aga väga hea vann oli, seda ma olen ise ka teinud noorest peast, siis ma tegin männikasvuvanni. Männikasve korjasime kah, niskesed parajad noored, ei tohtind nad niimoodi laasima hakata, vat kui männikasv kasvab, läheb pikemaks, siis siit juba otsast paistab roheline välja, öeldakse. Siis korjasime kevadel neid, nuga käes, noored männid. Nende vesi oli siis hea vannivesi. Istusin kohe sinna ja siis tegin sedasi 15-20 minutit. Võttis ära küll hästi valu.

RKM II 415, 27 < Simuna khk. (1989)
Sireliõied kuivatatult, 2 supilusikatäit 400 g viina peale, lasta pimedas 3 päeva seista, vahetevahel loksutada. Sellega määrida valutavaid kohti, näiteks käsi või jalgu.

EFA I 18, 28/9 (1) < Omski obl. (1996)
Natalia Elissaar: A jälleki, kui näe sügise kasusse. Kas ma tiia ütelda, mis ta tule ütelda eesti kieli, kärblaseseene meil uvitasse.
M. P.: Muhhomor.
N. E.: Jah, vot neid. Noid jälle korjame, paneme jälleki viina pääle. Siis määrime kässi, jalgu, ku valutase.
Milda Jaska: Na om kavala, na leutava juuri, na tahtva viina juu ainult.
N. E.: Ei, me ei juu, me kärblase, tuda ei juu.
M. P.: Viina vahepeal kah.
N. E.: No siis määrime, ku käe väega valutase ja jala näet juba tullest tüüst. Nuure ollime ja juba sõjaaig panti meid sinna tüüle ja kõik.
A. T.: Kaua neid seeni viina all hoitakse?
N. E.: No olku või mitu aastat, pane pääle pirti.
A. K.: Viina või pirti?
N. E.: Pirti.
M. P.: Näed, meil on poodin siin pirt, osta. Kes võtt om, see oo, kes ost. Kel on ka oma kõva viin tettu leivast. Leivaviin kõva, too on ette veel ku tuu ostetud. Tuu ostetud, nüüd om ilmast kõikesugust, a ku sa leivast teed, oma puhta, tuu om. Seal midaki enam ei ole.
M.P.: Et niiviisi me siin elame ikka.

EFA I 18, 61 (23) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Jurjevi k. (Volli) Teder, s. 1935 (1996)
Kärbseseen, jalgadele ja kätele, kui valutab, paned piirituse peale. Kuivatame mitte päeva keen, vaid tumedas. Nii kaks nädalat või kolm nädalat hoiame. Kellel see sisikond haige on, vähk või, aitab ka. Salme paranes ära, ei tea, kas sellest. Lusikaga võttis kolm korda päevas. Veike lusikas.

RKM II 305, 29/30 (3) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. (1973)
Sõnajalad.
Meil sõnajalgu on kahte sorti: ühed sõnajalad kasvavad suured. Nagu purjen kunagi. Neid meil ei tarvitata rohuks. Teised sõnajalad on peened, kaheoksalised. Seda sõnajalga meiepool kutsutakse jaani- või maarjasõnajalaks.
Tema juurikatest keedetakse rohtu joogi jaost. Kui inimesel käed-jalad valutavad, pannakse sõnajalgu käte ja jalgade ümber. Aitab. Kaob käte ja jalgade valu, ka kaob paistetus ära. Ühe korra tegemisest ei aita. Peab mitu korda tegema.
Meil palju inimesi on ennast nende sõnajalgadega terveks teinud. Meil ühel emal poeg jäi jalust ära. Tõsteti teist. Ema korjas sõnajalgu, pani poja ihualasti sõnajalgade sisse. Andis sõnajala juurika tsäiud (teed) juua. Poeg sai terveks. Elab praeguni. Nii tubli kerekas mees, et lase aga olla. Ühe korra tegemisest ei aita. Peab mitu korda tegema.

RKM II 329, 183 (1)a < Rõuge khk., Tagametsa k. (?) , Kangu t. (1977)
Kui jalg või käsi kostki punetas, siis pandi tiilehte pääle.

RKM II 329, 127/8 (25) < Rõuge khk., Nogo k. (1977)
Ma olli katsa aastane ja käve karjan varakevade. Käve ojan supleman. Olli külm vesi ja olli vast kaua ka vees ja tuli piksevihm ka pääle, leotas rõiva ka är. Ma jäi põõsa ala maha kanges. Hobusega tuldi järele. Tuudi kodu ja ema nakas ravima. Tege vanne männikasvust ja sipelgapesadest. Kats aastat läks, siis sai terves. Ema tegi vanne ühtepuhku. Kuni sõjaväeni veel tundsi valu jalgades, siis katte ära.

Vilbaste, TN 7, 1220a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kristuse rist olla olnud kadakapuust, sellepärast kannab iga mari endal ristimärki sellest ajast alates. Ja et jumal on mõelnud hästi selle puuga, märgistades teda ristiga, siis arvatakse sel olevat ka suur mõju arstimisel haiguste ja kurja silma vastu.
Nii räägib üks eit: olnud üks neiu, kel jalad olnud nii haiged, et isegi ei ole tunnud valu, kui neid põletatud või näpistatud. Siis pidanud külapoisid ja -tüdrukud üheskoos nõu ja läinud, raiunud kadakaid talvel läbi sügava lume. Nendest kadakatest tehtud siis iga päev jalgade jaoks vann, kusjuures vesi olnud mõnikord nii palav, et jätnud järgi vähemaid põletusmärke. Elu tulnud vähehaaval jalgadesse tagasi ja paari kuu pärast olnud jalad terved.

Vilbaste, TN 1, 603 (1) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo talu (1931)
Sõnajalajuure viiga pestasse kehaosa, kellest „vaim ära kaob“ - see on jalg ehk käsi jääb nõrgaks, töövõimetuks. Selle vastu on ka nõgeseviht (kõrvenõges). Tõrvalill sisaldavat tõrva.

EFA I 17, 41 (18) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. < Omski obl., Saidanga (praegune Novo-Uika) k. (Põder), s. 1909 (1996)
Suvel kästi takjalehti panda jala ümber, ku kuumus om, siss na jahutive.

ERA II 166, 130/1 (52) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. (1937)
Jalgade paisetust arstitasse tõist muadi ka: tuua linaligu puid ja kütteda neiega saunaahi, siis sääl saunas iast vihelda.

RKM II 373, 246 (129) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Kui olid reumahaiged jalad või jalg oli väänatud ja paistes, tehti heinapepreid ja haige jalg pandi leigesse peprevette. Võis ka nii teha, et soojad pepred tõsteti haigele kohale ja seoti lapiga kinni. Vähendas valu.

EFA II 5, 331/2 (3 ja 6) < Püha khk., Pihtla v., Putla k. < Kaarma khk., Kaarma v., Tõru k. (1995)
Ma olin Kütil heinaseemet külvamas. Kas ta rebestas või, jalga lõi valu. Perenaine tõi paiselehed. Ma pesin need puhtaks, panin akna peale laiali. Hommikul panin kompressiks. Ma pole jalale toetada saanud. Linase riide mässisin ümber. Üks päev oli, võtsin lahti, üsna palju oli alanenud.
Mis löhna teeb öue peal, see on ka üks kummel, koerakuserohi, aga tal ei ole neid valgeid öisi.