Haiguste märksõnad

Paistetus

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

E 4181 (2) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Paiseleht. Seesugumased lehed kasvavad teeäärsetes kohtades; on laiad ja paksud. Ons miski liikme koht paistetanud, siis mähitakse selle lehega kinni. Paistusele pruugitakse ka: rasvakelmet, külma savi, vett, jääd, soola, maad, hobusesitta jne.

ERA II 6, 482/3 (14) < Rapla khk., Kuusiku m. (1928)
Paistetust vähendab, kui paistes kohale panna üheksa maasikalehte.

ERA II 23, 157 (21) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Paistetuse vastu. [Jooksjahain?] Hainad keedetakse kõige juurtega ära. Viina pannakse juure ja siis juuakse natuke sisse ning määritakse haige koha peale.

ERA II 27, 544 (29) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. < Harju-Madise khk., Vasalemma k. (1930)
Paisulehed on head paistetamise vasta. Need on pealt rohelised, alt valged ja karvased.

ERA II 60, 37 (5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1932)
Arukase pumbud korjatakse, kuivatatakse ja pannakse viina sisse. Selle viinaga määritakse paistetanud kohti. Ka on hää, kui veel hiirekõrvu (väike valgeõieline taim, kasvab põllul, õitseb juba mai algul) juurde lisatakse.

ERA II 134, 412 (8)a < Saarde khk. (1936)
Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Suurt teelehte seoti paistetuse ja haudunud koha pääle.

ERA II 141, 104 (59) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Kui ihu üles paistetab, siis hõeruda raudnõgesega. Ka võib katki tampi ja ümmer siduda.

ERA II 148, 230 (10) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1937)
Kui jalad paistetavad, tehakse reinvarte vanni.

ERA II 148, 250 (14) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Ämmatuss pannakse paistetand jala peale.

ERA II 156, 134 (12) < Kodavere khk., Pala v. (1937)
Paistetuskohtadele pandud pääle toomingakoori.

ERA II 167, 177 (19) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Lõhnavad velljenid (Viola), võetakse õied ja leotatakse viinas ja tarvitatakse paistetamise vastu.

ERA II 168, 653 (57) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Linaseemne-hautist ja -vanne tarvitatakse paistetuste ja mitmesuguste valude vastu.

ERA II 168, 652 (51) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Kaeravannisid ja kaertega hautamist tehakse paistetuste, põrutuste, joosvavalude ja muude teadmata põhjustel valude vastu.

ERA II 23, 153 (10) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Paistetuse vastu:
Korjatakse karvaseid lehti, mis keedetakse ära ja pannakse haige koha peale.
1) Südamevalu-hain, 2) jooskjahain, maahain, kärnhain, hiirekõrva, tedremarana juured, teenuiad.

ERA II 193, 598/9 (57.19) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Luige as. (1938)
Väliselt valutavaile kohtadele panna igal juhul maarjasõnajala (Aspidium filix-mas) varsi toorelt, kui ka kuivatatult, olgu valu siis jooksjast või põrutusest e. paistetusest tingitud. Keegi jooksjahaige vanainimene on magamiskoti täitnud sõnajalgadega, muidu ei saavat üldse magada.

ERA II 203, 217 (5) < Tartu l. < Võnnu khk., Kastre-Peravald (1938)
Paiseleht - paisete ja haavade, kui ka paistetanud kohtade pääle arstirohuna.

ERA II 258, 390 (86) < Väike-Maarja khk., Vao v, Rae k. (1939)
Kasel kasvavad peenikesed oksaraod tihedasti kokku ja neid keeriseid kutsutakse tuulepesad. Ka kreegipuul on. Paistetuse haigele keedetakse tuulepesade vanni, see aitab. Tuulepesad on vee sees.

ERA II 260, 207 (218a) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Kummel. Viljades (põllul) kasvav valgeõieline taim. Õied on vana hää teerohi. Õiepudru pannakse kaelale selle paistetuse puhul, hambaigemete paistetusele - kisub palaviku välja.

ERA II 261, 674 (91)b < Nissi khk., Piirsalu v., Saapa t. (1939)
/---/ [arstitakse] paiselehega paistetust ja reinvarrega looma kõhuhaigust.

ERA II 285, 58/61 (3c) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Teeleht vaigistab palavikku, teeleht võeti, pesti puhtaks, pandi haava ehk kuiva paistetuse peale, vaigistab valu.

ERA II 290, 124/5 (66) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Mul kukkus laps maha ja sellest ma justkui ehmatasin ja sellest rind pastetama. Olli elitinga muudi. Siis õpetasid küll, et sinise paberi piale viitnurmaristi teha ja sellega vajutada. Ja jälle musti villu ja siidirätikuga vajutada, aga ei aedanud. Tõin siis isi aiast paiselehte ja pannin piale, ja varsti alananeski paestetus ära.

ERA II 308, 103 (85) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Paiseleht. Ku on paestetend, siis pannakse piale. Võtab ää.

ERA II 292, 436 (92) < Tallinn l. (1941)
Tammekoor, tehti teed ja joodi, ka selle tee sees märjast kastetud lapid siuti paistes kuha peale.

EKS c, 53/4 (4b) < Põlva khk. (1891)
[Achillea millefolium - verihein]
Ülespaistetanud koha pääle vesiseks pitsitatud või pudrusarnaseks tambitud värsked lehed alandavad paistetuse ära.

EKS c, 56 (5) < Põlva khk. (1891)
Tussilago farfara = paiseleht.
Paiselehed, ülespaistetanud koha pääle pandud, laskvad paistetust väheneda.

ALS 3, 317a < Kadrina khk., Kadrina v., Võduvere k. (1931)
Paistetuste pääl hoiti kaalika- ehk kobrulehti.

ALS 3, 325 < Rakvere khk. < Kadrina khk. (1931)
Paistetuste pääle pannakse Kadrina ümbruses, Virumaal, teeleht (Plantago major ehk media). Ka kriimustuste ja veriste haavakeste pääle pannakse seda, see paneb vere kinni. Sügisel, kui teelehti enam saada ei ole, pannakse kaalikalehti (br. napus esculenta).

ALS 5, 47 < Karksi khk., Polli v., Vanausse t. (1933)
Liikmete põrutuse ja paistetuse korral pääle panna arnikatee kompresse.

ALS 6, 64 < Sangaste khk., Laatre v. (1934)
Paistetusele kummelitee kompress viinaga.

ALS 6, 146 < Sangaste khk., Sangaste v., Tuule t. (1934)
Paistetuse puhul pääle määrida toomingakoore kaape ja mee segu.

ERM 165, 1 (6) < Jõelähtme khk. (1924)
Paistetushaiguse vastu aitasid kadakamarjad.

ERM 168, 23 (20) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Paistetust alandab porgandikaabe.

ERM 151, 93 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Männitõrv. Nahahaiguse ja paistetuse rohi. Paksu plaastrina haige koha pääle panna.

ERA II 163, 608 (15b) < Setu, Vilo v., Truba k., Tsopa t. (1938)
Lõhmusekoortele surbutult panda külma vett peale, segada, kuni vesi hüübub, see rohi võtab ära paistetuse.

ERA II 158, 258 (18) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Sammaspoolehein - tehakse soojaks ja antakse paistetand kohta.

H III 27, 204 (6) < Tallinn l. < Hanila khk. (1897)
Vaeselapselehed pannakse paistetanud koha peale.

E 4023 (12) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Paistusele pantakse paiselehti pääle, mis aia ääretel kasvavad ja mille sarnadus tubakalehe sarnadusega ühte käib; ka pehmeks tehtud savi, nilutud konna. Paistetud jalga hoietakse maa sees; niisama ka sivvu pistetud jalga.

H II 52, 47 (21) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Ubaleht.
Ubalehe juurist tettäs tiid ja juvvas külma kihvti välläajamises. Sestsamast tettäs havvõt, kon seen paistõtusõ ja sisemise valu perast havvutedas ka hallitõbõ vasta.

ERA II 166, 130 (51) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. (1937)
Kenel jalad paisetavad, siis võttada tuulepesasi ja neie liuvies pidada jalgu.

E 17193 (6) < Rõuge khk, Oina veski (1895) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Paistuse vastu olla väga hea nii kaua saunas vihelda kuni inimene täitsa higistama on hakanud. Kui võimalik, vihtlemise juures veel rommiviina juua.

RKM II 14, 46/7 (98) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Küineviha sisse läks, sii oli raske parandada. Kui sa kuinega kratsid ja kuinealune must on, siis läheb küineviha sisse. Kui ta paistetama hakkas, midagi nad pandsivad pääle, aga mul ei ole meeles enam, sibula või küüslauku, sibulalõiked toorelt. Sibul kiskus seda viha välja siest.

RKM II 17, 296 (13) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lepaspea k., Nisuoja t. (1948) Sisestanud USN kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jalge paistetuse vastu tehti rebasehänna vanni.

RKM II 49, 329 (7)a < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Linaseemnepuder lapiga peale panna paistetuse ja paisete peale, parandab haiged kohad kiiresti.

RKM II 53, 424 (10) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Paistetuse vastu, mis on ehmatuse tagajärjel löönud, pandi peale sibulat ja pipart ning mett, mis siis võttis paistetuse tagasi.

RKM II 53, 461 (8) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Paistetuse võtab ära kummelitee kompressid. Samuti raudrohu kompressid.

RKM II 81, 279/80 (30) < Häädemeeste khk., Muhu k. (s. Jaanson), s. 1887 a. (1958)
Põldosad, tääd ju need, mis põllus kasuvad, need on pastuse vasta. Keedeti ära, panti kompressi pastetanud koha pääle, hautadi veh (= või).

RKM II 91, 169 (47) < Karksi khk., Nuia al. (1959)
Paistetand kätt om hää hoida uibuheina tee sehen, mis ummussen om keedet.

RKM II 91, 384/5b < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
[---] Kui käsi või jalg paistetas ja mitmel muul puhul kisti kuri veri välja. Ravitaimi enamasti leotati viinas, nagu kaseurvad, männikasvud, tedremarani juured, ei ole nimesid meeles, ühed väga sarnased pohlavartega, kasvavad metsas liivanõmmel, muruhena viisi latakas.

RKM II 147, 308 (11) < Tori khk. (1962)
Jalgade paistetuse korral anti arnikateed.

RKM II 158, 310 (14) < Tori khk., Tori v., Kase k. (1963)
Pihelgakoored, mis vanas kuus pihlaka oksa pealt kaabitud. Must koor lõigatakse ära, pannakse äädikasse (söögiäädikas), kui on paistetus, tehakse sellest kompressi. Öö otsa peal, võtab paistuse ära.

RKM II 160, 199 (13) < Tallinn l. (1961)
Paistetuse peale pandi takjaleht, punase kapsa leht, lambanahk pandi kõige peale ja seoti kinni. Kohe ei aidanud.

RKM II 175, 265/6 (19) < Audru khk. ja v., Kõima k., Valgu t. (end. Sepp), 68 a. (1964)
Naistepuna on maas laiali, valged sakilised lehed, kollased õied. Kui käsi on paistend, siis selle veega pesta, ja peale sünnitust.

RKM II 175, 406 (6b) < Audru khk., Võlla v., Vanaküla, Reku t. (1964)
Sõnajalg, mis põõsas kasvab, pannakse paistetuse vastu.

RKM II 210, 534 (5b) < Räpina khk., Meeksi v., Virvissaare k., Tamme t. (1966)
Teeleht paistetuse vastu ümber mähkida.

RKM II 231, 175 < Lüganuse khk., Purtse k. < Lüganuse khk., Aa Invaliididekodu (1967)
Kui rinnad haiged olid või köha oli, siis keedeti piima kadakamarjadega, anti haigele juua, ka paistetuse vasta old see hea.

RKM II 246, 617 (20a) < Sangaste khk. (1970)
Paistetanud kohtadele pandi paiseleht pääle - võttis paistetuse.

RKM II 250, 499 (3) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Tule peal närtsitatud kaalikalehed paistetanud kohale panna - võtab palaviku ära.

RKM II 254, 381 (25) < Rakvere khk., Vetiku k. (1969)
Paistetanud kohale võis panna tielehe.

RKM II 254, 402 (11c) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Kumelist tehti teed, sellega hautati paistetand kohti.

RKM II 262, 193 (73) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Tielehed - haava, paistetuse, valu vastu.

RKM II 262, 193 (80) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Paiseleht - tume puol vastu ihu paistetanud koha piale.

RKM II 263, 250 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Tartu l. (1969)
Teeleht: sellega arstiti põlendiku enamjagu jalast. Pandi neid paksult haige koha peale ja paistetanud koha peale toureld, see ravis haiguse küll ära.

RKM II 263, 252 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Tartu l. (1969)
Palderjaanijuurt leotatakse viina sees. Selle viinaga määritakse paistetanud kohti, võtab paistetuse ära, olen seda ise ka proovinud.

RKM II 273, 204/5b < Lüganuse khk. (1970)
Paistetust [viheldi] kadakavihaga kuivas ja kuumas. Paisetele pandi päeval enne sauna leivajuuretist ehk ka värsket haputaignat ja siuti riidega kinni. Viheldi siis läbi riide pihlakase vihaga. See kole haputaigen kiskus küll paised tühjaks, augud rode mustasid taga. Taigen pesti maha veega, kuhu näpuga kolm kord soola sisse pandi. Siis suuti riidega kinni ja hoiti, et küüneviha sisse ei mend.

RKM II 349, 18 (2) < Iisaku khk., Jõuga k. (1981)
Paistetus on, võtan paiselehti, kieran ümber, siun kinni, haige koht jääb lehtede alle, võtab paistetuse ära ja valu võtab ka ära, läheb üle.

RKM II 355, 445 (100) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Teelehte pandi ka paistetanud koha peale. Võttis ilusti põletiku maha.

RKM II 356, 378 (163) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Teelehti tarvitati suvel paistes koha peale kompressi jaoks. Alandas paistetust.

RKM II 359, 393 (25) < Põltsamaa khk., Pajusi k. (1981)
Teeleht on ka üks, mis võtab palaviku ära. Kui on mõni paise, siis teeleht on hea peale panna.

RKM II 359, 472 (2) < Põltsamaa khk., Pudivere k. (1981)
Kui paistetus on, siis panna peale paiselehti, kaalilehti ja kapsalehti.

RKM II 360, 429 < Pilistvere khk., Vitsjärve k. (1982)
Rahvameditsiinis tarvitati veel, kui tekkis millegist paistetus, siis pandi haigele kohale teelehti, takjalehti ehk raudrohu lehti.

RKM II 361, 333 < Kanepi khk. (1982)
Paistetust määriti või, rasva ja hapukoorega. Pandi kaselehti ja teelehti peale.

RKM II 363, 421 (7) < Otepää khk., Neeruti k. (1982)
Kui paistetus on, siis teeleht võtab paistetuse ära.

RKM II 363, 435 (10) < Otepää khk., Valgjärve k. (1982)
Kui jalg paistes on, siis ole tiilehte pääle pannu, võtab palaviku ära.

RKM II 381, 71/3 (5)c < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Paiselehe teed ja lehti pandi paistetanud ja haudunud kohtadele.

RKM II 381, 73/8 (6)c < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Vanad inimesed tarvitasid toorest sibulat veremürgituse vastu seda haavale pannes, kui haav punetama hakkas. Paisetele pandi küpsesibulat peale.

RKM II 382, 253 (9) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Haavasi raviti kompresside ja salvi ning karboliga. Kui oli suurem haav ja paistetusega, siis suvisel ajal pandi pääle söögikaali lehe, krooklehe ja õue peal kasvava teelehe kompresse. Tehti ka lahja viina kompresse. Salvi valmistati sulavaigu, mageda searasva ja mee segust. Kasutati ka tsinksalvi.

RKM II 381, 299 (53) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Mädarõika juure kaabet pandi paistetuse ja valu vastu pääle. Muhk tulli löömisest. Muhu pääle vajutati noateraga ristamisi. Käega es tohi enne katsu. Lahja äädiku lappi pandi veel pääle ja kardulekaabet. Kui see es aita, siss pandi mädarõika kaabet, see tegi siss puhta töö.

RKM II 385, 579/82 (1c) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
/---/ Jalgade paistetuse korral anti arnikateed.

RKM II 390, 459 (32) < Topograafia teadmata (1985)
Paistetustele ja tursetele pandi kummelitee kompressi. Umbes peotäis kummeleid võeti paari liitri vee kohta, keedeti kindla kaane all umbes pool või ka terve tunni. Lasti siis kaane all ära jahtuda ja pandi paksu lapiga haige koha peale. Seoti veel tugevasti ja soojapidavalt kinni.
Nii keedeti ka teisi raviteesid.

RKM II 395, 62 (13) < Võnnu khk., Võnnu al. (1986)
Upinhaina [kummelit] korjati ka alati. Toda oli kah kodu, ära oli kuivatetu. Kostki paisten oll, siis sai abi. Isa lõikas alati noid nutte.

RKM II 395, 175 (7) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Ainuke, mis ta [vanaema] tegi, on leetripuu, seda kaapis koore alt, seda rohelist koort. Mina kukkusin vette, jalg oli paistes ja punetas, nagu poleeritud oli kohe. Jääst läbi kukkusin. Arst süstis kaltsiumi ja küsis, et mis asjast see on, aga ei saanud veel terveks. Ma ütlesin, et ehmatasin. Ja tulin ma koju, pandsime seda leetripuud peale ja kohe andis järele. [Punane leedripuu]

RKM II 396, 179 (3) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste al. (1986)
Paistetuse puhul pandi kummelikompressi.

RKM II 397, 234 (8) < Võnnu khk., Laane k. (1986)
Teelehte pandas paistetuse pääle. Võtap paistetuse ja hoiap puhta kah. Ei lase põlendikku sisse.

RKM II 397, 591 (5) < Kambja khk., Maidla k. (1985)
Kui keha peale lööb põletik või paistetus, pannakse peale sõnajalgu või kaalikalehti.

RKM II 401, 436/7 (50) < Juuru khk., Tohvri k., Tohvri t. (1987)
Vanainimesed, kes maarohtusid korjasid, siis selle järgi, mis ajal ta õitses. Kuidas keegi. Teelehtesi pandi änamast haavade peale, kui paistetand ja põletand. Siis kiskus jahedamaks.

RKM II 414, 629 (13) < Nõo khk., Külaaseme k., Miku t. (1988)
Teelehte pandi niisuguse paistetanu koha peale.

RKM II 415, 107/8 (26) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Paistetuse vastu pannakse haigele kohale kummeleid või paiselehti, ka võivad aidata teelehed.

RKM II 428, 135 < Tartu l. < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1988)
Paistetuse ja peavalu korral tegi naabrinaine (Võrumaalt pärit) valgetest ülastest vanni. Seda pidi aga täpselt doseerima, muidu läksid jalad villi.

RKM II 430, 405 (8) < Palamuse khk., Nava k. (1989)
Kummelivannid olid ikka põletuse ja paistetuse vastu.

RKM II 431, 155a (8) < Palamuse khk., Kassinurme as. (Taadi Arno) (1989)
Paistus oli, siis olid teelehed. Pesti ära ja pandi peale. Ja kapsalehed. Tõmmab palaviku ära, paistus läheb ära. Ma olen praegugi pand.

RKM II 439, 477 (6) < Kambja khk., Kodijärve k., Kiipseli t. (1990)
Kärblaseseent pitsita piale - võtab suure valu ära. Paistetuse ja kõik. Vanasti mõisahärra saatseva naise mõtsa kärblaseseent otsma. Esä olli haige. Luhe mõisahärra Knorring andse pudeliga kärblaseseene vett. Piiritust ka sisse pantu. Ütles - mis üle jääb, too tagasi. Esä sai tervess.

RKM II 442, 181/4b < Kadrina khk., Tammispea k. (1991)
[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] paistetuse vastu teeleht ja paiseleht,

RKM II 445, 432 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. < Hargla khk., Koikküla k. (1991)
Kadakamarjast tehti teed, kui oli niisugune paistetus.

AES, MT 202, 12/3 < Tarvastu khk., Kaubi k. (1937)
/---/ Lastele toodi linnast rohi, sii olli nõrk pissohvi viin, sedä sorti ku kiriku viin. Sekkä panti pantskriiv, salmijaak, vehverments, ja nõiapiim olli üte rohu nimi. Sedä määriti paistuse pääle, ja rohus ka panti sedä nõiapiimä, segäti na, kik segi. Underselts olli üits rohi ja palderjaan. Pantskriiv ja salmijaak nii tulliv kaabitse peenikses.

RKM II 455, 377 (6) < Pilistvere khk., Annamõisa k. < Kolga-Jaani khk. (1993)
Takjalehte olen proovinud, võtab küll paistetuse ära.

RKM II 457, 24 (22) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k. (s. Evard), 69 a. (1993)
Kui veri jooksis, teelehti kasutati ja kui paistetus oli ja... verejooksuga mingi taime puru pandi peale.

RKM II 457, 95 (47) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Noh näiteks teelehte panevad peale, kaalilehte panevad ka - ikka vist valutamise puhul siis, kui sõrm jälle on pundund, paistes.

RKM II 460, 390 (22) < Tomski obl., Lillenkofi k. (1993)
Paisetus kui umbes on, siis sibulat peale. Parem soolast pekkliha, see on esimene asi, see annab ruttu abi. Küpsetada sibulat plita peal koorega, juba kui mädanik on. /---/

KKI 39, 14 (3e) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Kaalileht on hea peavalurohi. Tuleb pea või paistetuse peale panna.

KKI 39, 14/5 (3f) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Teeleht - paistetanud koha peale siduda.

KKI 39, 14 (3d) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Kasevõsud. Kui on haav või torganud kuidagi või jalg on paistes, siis aitavad kasevõsud. Meil olid ehitustöölised. Mul oli jalg paistes. Need käskisid minna metsa, kus on kasekänd talvel maha võetud kasest. Käskisid neid kasevõsusid jala peale panna. Võttis küll paistetuse ära.

KKI 61, 51 (25) < Setumaa, Tepja k. (Alli) Leppoja, s. 1935 < ema, Matrjona Koplimägi, s. 1898 (1972)
Toomingahautis.
Toomeossest küll - päält tuu pruun kuur võetas ärä ja tuust rohelisest tettäs hauvotist ja keetas rohto. Hauvotis võtt valu är ja paistetust ravis, roht kasvatas haava kinni.

KKI 67, 298 (3) < Jämaja khk., Ohesaare k., Lille t. (1976)
Paistetus. Kui oli midagi paistes, siis pandi kummel peale.

KKI 67, 396 (2) < Jämaja khk., Tammuna k., Pigi t. (1976)
Paiseleht pandi paistetuse peale.

KKI 69, 47/8 (91) < Kadrina khk., Ilumäe k., Keldri t. < Koeru khk., Visusti k. (1975)
Paiselehti pannakse paistetuse peale. Mul on 130-aastane arstiraamat „Koduapteek“, seal ka soovitatakse paiselehte.

KKI 69, 387/9 (50f) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Tietittelehti pannakse, kui sõrmes umbes on või põlendik või paistes midagi. Sie võtab küll palaviku ära. Panen peale, siis lapi, siis seon pindega kinni. Lehe pealmine pool tuleb vasta ihu panna.

Vilbaste, TN 4, 302 (2) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kummelihein: tema teega parandatakse paistetusi.

Vilbaste, TN 4, 337c < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kummelihain: tiiga parandetas paistetust.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Ubinaheina tee aitas köha ja paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 144 < Palamuse khk., Kaarepere v., Vrousti ? (1932)
Nõidumiseks:
Kirburohi mässitakse paistetuse kinnipanemiseks paistetusele ette, et sellega paistetuse laienemine takistatud saada.

Vilbaste, TN 3, 168 (159) < Nõo khk., Luke k. (1932)
Lõhmus (koorega arstitakse paistetamist).

Vilbaste, TN 3, 544 (4) < Tartu l. (1932)
Teeleht võtab paistetuse ära ja peab verejooksu kinni.

Vilbaste, TN 3, 545 (11) < Tartu l. (1932)
Mustredist kaabitada haavadele ja paistetustele.

Vilbaste, TN 3, 563a < Tartu l. (1932)
Arstirohuks.
Teelehe kompress paistetuse alandamiseks.

Vilbaste, TN 3, 563e < Tartu l. (1932)
Arstirohuks.
Kummelikompress paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 659 (11) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Paistetuse vastu - kaalika- ja sirelilehed ning karukollad.

Vilbaste, TN 3, 675 < Tartu l. (1932)
[Lodjapuu ehk koeraoispuu (Attich. Sambucus Ebulus) - Gustav Vilbaste maha tõmmanud, märkus juures: “Ei”. Juurde märgitud täpsustuseks Rhamnus cathartica].
Marjad on mustad, kuid nende sahvt on sinine, mis on rohuks haavale ja paistetusile. Marja sahvt sissevõetult teeb kõhu lahti. Ka taime lehti ja koort veega keetes annab rohu paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 713 (22 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Lina (Linum usitatissimum L). Lapiga peale pandud linaseemne puder kaotab paistetuse.

Vilbaste, TN 3, 715 (49) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Põldkannike. Tee parandab paistetushaavad.

Vilbaste, TN 11, 5e < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Cirsium heterophyllum - valgepoolega leht. Kasutatakse palaviku, paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 465 (16) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Lipstok [Levisticum levistic].
Vististe väljamaalt sisse toodud taim. Lehtedega hõõrutakse paistetanud kohte. Olla hea ka ussi nõelamise vastu.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Koirohi [Artemisia absinthium]. Teena - kõhuvalule, viina sees - seestvalule, terad sisse võtta - jooksvale, kuivatatult pulbriks ja siis ühes suhkru ja veega sisse võtta - seesthaigusele, õied kuivatatult - paistetusele.

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pohlaõied [Vaccinium vitis-idaea]. Teena - köharohi, jooksvale, rinnahaigusele, paisetusele. Varred teena - köharohi; külmetusele, jooksvale; õied ja lehed teena - köhale; jooksvale.

Vilbaste, TN 1, 480 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Valge ülane [Anemone nemerosa]. Õitseajal korjata ja paistetusele panna - ettevaatust, sest neil on mürki.

Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kumelid [Matricaria discoidea]. Vann teha - krampidele, palaviku vastu; kompressid - krampide vastu, paistetusele, haavaplaastriks; teena (õitsemise ajal korjata) - köhale, väikestele lastele, tiisikusele, külmetusele, väheveresuse korral.

Vilbaste, TN 1, 488 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Jõuluroos [?] - leht paistetuse peale.

Vilbaste, TN 1, 622 < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Paistetuse vastu tarvitati kaalika- ja takjalehti. Hobuse selga parandasid hästi (sedelga alt) takjalehed.

Vilbaste, TN 1, 888 (1) < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Lipstok [Levisticum officinalis]. Olevat 9 haiguse vastu hea, eriti paistetanud jalgadele. Riitsinuse moodu põõsastaim. Kasvab aias, kõrge.

Vilbaste, TN 1, 917 (2), 918 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Hiirekõrv [Capsella bursa-pastoris]. Õitseb mais, arstirohi paistetanud kohtadele ja jooksvale.

Vilbaste, TN 1, 917b < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Arukase pumbud korjatakse, kuivatakse ja pannakse viina sisse, juurde võib lisada veel „hiirekõrvu“, on hea määrida paistetanud kohti ja soovitav jooksvahaigetele.

Vilbaste, TN 1, 1010 (1) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Liikmerohi tarvitada paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 1031 (5) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Kirbuheinad: kasvavad kartulimaal, on kõhupõletiku ja paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 267 (c) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Raudnõgesed olid paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 280 (5a) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Paistetuste ja muude vistrikkude vastu tarvitati järgmisi taimi: patsapuu mähe ja hapukoore segu mitmesuguste vistrikkude arstimiseks, mis sagedasti ihu pääle tekivad tuulekülmetuse puhul.

Vilbaste, TN 2, 280 (5b) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Upspuu lehti paistetuse puhul.

Vilbaste, TN 2, 284 (4b) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Maaviharohud on ka head kollatõve ja paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 285 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kadakamarja teed tarvitatakse paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 285 (13) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kummeliteed tarvitatakse kõhuvalu ja paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 300 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Ka umbe ajamise, palaviku ja paistetuse vastu tarvitatakse vaeslapselehti.

Vilbaste, TN 2, 309 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Lagedi k. (1930)
Paisetuse ja peavalu vastu tarvitati nupulehti.

Vilbaste, TN 2, 313 (5) < Kanepi khk. (1929)
Mädarõika juured (Cochlearia armoracia) hõerutakse katki ja pannakse saadud pudru paistetuse peale.

Vilbaste, TN 2, 313 (16) < Kanepi khk. (1929)
Paiselehte tarvitatakse haavade ja paistetuse vastu, samuti ka teelehte.

Vilbaste, TN 2, 334 (19) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Lõhnavad velljenid - võetakse õied ja leotatakse viinas ja tarvitetakse paistetuse vastu - aga viina ja piiritust ei või tarvitada.

Vilbaste, TN 2, 409 (10) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Kadakamarjade tee ja sipelgate vannid on paisetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 412 (11) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Teetitte juured: paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 458 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Raudrohi tarvitakse palavikupaistetanud koha peale.

Vilbaste, TN 2, 642 (11) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Jõeroosi lehti tarvitati, kui kuskilt paistes oli (kompressidena).

Vilbaste, TN 2, 697/8 (4) < Räpina khk. (1930)
Lõhnav kummel keedeti vees, segu võeti välja ja pandi kompressideks ja paistetuste peale.

Vilbaste, TN 2, 707 (1) < Räpina khk. (1930)
Milleks taimi tarvitatakse.
Vanasti ja ka nüüd tarvitatakse mitmesuguseid taimi mitmesugusteks otstarveteks, nendest siin mõned.
Kummeliteed tarvitatakse kompressiks paistetuse vastu.

H II 43, 358 (8) < Suure-Jaani khk. (1892)
Emarohi /---/ Fumaria officinalis (Familie Fumariacea). Parandavad paistetust (lillad).

H II 43, 359 (17) < Suure-Jaani khk. (1892)
Varsapõlved /---/ Veronica anagallis (Familie Antirineä). Paistetuse vastu (valged).

Vilbaste, TN 7, 52 (5) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Koprulehed - hõõruti paistetanud kohti, peeti halvatud kehal.

Vilbaste, TN 7, 132 (16) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Paistetuse puhul pesti tublisti ja leotati pihlakaveega, lisaks küpsetati pihlakamarju, kui neid oli saadaval, ja söödi tuliselt.

Vilbaste, TN 7, 146 (7) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Õues kasvavad veel ühed rohud, väikeste kollaste nupusarnaste õitega. Neid varsi, õisi ja lehti korjatakse valminult, kuivatatakse ja kasutatakse nendest keedetud vett külmalt paistetanud haavale.

Vilbaste, TN 7, 164f < Räpina khk. (1930)
Noored kaselehed seotult linase riidega paistetuse pääle kaotavad selle.

Vilbaste, TN 7, 166/7 < Räpina khk. (1930)
Kalmus on rohuks isu puudumise, südamekloppimise, neeruhaiguse, luuvalu, sapihaiguse ja paistetuse vastu. Seks võetakse üks lood kuivatatud ja peenekslõigatud juuri poole toobi veega.

Vilbaste, TN 7, 269 (13) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Koprulehed paistetuste vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (26) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Sibulas villi ja paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 271 (5) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kassinaurid tarvitati paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 272 (9) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tubakalehti pandi paistetuse pääle.

Vilbaste, TN 7, 274 (16) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Vesivirnad on paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 275 (25) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Vaeselapselehed on paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 278 (1) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstimiseks.
Tirinirirohud olid paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 278 (2) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Teelehed paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 278 (3) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Alloohilehed paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 279 (19) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Sooroke lehed paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 364 (13) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Põldtilgad rohuks: paistuse pääle kombressiks (tee). Loomile ja inimestele seedimise korralduseks (tee).

Vilbaste, TN 7, 398 (23) < Kullamaa khk., Vaikna k. (1931)
Teeleht - paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 406 (25) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Teelehed on head paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 428 (2) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Kobrulehed - paistetuse rohuks.

Vilbaste, TN 7, 429 (44) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Paiselehed - paistuserohi.

Vilbaste, TN 7, 431 (42) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Paiselehed - paistetuse vastu.

ERA II 42, 89 (19) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. (1931)
Naarits. Naarits nimetadi paistetust, mis olli ihukarva ja ovaalsekujuline. Arstimiseks suitsutadi seda paistetust kuivatud naaritsa suetsuga.

Vilbaste, TN 7, 450 (8) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Teetite lehed ja kaalikalehed - paistetuse ja haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 451 (14) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Mündid - paistetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (24) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kadakavann - võtab paistetuse.

Vilbaste, TN 7, 452 (8) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Arstirohtudeks tarvitati järgnevaid taimi.
Teetite lehed ja kaalikalehed - paistetuse ja haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 453 (38) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Mündid - paistetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (47) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Kadakavann - võtab paistetuse.

Vilbaste, TN 7, 478k < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Arnikatee segatud õllega osutus hääks venituse vastu. Piirituses olevate arnikatega määriti paistetust. Arnikapiiritus osutub samuti hääks ka põrumise ja väänamise vastu. Seda tarvitust täidab ka lõualuu rasv.

Vilbaste, TN 7, 480 (24) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Kartulikaabe paiste vastu.

Vilbaste, TN 7, 482 (25) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kärnalilled paisetuse vastu.

Vilbaste, TN 9, 49 (14) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kummelikompressi (lõhnav kummel) kasutati hambavalu ja paistetuste korral.

Vilbaste, TN 9, 61 (5) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kummelitee (lõhnav kummel): kasutati kompressideks paistetuse ja hambavalu korral.

Vilbaste, TN 9, 312 (15) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Noored vaigused kaselehed (Betula) piirituses leotatult pääle määrides võtavad paistetuse maha. Lehti tuleb enne kuivatada; esiteks vilus, pärast viivukeseks ahjus.

Vilbaste, TN 9, 349 (1) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Siin teadaolevad ravimtaimed.
Teelehed. Kasvavad teede äärtel. Mõjuvad hästi paistetustele - kasvajatele - kisuvad mäda välja.

Vilbaste, TN 7, 497b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Teelehti tarvitakse rohuna palaviku ja paistetuste puhul.

Vilbaste, TN 7, 608 (6) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kui mõni kehaliige paistes oli, seoti kaselehed, kaalikalehed, takjalehed ehk teelehed ümber.

Vilbaste, TN 7, 634 (4k) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Teelehti (paistele) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 644 (6) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kui veise jalg haige oli, siis keedeti neile kalmuvett ja joodeti seda veisele. Kalmuvesi oli ka paistetusele abiks.

Vilbaste, TN 7, 724 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kammeliteed juuakse külmetamise vastu ja tehakse paistetanud kohale kombresse.

Vilbaste, TN 7, 805/6 < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Paiselehti pandi katkisele ja paistetanud jalasäärele.

Vilbaste, TN 7, 834 (2) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Veeroosi leht, kobraleht - tarvitatakse palaviku vastu, kui on mingi koht üles paistetanud. Leotatavat ka viina sees, siis olevat palaviku vastu suurem mõju.

Vilbaste, TN 7, 891 (a145, 14) < Nõo khk. (1932)
Teelehed pannakse paistetanud kohtade pääle.

Vilbaste, TN 7, 891 (a146, 15) < Nõo khk. (1932)
Takjalehed pannakse paistetanud kohtade pääle.

Vilbaste, TN 10, 544 < Tori khk., Tori s.-jsk., Oore k (1963)
Teeleht, -lehed.
Lehti kasutatakse paistetuse puhul kompressideks, kuna õie teed kasutatakse kõhulahtisuse vastu. Herbariseeritud nr. 5 all. [suur teeleht, Plantago major].

Vilbaste, TN 10, 582 (6) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Linaseemne hautus, paisõ- ja kasujarohi.

RKM I 18, 176c < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Haavale on pandud ka lömastatud raudrohutee lehti. Seoti valgesse linasesse rätikusse. Peale pandud rohi pidi haavast palaviku välja kiskuma. Nõndamoodi on tehtud ka igasugu paistetuse puhul.

Vilbaste, TN 5, 3 (11) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Kaalilehti paistetanu pääle panemiseks.

Vilbaste, TN 5, 32 (12) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Kumel (kompressid). Paistetuste puhul, ka haava pesemiseks.

Vilbaste, TN 5, 201 (2) < Kanepi khk., Valgjärve v. (1934)
Kummelit tarvitati kompressi näol paistetuse alandamiseks ja ka teeks.

Vilbaste, TN 5, 314 (14) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Veeroos paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 5, 314 (15) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Paiseleht paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1089 (8) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Teeleht - tarvitatakse palaviku vastu, pannakse paistetustele.

Vilbaste, TN 7, 1089 (12) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Takjaleht - kahandab paistetust.

Vilbaste, TN 7, 1118 (9) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Noored vaigused kaselehed (Betula) piirituses leotatult võtavad paistetuse maha, kui ekstrakti, mis saadud kodusel teel, haigele kohale paele määrida. Enne piiritusse panekut esialgu kuivatada vilus, viimaks veidike ahjus.

Vilbaste, TN 7, 1176 (44b) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kaselehe viin - paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1187 (23) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Emalepp: lehed panna jalgadele, kui haudunud ja paistetanud.

Vilbaste, TN 7, 1193 (10a) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Kuusk (Abies excelsa/Picea), nöörikuusk (Abies excelsa var. Ouvarossi). Viimast leidub üle Eesti ja Kesk- ning Põhja-Venemaal igalpool laantes, aga väga harva (üks eksemplar on Valga Kaagjärve vallas Ala-Pukritse talus), arvan, et see on algkuju ürgkuuselt, tuletab Araucaria imbricatat ja Briestfilli meelde.
Kuusevaiku tarvitasid pääharju tegijad, kuuse seesmist vaiku arstirohuks kõiksuguste umbpaisete ja paisetuste vastu umpspuuvaigu nime all.
Sööbia vastu teda ei tarvitatud, vaid haige valutav sõrm seudi punase lõngaga ümber. Sööbia uuristas kui ussikene sõrmeluu sees augud ja käigud nii, et liige hirmsa valuga ühes kondiga maha langes.
Kuusekännu pääl, ka lehtpuude kändudel ja tüvidel kasvab käsn, kelle alumine pind või pii osad ära lõigati, niisamma ka koore päälmine kord. Saadud keskmine koorede kõva mähi sarnane ollus leutadi mitu nädalat inimese kuse sees, siis pekseti kirvepõhjaga ja vanutidi (hõõrudi), kuni ta pehmeks, vildiliseks muutus ja kui kõrgeväärtusline aine taela sütisekotist kihutas ja isi tuleraua ja plinditüki kaissu asus.

Vilbaste, TN 7, 1217 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Mündivann ja -tee - paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1245 (II, XIV) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Teeleht (Plantago).
Teeleht on maa päält laiali minevate lehtedega rohttaim, mille keskelt tõuseb üks paenduv kollakasrohelise õispääga vars. Kasvav on ta ainult teedel, õuedel ja rohkem tallatud kohtel. Teda tarvitadi muistselt läänlaste keskel ravimisvahendiks ilma ümber töötamata. Ja ainult paisete ja villide ravimiseks. Selleks võeti toores lehekene ja pandi lihtsalt paisele, mis pidanud säält siis valu eemale peletama. Temaga seltsis ka veel külmaõie leht.

Vilbaste, TN 7, 1253 (2) < Lääne-Nigula khk., Niibi-Nõmmküla (1934)
Kadakamarjad.
Sammasuguse tähtsuse omasivad ka kadakamarjad. Neid tunti kui kõige paremat abinõu paistetushaiguseile. Selleks korjati kadakamarju, neist tehti leotiskeedis, milles vannitati haigestanut.

ERA II 193, 605 (58.25) < Põltsamaa khk., Mõisaküla (1938)
Igasuguse paistetuse vastu on hää segusalv: rasvast, hapupiimast, koorest, vaigust, millele kaabitud lisaks hõberublalt hõbedat.

ERA II 170, 687/8 (6a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Veel rohkem tarvitatakse lina aga väliselt. Üldiselt on tuntud linaseemne mähised. Selleks keedetakse linaseemned kas hõõrutuina või terveina pudruks ja pannakse siis puhtasse rätikusse peidetuna haigele kohale, nagu paistetuse, paise või põletishaava pääle. See pehmendab ja aitab kaotada valu.

EFA II 30, 242 (12) < Tarvastu khk., Suislepa k., Kamsi t. (1999)
Kas teate, sõnajalg pidi midagi arstirohi olema - pidi olema paistetuse või liigesevalu vastu.

EFA II 32, 138/9 (21) < Tarvastu khk., Mustla k. < Tarvastu khk., Vana-Saarde k. (1999)
Kummel on niisugune maarohi, mis on igasuguse... Hammas valutab, võetakse suhu, sülitatakse välja.
TP: Igal ajal kompressiks, kus on paistetand. Ja kummel on nii hea lõhnaga. Väga hea asi on see.
TT: Urmasel oli midagi siin käe peal, kas oli midagi sääse hammustand, kuu aega oli haige. Tuli siia ja Teele ütles, et tule, ma teen sulle kummelikompressi peale. Ah-oh-mh, nagu Urmas kunagi meil, ei usu seda ega teist ega kolmandat meil. Teele tegi talle kompressi siin ümber. Urmas tuli hommikul, üles, et kuule, käsi on pehmeks läind. Usu nüüd või ära usu. Mitte nagu linnas, et lähed kohe arsti juurde.

EFA I 9, 235 (1) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa k. (1996)
Reburaigas, see kollane mahl tuleb välja, kui on paistetus või midagi. Mina ei tea, mis ta nimi on. (Õ. K.) Karukold. (öeldud metsas marjul olles).

EFA I 16, 103 (20) < Ridala khk., Puise k., Ranna t. < Ridala khk., Puise k., Lõusi t. (Koogas), s. 19218 (1996)
Mul oli juhus, et kolm nädalat tagasi paistetas käsi ülesse. Raiusin puid, kirves oli raske ja õhta käsi paistes. Õpetati mind, et pane teeleht peale, see võtab ära. Mul teelehte ei olnd, tõin õuest ühe kobrulehe, panin selle peale nagu kompressi: leht, kile ja villase rätikuga ka ümber ja ööpäev oli peal ja sai terveks. Panin uue veel ja käsi on täitsa terve. See on küll täiesti sündind lugu. Vahel on maarohud paremad kui tabletid.

EFA I 38, 7 (2, 3) < Tarvastu khk., Porsa k., Tammiku t. < Iisaku khk., Tudulinna al. (1999)
Igal õhtul panen jalale teelehti peale. See võtab paistetust vähemale. Kastanimunad kah aitavad paistetuse peale. Peris suka sisse sedasi, lase sukasuust alla. Väga paljud tarvitavad kastanimune siin. Ja teelehti.

EFA I 51, 34/6 (3j) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Rivanool ka sisaldab kummelit - see rohi võiks kodus olla, et puhastada haavu, paistetusi. Koos viinaga saab teha häid kompresse, kui seda on vaja teha (lisada keedetud vett).

EFA I 57, 147 (2c) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 (2002)
Ja ravvarohi juuakse, kui haige jalg on, paistetavad jalad.

EFA I 101, 183 (21) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lina (harilik - Linum usitatissimum) - kasvab põldudel kultuurtaimena ja metsikult linaligude lähedal. Ravimina kasutatakse seemneid; keedis parandab põiepõletikku, abiks tripperi ravil; puder parandab paistetust ja paiseid; tee pehmendab valu, kuiva köha, kopsuhaigust, kõhukinnisust; linaseemneõli koos lubjaveega ravib tulehaavu. (Kuuldud rahvalt, võetud kirjandusest 1980. a.-l.)

EFA I 101, 185 (30) < Rapla khk. (2006)
Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

RKM II 21, 104 (23) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Tamm - koore tee olla eä kõhuvalu rohi, kui kõht lahti, koore keedis olla paistetuse ja kaela aigus vaste; vanaste arstitud sellegä.

ERA II 166, 112/3 (11)a < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hakkandhaigusi ja äkilist paistetust toherdatasse majakavitsadega.

ERA II 166, 112/3 (11)b < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
[hakkandhaigusi ja äkilist paistetust] Ehk naisterahva haigete jaust võttada kasest tuulepesasi ja miesterahvaste jaust männist tuulepesasi ja keitada neid, siis sene keiduviega pessa.

ERA II 161, 286 (26) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. (1937)
Vaida Tiina oli suur arst. Mu vennal oli umbpaistetus, arstid tahtsid kätt ära leigata. Ta läks Vaita, sie käskind teda juoma hakata maavitsa vett ja kärnalilli vett (ehk suokuused). Hakkas juoma ja sai terveks. Vaida Tiina poig oli juba minust vanem, ta ise oleks old 100-aastane.

RKM II 14, 69 (161a) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Mädarõikas on siesthaiguse rohi. Kui rindade alt on venind või paistes. Juures kaabi ära, kas süö toiduga, kaladega, võib ka panna viina sisse.