Rahvapärased taimenimetused
Vesivirn
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- lodumadar Galium uliginosum
- roomav madar Galium aparine
- soomadar Galium palustre
- valge hanemalts Chenopodium album
- vesihein Stellaria media
- väike lemmel Lemna minor
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 29, 739 (20) < Käina khk., Ühtri k. (1896-1897)
Vesikärn. Kui laste pääd kärna läävad, siis võõdaks vesivirna ja keedetaks kangesti, siis pestaks sinne veega pääd.
ERA II 205, 83 (22) < Tallinn l. < Käina khk. (1939)
Kui lastel on pead kärnas, siis võetakse vesivirn-rohtu, keedetakse tubliste ja selle veega hõerutakse ja pestakse pead. Kärnad kaduda varsti.
ERA II 265, 243 (62) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k. (1940)
Vistrikud tulid tuulest, nimetati maalasteks. Maalaste rohud olid rägarohi (vesivirn) ja kukemarjad (kukehari).
Nendega hõõrusid (höörid) vanad inimesed haige koha korduvalt sisse, seni kui see paranes.
ERA II 1, 654/5 (12) < Reigi khk., Kõpu v. (1928)
Maalane on nahahaigus. Ted on mitmet seltsi: rägumaalane 'tihedad plekikesed nahal', lappmaalane 'suured punased lapid nahal'. Esimeste vastu aitab rägurohi 'vesivirn'; teise vastu tuulevarsigud 'hobuseoblikad'. See on tõsi, et need haigused tulevad tuulest, aga vanast usti, et on vaimust; näitad vaimule tussu ja siis tulevad.
Vilbaste, TN 7, 257 (11) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Vesivirnad olid vesiroosi vastu. Virnad tauti puruks ja pandi roosi peale.
Vilbaste, TN 7, 265 (34) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Vesivirn on roosi vastu.
Vilbaste, TN 7, 274 (16) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Vesivirnad on paistetuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 276 (22) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Vesivirnad on mädanenud haava peale.