Rahvapärased taimenimetused
Sammaspoolehein
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERM 151, 85/7 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Sammaspoole hain. Kasvab söödi pääl. Põletatas ja tuhk raputatas märja sammaspoole pääle.
ERA II 158, 258 (18) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Sammaspoolehein - tehakse soojaks ja antakse paistetand kohta.
ERA II 163, 608 (15f) < Setu, Vilo v., Truba k., Tsopa t. (1938)
Samaspooleheinaga hõõrutakse samaspoolt, siis kuivavad ära.
RKM II 252, 20 (5) < Rannu khk., Uniküla k., Jüritare t. (s. Olt), 84 a. (1969)
Sammaspoolehainad - väiksed, maad müüdä na kasvava sügisel. Õõruti limbes ja pandi pääle.
RKM II 364, 26 (8) < Nõo khk., Meeri v. (1981)
Mul olli väiksena sammaspuul. Küll tetti luisu pääle viisnurki ja rõhuti sellega pääle - es saa jagu. Siis õpetas keegi, et on olemas niisugune sammaspoolehein. Panin selle piima pääle - kohe kadus ära. Tuu hein kasvab aian, õis on tal tilli moodi. Kui vars katki murda, tuleb seest valget piima. Pallu ei tohi panna, muidu läheb paiste kui võll.
RKM II 395, 206 (39) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Sammaspoolele sammaspoolehein oli ja kasetoht võeti. Üks vanainimene oli, õpetas. Tehti viiskanda kasekoorele peale ja tagaskätt põlevasse ahju visata. Nii kui ahju visassid, nii pidid kohe välja joosma ja kõvasti karjusid: „Sammaspoole küla põleb!“, nii et sa seda raginat ei kuule. Siis pidid ära kaduma.
RKM II 395, 231 (91) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Vanema tundis palju rohtusid. Sammaspoolehein - hall väike madal heinake põllu peal. Enne, kui ta õitsema läks, tuli korjata. Mustad nupud olid.
Vilbaste, TN 4, 404 (5) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Sammaspoolehein sammaspoole arstimiseks.
Vilbaste, TN 1, 896 (a 1,2) < Karksi khk., Nuia alev (1935)
Sammaspoolehein [Gnaphalium uliginosum]. Mõlemad põlluumbrohud. Kasvab ka liivapinnalisel niidumaal. Õiega ühes vartega sammaspoolikut hõõruda.
[Euphorbia helioscopia]. On paljudele tuntud. See on piimaga taim. Seda piima sammaspoolikule peale panna, aitab kindlaste. Minagi isiklikult olen sellega sammaspoolikuid arstinud. Kui karjas käisin, siis üks vana naine õpetas. Väga mõjuv. See taim ei kasva igal põllul, peab olema poripinnaline põld, siis kasvavad kartulen, üsna kõrged, üle jala ikka.
Vilbaste, TN 7, 1089 (10) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Sammaspoolehein - sammaspoole arstimiseks. Selle veega pestakse haigeid kohti.