Rahvapärased taimenimetused
Kärnahain
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 32, 476 (68) < Kanepi khk (Johan) Väggi (Vägi) (1889)
Kärni rohitsedas. Kärnähaina juuri keedetäs ja selle putruga määritäs.
E 49749 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Kärnule pääle määri.
Veevlisalv. Terupalsaam. Kärnahainajuure pudru. (Loorberipulvrid sisse võtta).
H II 51, 442 (18) < Rõuge khk. (1894)
Kärni (sügelis) tohe ei - ku süüdäse - küüdsega süütä, enge innembä villadsõ närtsuga, sest ku küüdse viha sisse lätt, sõs ei saa nää kunagi terves, enge lätvä viil hullõmbas.
Arste. I. Võta kärnähaanä juurõ (kasusõ likkõ maa pääl; pikligu ille lehe; vars mitmaharuline; täielist seletust ei tea mina praegust mitte anda, sest et neid mitte käepärast saadaval pole), tambi purus nink panõ kitsõpiimäga (vai kah lehmäpiimä hapnõ koorõga) üte anuma sisse hapnõma - nink rohi umgi valmis; kõgõ paremb um sedä rohtu sannan, päält mõskmise pruuki.
II. Võta püssärohu ja veevel, tambi hääste piinüs nink sekä hapnõ koorõga segi ja võia niisama puulpääväl päält mõskmise kärni nink kärnä saava terves. III. Hõõru sannan sanna ruusaga s.u. võta havvut viht, tii tuhaga (mis enamast jämedam on kui muu tuhk) nink nühi õigõ tubliste kärni, mõsõ tuhast puhtas - ja terves saatki; seo um küll kõgõ lihtsamb arstmine, ent et tä hallus (valus) um, selleperäst pruugitas tõisi iinpuul nimeted viisi arstmiisi.
ERA II 23, 153 (10) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Paistetuse vastu:
Korjatakse karvaseid lehti, mis keedetakse ära ja pannakse haige koha peale.
1) Südamevalu-hain, 2) jooskjahain, maahain, kärnhain, hiirekõrva, tedremarana juured, teenuiad.
RKM II 269, 251/2 (213) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Kõtutõve rohi.
Sii om sihuke hain, ta om hapuoblikale sarnane, kasvab söötide pääl ja aia veeren. Teda kutsutas kärnhain, teda korjatas siss, kui ta äitseb, kuivatatas vilu kotuses ära, sellest tetas paras kange tii, seda tiid juvvas kolm korda päevan puul tiiklaasi kõrraga. Niimuudu juvvas tedä nii kavva, kui kõtt terves saab, tema tii om hää rohi kah massale, neerudele ja ka põiele.
Vilbaste, TN 1, 231b < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
[Mädärõigas - maarjaritk] Rõuge ümbruses ei ole silma puutunud. Küll aga kasvult ja lehtest väliselt ühenäulised, aga puudub lehk ja maitse. Ka nahahaiguse vastu pruugitav. Kärnahain?
EFA I 17, 56 (57) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. < Omski obl., Estonka k. (Hommik), s. 1912 (1996)
Ku kõtust valla olet, et noid kärnhainu, toda tsäid kiita, noist ladvust vast.