Rahvapärased taimenimetused

Paatsapuu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

harilik paakspuu Frangula alnus

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 74, 816/7 (12) < Torma khk., Avinurme (1906)
Sügeliste vastu tarvitati paatsapuu salvi. Seda tehti järgmiselt. Paatsapuul lõigati enne must kuiv koor ära, siis kooriti see puhas koor maha, kuivatati see koor ära ja hõõruti hästi peeneks, siis pandi vette (see jahu) likku ja lasti ära hapneda. Selle hapu salviga võiti saunas kuuma käes haiget ihu mitmele korrale, kuni terveks sai.

ERA II 38, 612 (38) < Vaivara khk., Peetri v., Udria vaestemaja < Vaivara khk., Vaivara v., Uue-Sõtke k. (1931)
Paatsapuul on mustad marjad, ka sügelise vasta tarvitata.

ERA II 156, 22/3 (27) < Torma khk., Avinurme v., Kõrve k. (1937)
Hüva sügeliste rohtu suab paatsapuu koorest. Tuleb kuapida enne koorimest must koor maha. Siis koorida koor puu pialt ära. Sie koor ära kuivatada ja pienest tampida. Siis panna tambitud koor kohogi riista sisse, kallata vett piale ja jätta nädalast hapnema. On ta hapust lähnud, siis miarida ihu piale. Kui selle paatsapuu salviga kaks vai kolm kõrda ihu miarida, siis sügelikud kui pühib maha.

RKM II 53, 461 (6) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Kõhukinnisuse puhul juuakse paatsapuu teed.

Vilbaste, TN 1, 495 (4) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Paatsapuu [Rhamnus frangula]. Mähk kaabitakse ja pannakse hapukoorega hapnema. Kui kihiseb, määritakse sügelikke, enne aga süüakse veel kollast väävlit. Marjad (kuidas tarvitada?) - tiisikusele, koort hapendada piimaga salviks - sügelistele.

Vilbaste, TN 2, 273 (16) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Paatsapuu vett tarvitati nahahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 280 (5a) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Paistetuste ja muude vistrikkude vastu tarvitati järgmisi taimi: patsapuu mähe ja hapukoore segu mitmesuguste vistrikkude arstimiseks, mis sagedasti ihu pääle tekivad tuulekülmetuse puhul.

Vilbaste, TN 7, 41 (28) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Pasmaspuu, paatsapuu. Paakspuu. Koort keedeti rohuks sügeliste vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (27) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Toomika ja paatsapuu koor roosi vasta.

Vilbaste, TN 7, 278 (13) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Paatsapuu koored roosi vastu.

Vilbaste, TN 7, 474 (34) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Paatsapuu koored on sügeluse vastu.

ERA II 125, 147 (64) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Paatsapuu koorte vesi oli ühe haiguse vasta, aga ei mäleta, millise.