Haiguste märksõnad

Palavik

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse palavikku või palavust kui sümptomit ega ole viidatud seda põhjustanud haigusele.

Palavikuks nimetati peamiselt kehatemperatuuri tõusu, millega kaasnes peavalu, uimasus, nõrkus ja külmavärinad.
Töö juures või kodus muutus inimene jõuetuks ja ei suutnud enam tööd teha. Hakavad käima külmavärinad. - - RKM II 72, 415 (1) < Urvaste - J. Aren (1960)
Palavik; nõrkus. Tunnusmärgid: süda paha; ihu väriseb; kardab külma. - - RKM II 121, 223 (22) < Väike-Maarja - M. Priimets (1960/1)
Palavikku tunti külmvärinast, väsimus ihus, suu kuivab ära. See oli sel ajal, kui veel mõõduriista ei olnud. RKM II 170, 411 (7) < Pöide khk., Laimjala v., Audla k. – Orest Koel < Marta Kask, s. 1893 (1963)
Palavik kui termin sellises tähenduses on ilmselt tulnud kasutusele viimasel ajal.
Vanasti ei olnud kraadiklaasi, palavikku sai kindlaks teha käe abil ja kui pea oli väga raske. - - RKM II 72, 358 (4) < Urvaste - L. Zimmermann (1960)
Veel võidi palavikuks nimetada põletikku, näiteks haava ümber.
Paiseleht pandi peale palaviku vasta. Kui astusin naela, - - RKM II 254, 482 (16) < Kadrina - A. Lindre (1969)

Vaata ka: halltõbi, mädanev haav, külmetushaigused.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 6, 9 (7) < Tartu (1894)
Keralilled, viinalilled, maililled (Convallaria majalis). Palaviku ja langetõbe vastu.

H I 6, 10 (13) < Tartu (1894)
Ubalehed, kolmleht (Menyanthes trifoliata). Nende lehtede teed juuakse kõhuhaiguse, palaviku ja rinna- ja kopsutõbede vastu (Otepää kihelk).

H I 6, 10 (20) < Tartu (1894)
Kibuvitsapuu (Daphne mezereum). Selle puu koort pruugitakse tee viisi palaviku vastu ja "vere puhastamise" tarvis.

H I 6, 11 (27) < Tartu (1894)
Saarekoored (Fraxinus excelsior). Tee viisi usside ja palaviku vastu, kõhust lahtitegemise tarvis.

ERA II 24, 254 (17) < Türi khk., Vahastu v., Vahastu k., Mäeotsa s. (1930)
Palaviku puhul (pää pala): äädika hulka noori kuusekasvusi ja selle lapid pähe.

ERA II 38, 299 (46) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Assamalla k. vaestemaja (1931)
Kammelid on head palaviku vasta, kisuvad viha välja.

ERA II 148, 405/6 (47) < Rapla khk., Raikküla v., Pühatu k. < Märjamaa khk. (1937)
Heinputke juured on head palavikuhaiguse ajal. Juurikad keedetakse ja seda vett juuakse. See vesi on heaks rohuks ka verise kõhutõbe vastu ja kõhupõletiku korral.

ERA II 167, 179 (33) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Pihlakas (Sorbus aucuparia) - marjad keeta moosiks ja see on hää palaviku vastu.

ERA II 195, 234 (100) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Kodukummel - seda peale panna värskelt, kui palavik oo, käte-jalge sees või mujal.
Ladvadest tehakse teed.

ERA II 202, 135 (51) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. (1938)
Tuulehaga. Mis kase otses tihidasti punti kokku kasvanu, see kutsuti tuulehaaks, ja ku olli midagi tuulehaigust, nägu palavikku olli, sis seda suitsutadi, lasti haigel teki alla suitsu, tekk olli üle pää. Seda kaseokste punti kutsutaks tuulepesaks ka ja öeldaks, et tuul sääl magava, ku vaikne aeg on.

ERA II 285, 58/61 (3c) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Teeleht vaigistab palavikku, teeleht võeti, pesti puhtaks, pandi haava ehk kuiva paistetuse peale, vaigistab valu.

ERA II 290, 129 (91) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Palaviku vasta olli kuuseõie tii või viin. Seda võib alati võtta, kui külmavärinad käevad. Õied kevadi valmis korjata.

RKM II 24, 493 (118) < Viljandi khk., Viljandi l. < Kõpu khk., Kõpu v. (1947)
Kui haigel palavik on ja süüa ei taha, siss tuleb teha kuremarja kisseli, siis aab varssi süüma. Mõni käseb haput marjavedelikku juua anda, sii võtva palaviku tagasi ja tekitava üldse söögiisu.

RKM II 31, 24 (52) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v. (1949)
Kui palavik, kummelitee lappi panna pääle (osaline paistetus).

RKM II 49, 330/1 (15)a < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Teelehe seemneist ja juurtest valmistatud tee võtab palaviku alla, hea juua köha puhul ja hambavalu puhul.

RKM II 72, 432 (7) < Urvaste khk., Antsla al. (1958)
Kuidas raviti palavikku?
Mustika või jõhvikajoogiga, külmade kompressidega, pärnaõieteega, kuremarjade pigistamisega otsmikule. Asetati keha ümber külmi kompresse ning asetati jalga märjad sokid.

RKM II 72, 372 (3) < Urvaste khk., Vabaduse kolh. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kui inimesel tekkis palavik, siis kardeti tema surma. Kui palavik väike oli, siis pandi kompresse. Kõige sagedamini kasutati viina ja pärnaõie teed.

RKM II 101, 210 (15) < Kullamaa khk. (s. Viridov), s.1893 (1960)
Ja kui on palavik, tuline palavik kutsuti, kui inimene kohe lõkendas, söödi jõhvikaid. Meil oli tagavaraks aasta läbi. Palavik pidi tulema ehmatamisest. Mitte just kohe peale ehmatamist, aga ikka nii kolme päeva jooksul, kas kolmandal, kuuendal, üheksandal või kaheteistkümnendal päeval. Kui siis põle tulnd, ei tulegi.

RKM II 111, 143 (470) < Muhu khk., Külasema k. (1961)
Kummelitee on palaviku vastu.

RKM II 111, 109 (359) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Pärnõietee on palavikurohi.

RKM II 101, 433 (81) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Söögiisu puudumisest. - Söögiisu puudub, haput võtta, jõhviki või jõhvikavett, hapu klaarib ja on palaviku vasta.

RKM II 111, 172 (577) < Kaarma khk., Kingissepa l. < Kärdla l. (1961)
Männivaik lahustada piirituses. Võtta keeva vett pool teeklaasi. Lahustatud vaiku piirituses tilgutada ~20 tilka kuuma vette. Segada teelusikaga. Vaik kämpub uuesti ümber lusika, kuid vesi muutub piimjaks. See vedelik ära juua - hea vahend külmetuse, kurguhaiguste, palaviku vastu.

RKM II 138, 127 (89) < Palamuse khk., Kudina v., Aruküla k. (1958)
Pärnaõie teed joodi palaviku puhul, aga ka muidu.

RKM II 148, 335 (24.1) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu k. (1962)
Ravimtaimedega ravimine.
Palavik - teelehetee, paakspuukooretee, krooklehetee.

RKM II 160, 178 (1) < Viru-Nigula khk. (1961)
Kui külmavärinad olid, siis arvati, et on palavik. Palaviku vastu pandi ihu peale kaalikalehti, teelehti ja määriti silgu soolveega.

RKM II 160, 205 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Külma vee rätik oli palaviku vastu. Krooklehe teed joodi. Tuli korjata õitsmisajal ja see mõjus samuti kui aspiriin.

RKM II 170, 411 (7) < Pöide khk., Laimjala v., Audla k. (1963)
Palavik.
Palavikku tunti külmvärinast, väsimus ihus, suu kuivab ära. See oli sel ajal, kui veel mõõduriista ei olnud. Palaviku vastu tehti siis leesikalehe teed, seda joodi soojalt ehk kuumalt. Nüüd ravib arst.

RKM II 174, 99 (21) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli külmetuse järel palavik ja haigus, siis keedeti pärnaõie teed ja joodi niikaua, kui higi hakas tulema.

RKM II 174, 302 (11) < Kodavere khk. (1963)
Samuti keedeti teed pärnaõitest köha ja palaviku vastu.

RKM II 186, 26 (3b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Saunas raviti jooksvahaigust. Haige oli saunalaval, võeti üks väike rümkatäis (klaasitäis) saarepuu tõrva sisse, viheldi hästi kuumas leilis.
Tõrva kuumutati saarepuust kodusel teel.
Palavikku võeti alla mustasõstra keedisega, pandi kuuma vette ja anti haigele juua. Söögiäädekas segati külma veega, linane riie kasteti selle segusse, väänate kuivaks ja pandi haigele ümber. Seoti vellase rätiga kinni, hoiti niikaua, kui riie läks kuumaks (soojaks), siis korrati mitu korda.

RKM II 319, 28 (2) < Iisaku khk., Remniku k. (1976)
Raudrohu tee - kui kangest palavik ja rinnad kinni, siis seda keeta.

RKM II 194, 86 (2) < Järva-Madise khk., Albu as., Kabeli koht (1965)
Siin kasvavad krooklehed. Seda teed tehakse ja juuakse külmetamise ja palaviku vastu.

RKM II 208, 34 (36) < Põlva khk., Adiste k., Koti t. < Põlva khk., Himmaste k. (1966)
Upinhain olli palaviku vasta.

RKM II 211, 308 (10b) < Kodavere khk., Ranna k. (1966)
Siis on pärnaõie tee, see on külmetuse ja palaviku vastu.

RKM II 229, 526 (1a) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Palavik. Humalakompress on palaviku vastu.

RKM II 229, 526 (1b) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
[Palavik.] Vaarikad ja mustsõstrad on palaviku vastu.

RKM II 231, 485 (20) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Palavikku, mis tekkis külmetusest, raviti külma vette kastetud linase riidelapiga, asetatud see pähe. Anti juua haput jõhvikavett.

RKM II 240, 280 (8) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Haigeid külastati videvikul. Toodi vahest jõhvikaid palaviku vastu kaasa.

RKM II 251, 260 (51) < Haljala khk., Pikasaare k., Maasikmäe t. (1969)
Pärnaõie tee külmetuse vastu, palaviku ajab ära.

RKM II 254, 385 (3) < Rakvere khk., Kohala k., Väljaotsa t. (1969)
Kui palavikku oli, siis kummelikompressi tehti, keedeti kummeliteed.

RKM II 254, 385/6 (4) < Rakvere khk., Kohala k., Väljaotsa t. (1969)
Metsa all on ühed valged ülased. Nende õied (kuivatatult) leutati viina või piirituse sees. Tarvitati jalavalude, palaviku, reuma, närvipõletiku vasta. Toorelt pandi ülaseõisi peale (taoti puruks ja pandi peale nagu kompressi). Nii võis ka jalanaha maha võtta, kui kauaks [peale] jäi, aga valu kadus aastateks. [Võsaülane]

RKM II 254, 482/3 (16) < Kadrina khk., Võsu-Metsanurga k., Ligedama t. (1969)
Paiseleht pandi peale palaviku vasta. Kui astusin naela, siis panin paiselehe peale. Üks leht kuivas ära, läks krobedaks [enne, kui jalg terveks sai]. Panin teise lehe, siis jäi vagaseks.

RKM II 259, 399 < Laiuse khk., Jõgeva l. (1968)
Kudas tunti palavikku.
Palaviku tehti kindlaks kraadiklaasi kaudu ja kasutati külma vee kompresse ja lappe ja kummelikompresse ja muid vahendeid.

RKM II 278, 92c < Suure-Jaani khk. (1970)
Koirohu vesi on palaviku (kui kõht lahti) hea rohi.

RKM II 301, 266 < Helme khk. (s. Altegrentsmann), 75 a. (1968)
Palaviku puhul: ma mäleta, kui kallati piiritust ja viina tii sisse, pärnaõie tii, vabarevartest.

RKM II 303, 272 < Tartu l. < Võrumaa (1973)
Kummel.
Kummel, mis aiaveeren kasvan - aiaveere kummel. Sellel on ikka suurem mõju. Ubinahein ka nimetatakse. Tal on väga vänge hais. Apteegis on teine, valgete lilledega. Ubinaheinal kollane nupuke otsan. See on kõige parem palavikurohi. Ka köharohi.

RKM II 303, 276 (6) < Tartu l. < Võrumaa (1973)
Palaviku vastu kummelitee on kõige suurem rohi ja asperiin ka.

RKM II 312, 415 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Palaviku puhul.
Pärnaõie tee, piparmündi tee ehk mõlemad korraga kasutada. Ja sinna sisse mustsõstraid ehk mustsõstra mahla või mustsõstra toormoosi, juurde võib lisada ka punasesõstra mahla.
Pärnaõie tee keedetakse valmis, see siis klaasi või purgi sisse ja sinna lisada need mahlad või moosid, kui on mett käepärast, siis ka mett, ja nii kuumalt juua, kui suu kannatab. Lapsena palaviku korral muud rohtu ei olnudki. /---/

RKM II 316, 307/8 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Palavik.
Lõhmusetii om palaviku vastu ja raigheina tii. Topusse võtse, visassi kannu ja kallassi kuuma vii pääle. Raighaina tiid niisama.

RKM II 316, 317 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Palavik.
Kummelikombress. Kummeli keedät ärä ja kastad lapi sisse ja panet pääle, otsa pääle. Kui soojass lääp, kastat jälle likkes. Mia nüüd ei ole pruuvin, kui nuur olli.

RKM II 329, 239 (1) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Pihlakaõie tee om väga hää, kui palavik om.

RKM II 329, 240 (5) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Kaer ja õlõ hekseldatas piines, ku palavik kõrge om, tõmbab alla. Tetas tiid.

RKM II 331, 254 (57)b < Väike-Maarja khk., Avispea k. (1978)
/---/ kummelitee - kompress palaviku vastu.

RKM II 347, 234 (18) < Räpina khk., Võiardi k. (1980)
Kõgõ paremb rohi on jõhvikamahl. Ta on palaviku vasta.

RKM II 348, 129 (11) < Räpina khk., Aravu k. (1980)
Kummenitee, toda keedetas palaviku vastu, rohkem ma ei tea.

RKM II 349, 104 < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Palaviku vastu. Kui pea käis ringi ja paha oli olla, siis pandi haige voodisse (asemele), katsuti käeseljaga otsaesist, pandi külmavee või äädika lapp otsmikule ja vahetati seda. Tavalisem rohi oli pärnaõie tee, seda oli vaja juua hästi palju ja kuumalt, parem linnumagusaga. See ajas higistama ja lihtpalaviku vastu oli sellest abi.

RKM II 349, 497 (129) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Kummeliteed joodi palaviku korral, kuristati haiget kurku ja pandi kompressideks haavadele.

RKM II 355, 331/2 (103) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Ka kummelitee oli samasuguse väärtusega. Joodi palaviku korral. Kui hamba all oli põletik, soovitati kanget kummeliteed suus hoida. Vähendas siis põletikku ja valu. Tee suutäis tuli pärast suust välja sülitada. Aga kord oli Helmi Kiisal väga suur hambavalu. Oli hambajuure all põletik. Kolm päeva oli juba magamata. Siis ema pani ta jalgupidi pange, kus oli soe kummelivesi. Pool tundi istus voodiserval, jalad panges. Lõpuks oli Helmi pea padjale vajunud ja magama jäänud, sest oli väga väsinud ja magamata ning kummelivann muutis olukorra paremaks. Kui ta paari tunni pärast ärkas, tundis, et vist üks suur kartul on suus. Aga see „kartul“ oli hoopis suur mädapunn, mis oli hamba alt välja ajanud. See punn sai siis nõelaga lahti torgata ja siis tuli üks hirmsa haisuga mäda välja. Küll oli kole. Puhta kummeliteega sai suu puhtaks loputatud ja tervis tuligi tagasi. Ka tänapäeval tarvitab Helmi Kiis kummeliteed joogiks, kuid siis lahjemat juba. Üldse valmistab Helmi Kiis teed metsarohtudest. Poest ei osta mitte iialgi. Ütleb, et neil pole ravitoimet.

RKM II 355, 331 (102) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Ka pärnaõie tee on vanaaegne rohi. Soovitati juua palaviku korral. Pani higistama haige.

RKM II 355, 439 (82) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Pärnaõisi sai kogutud ja kuivatatud aidalakas varjulises kohas. Sai keeta teed. Paar minutit lasti vesi sissepandud teematerjaliga keeda, siis võeti tulelt. Joodi külmetuse puhul, kui oli nohu ja palavik. Joodi meega. Mesi pandi siis teevee sisse, kui võis juba juua. Joodi 2-3 korda päevas. Ühe teeklaasi tee kohta pandi 1 supilusikatäis mett sisse. Klaasitäis joodi korraga.

RKM II 355, 446/7 (109) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Kui hambajuure all oli põletik, siis hoiti kanget kummeliteed suus. Leige teevesi hoiti suus, seda hiljem alla ei neelatud, vaid sülitati suust välja ja võeti uus suutäis. Lahjemat teevett joodi palavikuliste haiguste puhul. Ja üldse jõid seda ka täiesti terved inimesed söögiajal.

RKM II 355, 557/8 (33) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Palavikuhaiguste ja köha puhul keedeti pärnaõie teed. Pärnaõied korjati õitsemise ajal suvel, kuivatati varjulises kohas kuuri all. Teed tuli keeta 1-2 min, siis tõmbus tee kangemaks. Soovitati juua kuumalt koos meega. Päeva jooksul tuli juua 3-4 klaasitäit.

RKM II 356, 284 (226) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Tõnisson), 82 a. (1981)
Pärnaõie teed joodi palavikuliste haiguste korral. Pani higistama, palavik alanes ja meeleolu paranes.

RKM II 356, 375 (150) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Pärnaõie teed tarvitati palaviku korral. See pani haige higistama. Temperatuur alanes.

RKM II 356, 544 (41) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Lahjemat kummeliteed joodi palavikuhaiguste puhul, kiirendas tervekssaamist.

RKM II 358, 302 (3) < Põltsamaa khk., Kõpu k. < Saaremaa (1981)
Kummeliteed juua palaviku vastu. Alles olin gripis. Tegin kange kummelitee patta, jahutasin vee ära ja pistsin pea sinna sisse paar-kolm korda. See võttis kohe palaviku ära. Pärnaõie tee on ka hea.

RKM II 358, 386 (18) < Põltsamaa khk., Adavere k. < Põltsamaa khk., Rutikvere k. (1981)
Kummelit oli laste jaoks, kui kõht lahti oli, ja palaviku vasta ka pidi olema.

RKM II 359, 195 (57) < Põltsamaa khk., Pajusi k. (1981)
Pärnaõied on palavikurohud.

RKM II 363, 365 (21) < Otepää l. (1982)
Kummelitiid tarvitatakse, kui on mingisugune palavik.

RKM II 368, 324 (26a) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
Kummelitee - palaviku vastu, mao jaoks;

RKM II 368, 324 (26f) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
piparmündi tee - palaviku vastu;

RKM II 368, 328 (7) < Palamuse khk., Ehavere k. (1983)
Raudrohu teed, raudrohu õied korjata, kui palavik ja köha tükib.

RKM II 368, 380/1 (2) < Maarja-Magdaleena khk., Ruskavere k. (1983)
Krookelehed. Minul ema tarvitas neid alati; kui on hambavalu, siis võib juua, võib suus hoida ka. Nagu palaviku vastu.

RKM II 369, 482 (75) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Pärnaõie tee palaviku vastu, köha vastu. Mustasõstra keedist hulka.

RKM II 373, 13/4 (14) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Külmetushaiguste puhul tegid täiskasvanud, eriti mehed, endale punts kuumast teest ja viinast. Pani hästi vere ringi käima. Eriti hästi mõjus punts, kui sai seda sisse võtta kohe pärast külmetamist, et siis ajab see isegi külmahaiguse tagasi. Joogi sisse pandi soovi korral ka mett veel. Kui olid külmavärinad ja inimene tundis, et on palavik ka, tuli kindlasti teki alla minna ja soe kasukas veel peale. Vahel oli inimene nii haige, et oli kõrge palavik ja rinnus oli valu. Eks see oli siis kopsupõletik, kuid sellist sõna tsaarivalitsuse ajal lihtrahvas ei tarvitanud. Kindlasti pidi selline haige voodis olema ja kuumasid teejooke jooma (kummelitee, pärnaõie tee, mett soovitati sisse panna, anti kuuma piima). Tärpentiiniga hõõruti rinna pealt ja võeti koguni paar tilka sissegi.

RKM II 374, 118 (62) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Pärnaõie teed ja kummeliteed keedeti palavikuhaiguste puhul. Joodi 2-3 korda päeva jooksul 1 klaasitäis tulist teed kindlasti.

RKM II 374, 406 (37) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Pilistvere khk., Villevere k. (1984)
Palavikuhaiguste puhul keedeti pärnaõie teed. Selleks aeti vesi keema, pandi kuivatatud pärnaõied sisse ja lasti siis tulelt võetult tõmmata. Vahel keedeti ka minutijagu.

RKM II 375, 210/1 (12c) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kurguhaiguse korral oli haigel ka palavik ja selle alandamiseks keedeti pärnaõie teed, mis ajas haige higistama ja sel juhul pidi haige kindlasti olema teki all voodis. Vajaduse korral, kui higistamise puhul särk märjaks läks, tuli see kuiva vastu vahetada. Pärnaõie teed tehes on Johannes Sepa perekonnas lastud vast 1 minut teed keeda, siis alles tulelt ära võetud.

RKM II 375, 382/4 (21) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
/---/ Palaviku alandamiseks tuli juua higistamapanevaid teesid, näiteks pärnaõie teed. Kui oli mett, tuli juua kuuma piima meega. /---/

RKM II 376, 517 (6) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Vanarahvas oskas loodusest palju haiguste vastu saada. Pärnaõisi sai korjata ja talveks kuivatada ja nendest keedeti teed. Selleks sai vesi keema lasta ja kuivad pärnaõied sisse, siis veel vast minut keeda, siis muutus kangemaks. Seda teed oli hea juua palaviku puhul, ajas higistama, kui tulisena juua, ja siis teki alla kohe. Pärnaõie teed sai ka muidu igapäevases elus hea maitse pärast juua, joodi suhkruga.

RKM II 376, 517/8 (7) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Vaarikavarsi sai teevee keetmiseks tarvitada. Neid tagavaraks ei korjata. Kui oli soovi teed keeta, sai teepott tulele panna ja siis alles õue aeda minna ja noaga üks hea jupp vaarikavart lõigata. Muidugi seda, mis eelmisel suvel kasvas. Selline vaarikatee tõmbus roosakaks ja suhkruga oli hea juua. Palaviku korral sai juua.

RKM II 379, 387/8 (4b) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Kui oli palavik, siis [aitas] naistepuna.

RKM II 381, 88/92 (17)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka joodi mustasõstra keedise ja lehe teed külmetuse, köha, palaviku, põie-, liigesevalude puhul.

RKM II 383, 75/6 (19) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Mitme hädale.
1 kilo kaertele lisati viis liitert vett ja keedeti seni, kui vesi oli ära keenud. Siis lisada jälle viis liitert vett ja keeta uuesti. Kurnata segu läbi ja lisada üks kilo mett ka hulka sellele vedelikule ja keeta siis veel hästi läbi. Nüüd valada segu kõik emailitud nõusse ja lasta jahedas kohas 24 tundi seista. Siis täita see segu pudelitesse ja hoitakse alal õhukindlalt, ikka jahedas kohas. Tarvitades võib juurde lisada veel pisut jõhvikamahla ka. Ravib palavikku, neeru- ja põiehaigusi, siis veel on heaks rohuks igasuguste närvihaiguste puhul ja ka reumaraviks. Siis veel söögiisu andjaks ja ka unepuuduse puhul peab seda rohtu tarvitama. Raviks tarvitada tuleb seda kolm või neli klaasitäit päevas. Eks tule proovida.

RKM II 384, 123 (8) < Kaarma khk., Jootme k. (1985)
Palaviku vastu anti mustasõstra teed, aknad panti kinni, et piimes pidi olema.

RKM II 384, 129 (2) < Kaarma khk., Käku k. (1985)
Koerakusekommel on hea rohi. Kui sul palavikku on ja igas asjas, kui sul kurk on ära paisutand, siis saad kommelikompriss kaks korda teha ja enam pole midägi viga.

RKM II 384, 188 (62) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Möödunud sajandi kopsupõletiku arstimisest ei ole meil emaga juttu olnud ja ei leidnud ka kedagi, kes oleks sellest midagi teadnud. Põdesin ise 1924 aastal kopsupõletikku. Palavik tõusis üle 41⁰. Lamasin neljal padjal, see oli juba üsna istukil, sest muidu ei võinud olla ega saanud hingata, torkis rinnust ja seljast läbi. Palaviku langetamiseks sõin tooreid jõhvikaid. Apteegist toodi tumepruune, kõrgete ruutudega plaastreid, nagu mesilase kärv. Üks pandi seljale, teine rinnale ja olingi paari päeva pärast terve, ilma tablettideta. Nüüd olen ka 3 nädalat haige ja võtsin 25 tab. päevas.

RKM II 385, 115 (30) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Pärnaõie tee on väga heaks rohuks köha vastu ja palaviku puhul.

RKM II 384, 159/60 (7) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Ussihammustus.
Hammustas uss kodus, vajutati hambajälgi kohe kuldrahaga. Teiseks, rässi (rass) õitest ja juurtest keedetud massi pandi hammustatud kohale. Juhtus aga heinamaal, lõigati hammustatud koht välja ja imeti mürki, seda kohe välja sülitades. Seoti jalg kaugemalt kõvasti kinni ja tehti viina kompressi. Kodus võeti kaugem tugev side jala ümbert ära ja korrati ravi nende rohtudega. Nii ravis minu ema oma jalga 1924 aastal. Palaviku puhul sõi tooreid jõhvikaid.

RKM II 385, 583 (1) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Palavikku katsuti peopesast käega. /---/ Juua anti kummeliteed.

RKM II 391, 421 (36) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Kumel, äädikas segi on palaviku korral, võtab palaviku.

RKM II 391, 424/5 (3) < Hargla khk., Mõniste v., Pihkura t. (1985)
Põletiku korral haavas või ka palavike puhul tarvitatakse leotist, mis tehtud pärnakoore alt kaabitud valgest pehmest mähist.

RKM II 395, 405 (27) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Jaaniöösel koräti hainu rohus. Kondivalu võtvat ära, päältmäärimises on hea. Ja kõik rohujuure taheti koräta enne jaani. Palderjan, piparmünt, pärnaõied - palavikurohi, siis kui õitses.

RKM II 395, 405 (28) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Piparmünt oli palavikurohi ja peavalurohi, südamehaigusele ka.

RKM II 396, 79 (6) < Võnnu khk., Aruaia k. (1986)
Kummeliteed sai keedetu, kui oli palavik.

RKM II 396, 556 (76) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Humalateed kasutatakse pöörituse, minestuse ja palaviku puhul.

RKM II 396, 618 (8) < Võnnu khk., Võõpste k. (1986)
Pärnaõisi korjan ka - palaviku ja gripi vastu.

RKM II 405, 229/30 (2) < Jõhvi khk., Pühajõe k. (1985/6)
Inimesel rinnad haiged, siis on võilille mesi küll hia rohi, tieb rinnad lahti.
Aah seda teha? Teha niimuodi. Korjata 200 võililleõit. Olgu ilusad õied, mis täitsa puhkend, aga ka mitte liiga, mis jo vanad. Vanad õied ei kõlba. Võililled liitri viega kiema panna. Kievad puol tundi, siis jahutata ja kurnada ja uuest kiema, hulka panna puol kilo suhkrut ja puol tielusikatäit sidrunihapet. Suhkru ja sidrunihappega kieta kakskümmend minutit. Siis muudab värvi, kohe nigu päris mesi. Kuumalt piab panema purki ja kuumalt kaaned piale ka. Sidrunihappe kristallide asemele võib pigistada mahla ka päris sidrunist, kui on sidrunid käepärast.
Võilille mesi on rohuks, kui on köha ja bronhiit või palavik ja gripp või muidu haiglane ja paha tunne. Sisse võetakse tielusikatäis korraga kolm korda päevas.

RKM II 414, 345/6 (52) < Puhja khk., Ridaküla k. < Maarja-Magdaleena khk., Vaidavere k. (1988)
Varbavahed haudusid, siis kartulitärklist pandi. Ja ühed pika laia lehega kollase õiega taimed, üdismu. Seda lehte peeneks hõõruda veele ja sai varba vahele. Ma matsin kohe varbad sisse ja sidusin kinni.
Ja kui palavik, siis teelehti pandi.

RKM II 414, 612 (32) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Kui palavik on, siis jõhvikid anti, võtt ära. Ja rabarber on väga hää palaviku vasta. Ma ole esi seda proovnu. Pojapoig oli, lasteaiast tull kodu, kõrge palavik. Mis ma tee? Järsku tull meelde, et mul on rabarberimahla, ma tei lapid märjas ja pand ümbre jalgu ja käte ja tunni ajaga võtt alla 38º peale. Ma ole oma rahvale ka nüüd kõnelnu, et teeme mahla.

RKM II 423, 528 < Tõstamaa khk., Tõstamaa al. < Tõstamaa khk., Ermistu k., Kihnu t. (1989, kogutud 1986)
Kui tema veel noor olnud, kasutatud palaviku arstimiseks jõhvikateed ja taanikuninga tilkasi (nüüd ta teadvat, et taanikuninga tilgad on lagritsatee).

RKM II 429, 604 (17) < Kursi khk., Tammiku k. (end. Kursi k.), Lehtmetsa t. (1989)
Kummel on palaviku vastu ja kui põletikud on.

RKM II 430, 68/9 (43) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Jõhvikad - palaviku vastu. Jõhvikamahla, jõhvikaid toorelt.

RKM II 431, 172 (9) < Palamuse khk., Pikkjärve k. < Palamuse khk., Luua k. (1989)
Palaviku puhul anti vaarikavarre ja mustasõstra teed. Vaarikavarre tee paneb hästi ruttu higistama ja võtab palaviku ära kohe.

RKM II 435, 355 (22) < Nissi khk., Sirgu k. < Nissi khk., Metsanurga k. (1990)
Kui oli väike palavik, siis anti nõmmeliivateed või kummeliteed.

RKM II 451, 396 (12) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Palavik - üks mees ütles, et söövad ikka aspiriini. Söö parem sibulast nii palju, et ots märjaks läheb, pole miskit aspiriini vaja.

RKM II 458, 302 (34) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Pärnaõied on rohkem raviks. Higistama ajab see tee, palaviku korral on hea. Hea mahl, teda võid muidu ka juua.

RKM II 464, 275/6 (11) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Kanavarba tie on palaviku vasta, nieruhaiguse vasta. Meie hüüame kanavarbad, on nurmenukk kirjakieles.

RKM II 464, 278 (19) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Kaselehe tie on palaviku vasta.

RKM II 464, 306 (80) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Pärnaõie tie on väga hea rohi palaviku vasta, kopsupõletiku vasta.

KKI 13, 680 < Põltsamaa khk., Lahavere k., Viragu saun (1950)
Palaviku korral juua pärnaõie teed. Minna teki alla, nii et tublisti higistama hakkab. Aitab ka, kui jalgu kuumas vees hoida. Võib tubli lonks viinagi võtta.

KKI 62, 375 (17d) < Karula khk., Vana-Antsla v., Juudinurmi t. (s. Mikal), s. 1904 (1973)
Upinhaina - kummõlitee - tuu võtt palaviku ära. Kos mu kodu oll, sääl kasvi, ega muru pääl na ei kasu.

KKI 65, 340 (15) < Kadrina khk., Valgejõe k., Veski t. (1975)
Kuuseoksamähis.
Kuuseoksad tehti pieneks-pieneks kervesilmaga ja äädikat raputati ka ja kahe riide vahele. Siis tehti mähist niiviisi, aga kas see oli siis palaviku vastu või…

KKI 67, 252 (1c) < Jämaja khk., Jämaja k. (1976)
[Maarohud:] Niinepuu õied - palaviku vastu.

KKI 69, 64 (9) < Kadrina khk., Eru k., Linnamäe t. < Kadrina khk., Võhma k. – Eha Viluoja < Jaagup Laine (Laadna), s. 1908 ja Elli Laine (Laadna), s. 1906 (1977)
[J. L.] Niinepuu tee on palaviku vastu.
[E. L.] Siis peab olema hästi kange, nagu kohv.

Vilbaste, TN 4, 342 (7) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Teelehe juurtest valmistatud tee on kasulik köha, palaviku ja kopsust verevoolu vastu.

Vilbaste, TN 4, 369 (7) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kummelitee: palaviku vastu, külmetuse puhul.

Vilbaste, TN 4, 404 (2) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Paiseleht palaviku alandamiseks.

Vilbaste, TN 4, 404 (6) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kummelitee palaviku vastu külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 3, 545 (1) < Tartu l. (1932)
Leedripuu tee palaviku vastu ja oksad keedetuna loomade verekusemise vastu.

Vilbaste, TN 3, 715 (43) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Paatspuu. Kooretee teeb kõhu lahti, ka on teed soovitav palaviku korral juua.

Vilbaste, TN 11, 4g < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Matricaria suaveolens - kummel. Kasutatakse teeks, kompressiks palavikuliste ja põletikuliste nähtude puhul.

Vilbaste, TN 11, 83 (6) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Pärnapuust saab õisi, pärnapuu õitest suab hea tee palaviku vasta, kuumalt juua ajab higistama ja muidu kua hea leivakõrvane. Pärnapuu koore niintest punuti köisi ja tehti sõelasid vai sõelapõhjasid ja viiskusid.

Vilbaste, TN 11, 5e < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Cirsium heterophyllum - valgepoolega leht. Kasutatakse palaviku, paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 11, 147 (6) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Krookleht (õietee palaviku ja köha vastu).

Vilbaste, TN 11, 148 (16) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Kaetusetee - palaviku, läkaköha, köha ja maohaiguste vastu.

Vilbaste, TN 11, 219 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Kuremarjad ehk jõhvikad on samuti toitude ja jookide valmistamisel. Eriti, kui haigel kõrge palavik oli, tehti kuremarja mahla jooki.

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pärnaõied [Tilia cordata]. Teena - köharohi, rinnahaigusele, sarlakite vastu, kurguhaigusele, palavikule, neeruhaigusele.

Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kumelid [Matricaria discoidea]. Vann teha - krampidele, palaviku vastu; kompressid - krampide vastu, paistetusele, haavaplaastriks; teena (õitsemise ajal korjata) - köhale, väikestele lastele, tiisikusele, külmetusele, väheveresuse korral.

Vilbaste, TN 1, 487 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Teeleht [Plantago major]. Paisele, palaviku vastu, kisub mäda, jalahaudumisele. Mahla sisse võtta - vereoksendamise vastu, kuivi lehti suitsetada - tiisikuseköhale.

Vilbaste, TN 1, 492 (5)a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Vehverments [Mentha (? piperita)] (nii nimetab vanem rahvas peaaegu eranditult, kord öeldes: „ehk piparmünt“). Teena - palavikule, külmetusele, vereselitamiseks.

Vilbaste, TN 1, 969 (33) < Kihnu khk. (1937)
Mustsuõstar - -suõstra.
Lehed kurkide hapendamiseks. Marjad palaviku vastu.

Vilbaste, TN 2, 232 (V) < Vastseliina khk., Soe k. (1937)
Kaamelid tarvitatakse kuumuse vastu ja kui hambaigimed on haiged, siis loputatakse selle teega suud. Ta kasvab muru peal ja tee ääres hea maa peal.

Vilbaste, TN 2, 280 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Palaviku vastu tarvitati järgmisi taimi: teelehe kompressi, kartulikaape kompresse (mõlemaid tarvitatakse iseäranis haavade pääle), kummelivee kompresse.

Vilbaste, TN 2, 300 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Ka umbe ajamise, palaviku ja paistetuse vastu tarvitatakse vaeslapselehti.

Vilbaste, TN 2, 313 (18) < Kanepi khk. (1929)
Kuremarja jook on hää rohi palaviku arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 335 (33) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Pihlakas - marjad keeta moosiks, see on hää palaviku vastu.

Vilbaste, TN 2, 390 (19c) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Kui oli palavik haavades, pandi peale kummeltee kompresse.

Vilbaste, TN 2, 474 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Vaarika (vaarmarja) vartest tehti teed ja marjad olid asberiini eest.

Vilbaste, TN 2, 662 (5) < Räpina khk. (1930)
Teekummelid tarvitadi, kui oli kuumus või palavik. Siis tehti teed, lasti jahtuda ja pandi siis kombressina haigele pääle.

Vilbaste, TN 2, 688/9 (11) < Räpina khk. (1930)
Ka kaselehti tarvitati kuumuse võtmiseks.

Vilbaste, TN 7, 52 (15) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Raudnõgese juurikad - keedeti palavikuhaiguse vastu rohuks.

Vilbaste, TN 7, 88 (26) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Lõhnav kummel, kammetee - tarvitatakse kompressideks palavuse vastu ja lehma puhastuse abinõuks.

Vilbaste, TN 7, 132 (15) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Neid taimi, mida tarvitati haiguste kõrvaldamiseks, korjati suvel suurel hulgal, et oleks hädakorral võtta. Sest juba vanad eestlased mõistsid tervist õige kalliks pidada.
Külmetuse puhul, kui tõusis kehatemperatuur, joodi õige tulist liivateed, millele lisati juurde mett. Ka praegusel ajal tehakse seda, sest see ajab inimese higistama.

Vilbaste, TN 7, 137 (3) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k. (1933)
Kummeltee vett tehti siis, kui väikestel lastel oli palavik ja vistrikud kehal. Selle veega pesti mõnikord last ja vistrikud olidki kehalt kadunud.

Vilbaste, TN 7, 142 (8) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Kammeljateedest valmistati väga hääd köharohtu ja saab veel väga häid kompresse kõrge palaviku puhul.

Vilbaste, TN 7, 227 (7) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Lõhmus. Tema kuivatatud õitest tehakse teed ja juuakse suure kuumuse korral.

Vilbaste, TN 7, 229 (18) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Katai. Kadakaoksad kõige marjadega keedetakse ära ja selle leemega vannitatakse inimesi, kes on ära külmetanud ja suur palavik.

Vilbaste, TN 7, 326b < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Komelid on palavikuhaige vastu.

Vilbaste, TN 7, 344 (1)< Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Arstirohuks.
Palderjaanid on palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 345 (1) < Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Arstirohuks.
Palderjaanid on palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 406 (2) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Kummelid on head palaviku ja paisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 445 (7) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Köömned on palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 445 (8) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Vaarikavarred on palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 445 (16) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Takja- või koprulehed on palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 446 (34) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kartulikaabe on palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 447 (4) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Teetite lehed on palaviku vastu.

RKM II 269, 225 (177) < Rõngu khk., Leivaste k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Otsmik on sul nagu ahi - ema ütelus. Kui köhisid, siis anti kuuma vaarikuteed meega. Ja kuuma piima hanirasvaga ehk muu rasvaga. Kuuma teed korduvalt juua.

Vilbaste, TN 9, 348 (8) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Pärn - õitest tee paneb higistama, kaotab palaviku, annab söögiisu.

Vilbaste, TN 9, 489 (16) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Pärnaõied ravimtaimena. Palaviku puhul higistama ajava vahendina kasutati väga sageli pärnaõie teed. Mäletan, et Tormas kogusid pärnaõisi paljud perenaised. Ei teagi nimetada teist ravimtaime, mida niivõrd eelistati. Üks “traditsiooniline” kogumispaik oli Vaiatu külas Aia talu lähedal (endine mõisasüda ja mõisaaed), kus kasvas palju pärnasid.

Vilbaste, TN 9, 548 (7a) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Vaarikad. Närvide ja palaviku vastu toorelt pool liitrit päevas.

Vilbaste, TN 7, 485 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Takjalehed palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Vaarikateed tarvitati palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 486 (22) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Kartulikaabet tarvitati palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 486 (27) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Köömneid tarvitati palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 497b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Teelehti tarvitakse rohuna palaviku ja paistetuste puhul.

Vilbaste, TN 7, 691 (5) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Münt. Palaviku ja kõhuhaiguse vastu. Teeks teha ja sisse juua.

Vilbaste, TN 7, 705 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Koirohu tee - palaviku vastu. Teed võetakse paar kord päevas sisse, iga kord üks viinaklaasitäis. Varssi alaneb palavik, kui nii talitada.

Vilbaste, TN 7, 834 (2) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Veeroosi leht, kobraleht - tarvitatakse palaviku vastu, kui on mingi koht üles paistetanud. Leotatavat ka viina sees, siis olevat palaviku vastu suurem mõju.

Vilbaste, TN 7, 928 (b, 5) < Rannu khk., Rannu v. (1932)
Paiseleht palaviku vastu (umbede pääle).

Vilbaste, TN 10, 42 (8) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Leedripuu õie tee (palaviku vastu).

Vilbaste, TN 10, 42 (9) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Pärnaõie tee (palaviku vastu).

Vilbaste, TN 10, 311 (4) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Pärnaõie tee - palaviku puhul.

Vilbaste, TN 10, 311 (10a) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Raudrohu tee - palaviku ja kollatõve puhul.

RKM I 9, 381 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldhumal (maasapi tee). 15-20 grammi 1 liitri vee kohta, 1 klaasitäis soodustab kõhumahlade tegevust, annab söögiisu. Kõhukinnisuse, neeru- ja maksahaiguse puhul, palaviku, kollatõve ja altkeha valude vastu. Pesemine kange teega parandab nahahaigusi.

RKM I 12, 280 (148) < Tartu l. < Otepää l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kui palavik oli, seda tunti sellest, et haige õhetas näost ja higistas. Siis panti mädarõika kaabet otsmiku peale ja ka hapuoblikaid ja theelehti suvel. Aga talvel panti kompresse.

RKM I 18, 96 (3) < Iisaku khk., Vaikla k. (1984)
Seda tuli tihti ette. Külmavärinad on ja tuline oled, siis ongi palavik. No siis pandi külmavee lapid otsa ette. Keetsivad tulist teed. Vahest põletasivad suhkurt viina sisse. Suhkrutükk pandi kahvli peale, peeru panivad põlema ja selle peale siis langes. Hakkas tilkuma nigu mahl, viin oli peekris selle all. Piparmündi teed ja kummeliteed ja pärnaõie teed ja ikka neid, mis palavaks ajasivad. Siis heitsivad teki alla, pidigi hästi palav olema, nii et soojus läks nahast läbi ja saigi terveks. Pandi kasukad ka veel peale, kui vaja.

RKM I 23, 202 (1) < Helme khk., Patküla (Leeduks), s. 1924 (1990)
Palaviku vastu on vaarikavarre ja pärnaõie tee.

RKM I 23, 202 (13) < Tarvastu khk., Suislepa k. (1990)
Palaviku vastu on pärnaõie tee ja ubinhein (lõhnav kummel - Matricaria discoidea).

RKM I 23, 203 (24) < Paistu khk., Paistu k. (1990)
Palavik - kasutada teena kasetüvel kasvavat sammalt. See on hea rohi.

RKM I 31, 243/6 (1c) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Palaviku mahavõtmiseks pidi haige ära sööma segu poolest klaasist meest, kuhu sisse lõigatud suur sibul. Seejärel pidi kasukate ja tekkide all higistama. Ja palavik oligi läinud. (Virve enda lastele see millegipärast ei aidanud.)

Vilbaste, TN 5, 3 (2) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Ubinaheinu teena palaviku puhul.

Vilbaste, TN 5, 15 (1) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Taimi haiguste vastu.
Ubinheina (Matricaria discoidea) tee olevat kompressina tarvitatult hää abinõu palaviku vastu, näiteks kui silmades on palavikku, hoida kompress silmadel.
Ka loomadele, eriti sigadele mingisuguse plekitõve puhul tarvitatakse ubinheina kompressi.
Ubinheina teed juuakse.

Vilbaste, TN 5, 16 (6) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Tussilago farfara - palaviku vastu.

Vilbaste, TN 5, 196 (5) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Leetrihäelmud. Palaviku vastu.

Vilbaste, TN 5, 222 (a3) < Tartu l. (1934)
Ubinhaina kompressi palaviku, hambavalu ja kõrvavalu vastu.

Vilbaste, TN 5, 227 (2) < Tartu l. (1934)
Palaviku ja külmetuse vastu keedeti vaabarna-, maasika-, toomingalehtedest teed.

Vilbaste, TN 5, 286 (a3) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Upinheina teed palaviku ja hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 5, 288 (a5) < Tartu l. (1934)
Pihlakamarjad - palaviku vastu.

Vilbaste, TN 5, 604 (18) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Kummel. [mis haiguseks] Palaviku, köha. Tee näol sisse juua, mädanevat haava pestakse.

Vilbaste, TN 7, 1089 (8) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Teeleht - tarvitatakse palaviku vastu, pannakse paistetustele.

Vilbaste, TN 7, 1210 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Ristikheina nuppudest keedeti tee palaviku ja kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1217 (9) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kummeliteelised kompressid - palaviku vastu.

ERA II 170, 696/7 (17a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Teeleht. Teelehe tee on hää igasuguste limanemiste vastu, puhastab verd ja soodustab sisenõrestusi, seepärast kasulik tarvitada köha, kopsukatarri, palaviku, nõrga põie, kõhulahtisuse ja maolimastuste vastu ning suud loputades kaotab ka hambavalu.

EFA II 1, 115/6 (83) < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (1995)
Kolmekordne teehain kutsutas: siukse madala (ca 15 cm) puhma kasuse, valsstsireni õie omma. Ja tost saa väega hea tee. Ja see on hea võtta, kui oled külmetanud, no aevastad ja kurk on kibe ja temperatuur ja. See ajab higistama ja on vägade hää.

EFA II 4, 196 (46) < Jaani khk., Võhma k. < Valjala khk., Jõelepa k. (1995)
Nõmmliivatee - meie kandis kutsuti timmerjaanitee. Seda köharohuks ja palaviku vastu võeti.

EFA II 5, 435 (9) < Valjala khk., Siiksaare k. < Valjala khk., Tõnija k. (Kütt), s. 1914 (1995)
Lõhmuseõied on ka arstirohi. Need pidid ka palaviku vastu head olema.

EFA II 25, 401/2 (h) < Järva-Madise khk., Mägede k., Hundiaugu t. (1998)
Kummeliteed joodi palaviku korral. Kuristati haiget kurku, pandi kompressideks haavale.

EFA II 36, 199 (33) < Paistu khk., Ramsi al. < Vändra khk., Valma k. (2000)
Palaviku vastu oli pärnaõietee.

EFA I 12, 7 (9) < Ambla khk., Kõrveküla k. (1996)
Palaviku vastu.
Võetakse 3 loorberi, 4 pipratera, 9 nelgiiva ja tehakse pulbriks. Kui see valmis, võta pool sisse ja teine pool teisel korral, kuni palavik ära jääb.

EFA I 16, 49 (29) < Martna khk., Rannajõe k., Maamõedu t. < Martna khk., Väike-Rõude k., Kasemetsa t. (Birk, eestistatud Luhaäär), s. 1922 (1996)
Köömned, piparmündid, nurmenukud, niineõied - teed tehti palaviku vastu.

EFA I 16, 98 (43) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Pärnaõied on palaviku vastu.

EFA I 16, 217/8 (5) < Martna khk., Nõmme (nüüd Uusküla) k., Kõrtsu t. < Strugi Krasnõi raj. (nüüd Pihkva obl.), Punasbergi k. (Maasing), s. 1908 (1996)
Üks läti naine oli. Ma olin ise nii haige, palavik oli nii kõrge ja tuli meile, tõi hapukapsast. Ma ütlesin, oi Almakene, ma ei taha midagi. Ta ütles: „Võta ometi.“ Võtsin näpuga natuke. Ta ütles: „Võta veel.“ Kolm korda. Rohkem ta mind ei sundind, aga jättis need kapsad minule. Õhtuks olin ma terve pia. Targem naine ta oli. Ta saadeti Lätti, ta oli lätlane. Oli vist iseenese üles poond seal. Mees küüditati ära.

EFA I 19, 16 (27) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Pustõrnik metsast jälle, on ka rohuks - südame ja kui kõht on haige, selle vasta keeta ja juua. Kui palavik on, on ka hea.

EFA I 26, 17 (29) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Venituse korral.
Kui oli tegemist venitustega, mis tulid raskest tööst, siis aitas kortslehe juurikatest keedetud tee. See aitas ka kõhuvalu ja palaviku puhul. Teed joodi 3-4 päeva järjest.
Kui seda teed ei saanud kohe teha, siis võeti sisse lõngaõli veega (külma). Seda võis panna klaasi kohta väike sortsukene, kui palju, siis põletab ju. Aitas peaaegu alati, kui polnud muud sisemist viga.

EFA I 41, 58 (5) < Karksi khk., Tuhalaane k., metsavahi maja (2000)
Vanasti nad uskusid igasugust…(naerab), oli kõrge palavik, 40-41 kraadi, öeldi, et hall haigus seljas. Aga ainult palavik oli ja see palaviku mahavõtmise värk on pärnatee ja muud midagi.

EFA I 85, 267 < Võru l. (2004)
Palavik - pärnaõie ja vaarika tee. Viina sisse kastetud puuvillased sokid jalga. Kile ka ümber keerata mõlemale jalale korraga, siis ei kuiva nii kiiresti ära ja siis tuleb tingimata lamada, aga mitte enam ringi joosta.
Saaremaal, Sõrves, Rahuste külas naabrinaise tütar pani oma lastele (suurtele lastele, 14-15 a) alati viinasokid ja see aitas.

EFA I 101, 189 (41) < Juuru khk., Purila k. (2006)
Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

H, Kase 104 (1) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Tõmmatse-haigusid, palavikku, külmetamist jne. arstiti ikka paatossuga. - Selleks aeti pada tules punaseks, panti lävealust muda, raha ja sõrmus ka ühes kuumaks minema, korjati porandalt 9 õlekõrrest risti, viidi siis pada haige lähidale, võeti haige rõõva sisse, hoiti paa kohal ülevel, visati õleristid sisse. Kui need ära põlesid, kallati rõõska piima (kui ei olnud, siis vett), tossutati haige hästi kuumaks, panti soojalt asemele ja anti ka pajast seda leemi temale sisse.

RKM II 21, 103 (17) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Paiseleht - paesete peäle pannes olla eä parandama. Palaviku ja nõrkuse korral paise lehed peale pannes ja riidega kinni mässitult olla eä rohi. Teeks keedetult puhastada kopsu ja rinnad eäks. Tiiskuse (tiisikus) vasta olla eä rohi.

RKM II 347, 330 (4b) < Räpina khk., Meerapalu k. < Võnnu khk., Pedaspää k. (1980) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kamelitee on palavikule hea.

RKM II 72, 322 (2) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti palavikku?
Kui oli palavik, siis pandi meelekohale külmavee lapp. Kui haigestuti palavikku, pandi selle kaitseks külmaveekopressi ja hapukapsaid peale. Palavikku raviti viinakompressidega. Palavikku raviti külmavee ja äädiku lappidega. Palavikku raviti järgmiselt: võeti märg lina ja mässiti see haige pea ümber.

RKM II 72, 358 (4) < Urvaste khk., Antsla l. (1960)
Vanasti ei olnud kraadiklaasi, palavikku sai kindlaks teha käe abil ja kui pea oli väga raske. Palavikust ei saanud inimene enne lahti kui jõi kuuma vaarika teed. Ja vahel tehti külma vee kompressi ja joodi leiget vett tsukrõga.

RKM II 72, 363 (11) < Urvaste khk., Antsla l. (1960)
Kui oli palavik, joodi sisse kuuma teed ja aeti higistama.