Rahvapärased taimenimetused
Jõhvik
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 101, 433 (81) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Söögiisu puudumisest. - Söögiisu puudub, haput võtta, jõhviki või jõhvikavett, hapu klaarib ja on palaviku vasta.
RKM II 215, 401 (2) < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
Naiste verejooks õli, sies anneti sisse peenest tuhratud munakoori, valge ärjäpä teed ja jõviki. Ka tunglateri. Nenäst verejookso vasta oli see, et siuti paremb jalg päältpoolt ketrekonti ja pahemb käsi randmest kõvast kinni, äädikatopid pandi nenä, kui johtos sedä õlemä kääperä.
RKM II 318, 520 (3064) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Vererõhu vasta on ka hea juua jõhvika- ehk kranatimahla ja taguda käeservadega õla- ja kaelasooni ja neid kõvaste triikida.
RKM II 347, 234 (18) < Räpina khk., Võiardi k. (1980)
Kõgõ paremb rohi on jõhvikamahl. Ta on palaviku vasta.
Vilbaste, TN 7, 617 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930) Sisetas Raivo Kalle 2013
Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.