Rahvapärased taimenimetused
Kattai
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- desinfitseerimine
- haigus määratlemata
- külmetushaigused
- mitme haiguse vastu
- nakkushaigus
- palavik
- tiisikus
- vere puhastamine
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Vilbaste, TN 4, 288 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kattai, rohtude puu:
Kadajast valmistatas teed, tiktuuri ja õli. Kaitseb külgehakkavate haiguse vastu.
Vilbaste, TN 3, 582 (10) < Tartu l. (1932)
Harilik kadakas. Kattaij (marjad, teeks).
Vilbaste, TN 7, 227 (5) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Kataj. Teda keedetakse ummises ja ollakse selle leeme sees, siis kui tiisikus on.
Vilbaste, TN 7, 229 (18) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Katai. Kadakaoksad kõige marjadega keedetakse ära ja selle leemega vannitatakse inimesi, kes on ära külmetanud ja suur palavik.
Vilbaste, TN 7, 243 (7) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Katai. Kadakamarja taar on verekasvatuse rohi.
Vilbaste, TN 7, 1020 (14) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kataj - kadak. Tema marju tarvitatakse mõningate haiguste vastu.
Vilbaste, TN 7, 1024 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.
Katai - kadak.
Vilbaste, TN 7, 1161 (8) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kattai. Kadakas. Juniperus L. Kadakamarjadest teevad venelased (Beresje, Ljübnitsa küla Petserimaal Järvesuu vallas) kalja. Kadakaoksad - desinfitseeriv abinõu puuriistadele: keedetakse vees ja kallatakse kuumalt anumatesse, mida puhastada tahetakse. Seda tehakse näiteks piima venimise korral.
Vilbaste, TN 7, 1081 (18) < Setumaa khk., Obinitsa k. (1934)
Juniperus communis L. Kattai. Peale surnu välja viimist toast põletatakse kadakaoksi toas, et surnu hing välja läheks. Kui kadakad tolmavad, on aeg rukist külvata.
H, R 9, 83 (10) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Kataj. Puust tetas kuolja riste /---/ Marjost tetas taari. Niidsi kistas ka, a see om patt, sest kataj om Kristuse puu rist marjal otsah, - püha puu. Ossega havvutas anomit; kadaja ossa ja kuum kivi pandase anomahe; nii lätt hapu vällä ja tule hüä magu mano. Nii havvutas läkirit, nuskit õs nu.