Rahvapärased taimenimetused
Tulikas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 254, 451 (3) < Haljala khk.. (1969)
Tulikas - sügeliselill, kerbulill, hõerusid peale, kui sügelis oli.
RKM II 345, 248/9 (3) < Suure-Jaani khk., Olustvere as., Alt-Tiitsu t. (1979)
Kui lastel olid nahahaigused nagu kärnad või sügelised, arstiti neid tulikaga. Tulikad keedeti ära, nii et sai paks, pruun leem, ja seda määriti peale. Nüüdse aja arstid ütlevad, et tulikaga sel kombel arstida ei võivat, olevat liiga mürgine. Vanasti arstiti aga alati tulikaga lastel kärnu ja vistrikke, häda polnud midagi, lapsed said kõik terveks.
RKM II 380, 317 (5) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Kui veresuoned olivad laienend, pani tädi tulililli (tulilill - tulikas) piale ja mähkis lapiga ümbert kinni. Tulililled on kanged, naha piale tulevad villid kohe.
Ega sel tulilillel (tulilill - tulikas) ole miski eri liikisi, kui mõned on natuke teistmuodi, siis eks sie ole maast, kus nad kasvavad, mina arvan.
Vilbaste, TN 1, 963 (10) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Tulikas - tulelill. Purustatud taim haigele kohale mähise alla.
Vilbaste, TN 7, 45 (17) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Tulikas. Juuri hapendati - sügeliste vastu.
Vilbaste, TN 7, 141 (4) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
[Arstirohuks tarvitati mitmesuguseid rohujuuri ja puudepungi, kus neist keetmise teel saadi mitmesuguseid rohte.]
Tulikas kasvab igal pool karjamaadel ja aasadel kollaseõielise taimena. Ta on väga viha ja mürgine, sellepärast ei söö teda ka loomad. Tulikast saab keetes väga kanget mürki.
Vilbaste, TN 10, 311 (13) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Tulikajuurte mähka kolm päeva koores hoituna tarvitati salvina ekseemi puhul.
EFA I 101, 188 (40) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Tulikas (Ranunculus) - kasvab niitudel (niisketel aladel) ja aias ilutaimedena, kuldsete, aga ka valkjate õitega. Taim on värskelt mürgine, kuivades kaotab selle omaduse. Rahvameditsiinis on kasutatud liigestereuma puhul (värskeid taimeosi ei tohi asetada - tekivad villid, mis halvasti paranevad). Vanasti arvati, et kui õitega hõõruda lehma udarat, paraneb piimaand. (Teave kuuldud sugulaselt, 37 a. naiselt, 1940. a.-l. Purila külas.)