Rahvapärased taimenimetused
Murulauk
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 12, 169 (32) < Väike-Maarja khk. (1890)
Salpeetrid pruugitakse pisti vasta. Meesterahvad söövad murulauku ja soonerohtu haiguse vasta.
RKM II 384, 178 (42) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Nohu.
Nohu korral pandi peenendatud küüslauka või murulauka ninna. Tehti sitsiriide suitsu ninna tõmbamiseks.
Vilbaste, TN 1, 578 (30), 518 (M14) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Murulauk [vürtsine maitserohi]. Mõjuda meesterahva peale suguihaliselt ärritavalt. Kas naisterahva peale ka mõjub, põle kuulnud.
Vilbaste, TN 7, 425 (33) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Murulauk: terviserohi.
Vilbaste, TN 7, 1280 (21) < Kihnu khk. (1939)
Murulauk - “kurõlauk”. Lisatakse supile. Süüakse varsi ja mugulaid. Seemned “viidikate” - solkmete vastu. Kõnekäänd: “seesab nagu kurõlauguvai”. Tähendab: liikumata, ükskõikselt.
EFA I 85, 255/6 < Võru l. (2004)
Küüslauk.
Minu tähelepaneku järele venelased söövad palju küüslauku. Ja ma olen oma eluaja jooksul (70 a) kuulnud, et ainult ühel venelasel oli vähk. Üks küsis teiselt, et miks ta siis suri (keegi tuttav, kellest räägiti) ja teine vastas: „U njevoo bõl rak.“
Olen kuulnud, et küüslauk aitab vähi vastu. Kas ta nüüd vähki „ära võtab“, pole mul teada, aga seda ma usun küll, et küüslauk ei lase vähki tulla.
Mina ei söö küüslauku mitte vähi-hirmust, aga mulle lihtsalt maitseb. Küüslaugu pealsed loputan õrnalt üle, lõikan hästi peeneks ja võileiva peale. Samuti need küüslaugu „küüned“, ka ikka toorelt võileiva peale.
Kunagi tekkis mulle juba niinimetatud sõltuvus küüslaugust. Nagu suitsumehed hakkavad nagu midagi otsima ja ringi käima, kui pole suitsu teind, nii oli minul ka, et ikka midagi nagu tahaks või midagi on nagu puudu, siis tuli meelde, et ma ei ole ju täna veel küüslaugu pealseid leiva peale pannud.
Niisama tarvitan murulauku ja sibulapealseid võileiva peale. Kui mitte rohkem, siis 2-3 korda nädalas ikka.
EFA I 85, 269 < Võru l. (2004)
Verevaesus, kõhnus.
Süüa punapeeti! Süüa-juua piima, koort, ka salatitena. Aitab mõlemal juhul.
Nõrkus, loidus - vitamiinide puudus. Süüa rohelist sibulat, murulauku - ikka kõike värsket.
Vilbaste, TN 7, 418 (31) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Murulauk - pannakse supi sisse.
Vilbaste, TN 7, 415 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Seen, tehakse toitu.
Määrõigas, tarvitatakse toiduks.
Murulauk, tarvitatakse toiduks.
Vilbaste, TN 7, 391 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Mooniseemneid - pannakse saia peale.
Mäerõigast - pandakse värske liha supi sisse.
Murulauku - pandakse värske liha suppi.
Seened - tarvitatakse söögiks.
Vilbaste, TN 7, 400 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Porssad - õlle sisse.
Murulauk - maitseaineks.
Nõges - toiduseks.
Vilbaste, TN 7, 438 (a) < Kullamaa khk. (1930)
Happuoblik - supiks.
Ohak - supiks.
Murulauk - toiduks.
Vilbaste, TN 7, 440 (a) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Sigurit tarvitatakse kohvi valmistamiseks.
Nõgesest keedetakse suppi.
Jänesekapsast lapsed söövad.
Porssi tarvitatakse õlletegemise juures omalate asemel.
Apuoblikaid lapsed söövad.
Omalatega tehakse olut.
Päevaroosi seemneid süüakse.
Seent tarvitatakse toiduks.
Murulaugust valmistatakse kartuli sousti.
Mäerõigast pannakse värske liha soustisse.
Vilbaste, TN 7, 420 < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Nõges, tehakse suppi.
Apuoblikad, lapsed söövad.
Omalad, pannakse õlle sisse.
Lusted, tehakse linnasteks.
Murulauk, pannakse supi sisse.
Mäerõigas pannakse värske liha kaste sisse.
Vilbaste, TN 7, 411 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Sigur tehakse kohvi.
Köömled pannakse leiva sisse.
Jänesekapsast lapsed söövad.
Nõgestest tehakse suppi.
Malts tehakse suppi.
Oblikad tehakse suppi.
Lustad tehakse õlut.
Murulauk pannakse kaste sisse.
ERA II 206, 321 (56) < Kuressaare l. (1939)
On söödud ohakaid, hapuoblikaid ka nõgese suppi, karuputke on söödud niisama toorelt nii ka mets-murulauku.