Haiguste märksõnad

Profülaktika

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus taime kasutamist on põhjendatud mingisuguse haiguseennetamisega, välja arvatud päikesepõletuse profülaktika, mis asub iluravi märksõna all. Siia märksõna alla on toodud ka juhused, kus soovitakse tervist tugevdada.

Vaata ka: desinfitseerimine.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

E 53256 (13) < Helme khk., Riidoja v. (1923)
Kui kevadel haaval pikad pehmed urvad, on head kaerasaaki loota.
Haavapuudega ei tohi saunaahju kütta, siis hakkab nahk sügelema.

RKM II 254, 347 (85) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kes tahab kaua elada, see söögu palju küüslauku.

RKM II 254, 347 (86) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kes tahab kaua elada, see söögu mädarõigast palju.

RKM II 260, 482/91 (2205c) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
[Tammepuu: v. k. Дуб. L. K. Quercus.]
Ka tehakse tammeokstest saunavihtasi ja kiidetakse, et see väga hea on tervisele.
/---/ Tammetõrud kooritakse ära, kõrvetatakse panni peal pruuniks, tautakse uhmris puruks, pannakse kohviveskisse, jahvatatakse peeneks ja keedetakse hästi maitsekat ja lõhnavat kohvi, kohv saab veel parem, kui sinna juurde lisatakse natukene kastanipähkli tuumeid kõrvetatult, see kohv on tervisele väga hea ja toibutab heasti nõrgatervislisi. /---/

RKM II 260, 517/8 (2224) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
Pärnapuu, niisep, lõhmus: v. k. Липа. L. K. Tilia.
Need puud kasvavad siin hiiglasuured, alt läbimõõt ligi kaks meetrit ja kõrgus üle 20 meetri. Ja neid okse ja harusi, mis tal on. Niineõitest tehakse teed külmetuse vastu, joodakse ka segatud rõõsa piimaga. Linnumesi, mis mesilased korjavad pärnaõitelt, on ilus valge, hea maitsega ja kosutab nõrgatervislisi ja on südamehaigetele väga tervendav süüa. Pärnaokstest ja krabiokstest tehtud vihad on head vihtlemisel. /---/

RKM II 263, 251 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Tartu l. (1969)
Kibuvitsamarja tee on vitamiinirikas, seda juuakse veel praegalt, rohkem küll lastele antakse. Mari tuleb enne ära kuivatada, seda võib juua kaks teeklaasi päevas ilma suhkruta.

RKM II 272, 351/2 (2276) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Porgandid. V. K. Морковь, Морковки. L. K. Daucus carota.
/---/ On ka väga kasulik süüa lastel ja verevaestel, ka saab porgandist väga maitsvat pudru, ka on hea porgandid ära riivida, segada hulka peenikest suhkurt, hoida alal klaaspurgis, sisse võtta iga söögi alla 15 minutit enne sööki supilusikatäis, nõrgatervislistele. /---/

ERA II 135, 405 (31b) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
[Raudrohi]
Juuakse seda ka verepuuduse vältimiseks ja köha puhul.

RKM II 169, 398/9 (507e) < Sangaste khk. (1963)
Kes sibulat tarvitanu, ei tunnud soonde lupjamist ega vererõhu haigust.

RKM II 349, 494 (119) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Kadakasuitsu tehti tubadesse, kui haigus oli majas.

RKM II 374, 161 (40) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Mõnes peres tehti tervisliku õhu saamiseks (haiguste puhul) kadakasuitsu. Selleks pandi väike kadakaoksake põlema ja toodi tuppa. Tuli huvitav lõhn küll. Öeldi, et see hävitab pisikuid.

RKM II 443, 15 (31) < Tallinn (1991)
Pole kordagi haige olnud, ka lastehaigustes. Ema oli tal ka terve olnud. Oli taimeteadlane. Ja tema ka söönud lapsest peast siiani lahja toitu ja taimeteed ja salatisi. Viina ükski tilk ega suitsu ka mitte. Iga päev üks väike võsu süüa aloed. Aitab igasugu haigusi!

RKM II 450, 259 (16) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Kibuvitsa marjad loetakse tugevdavad või tervistavad. Neid on ka vanast ajast korjatud.

Vilbaste, TN 3, 131/2 (4) < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Veriheina tee olevat hää igasuguste haiguste ja külmetamise järele haiguste ärahoidmiseks. Valmistada ja tarvitada tuleb, nagu number 2 on öeldud. [tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.]

Vilbaste, TN 11, 79 (1 a) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kirjutan taimedest ja puudest nii palju, kui ma tean, mis lapsepõlves vanematelt inimestelt kuulsin ja õppisin tundma, mõned üksikud taimed.
Kask oli kõige tähtsam puu, ta suvel õli ilus ja kasest sai mitmesugusid ravimid. Üleannetud lapsed said kasejuustu ja lepaleiba. Sellega rohitseti kangus välja ja pandi sõna kuulma. Kevade kõigepealt sai kasepuust mahla, see õli hea tervisejook.

Vilbaste, TN 11, 84/5 (10 b) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kadakakasu tee õlema kua hea juua, tegema erksast, vanemad inimesed reakisid.

Vilbaste, TN 2, 431 (5) < Järva-Madise khk., Aravete al. (1929)
Kadakaokstega suitsetati, siis ei pidanud haigus teise küljest teisele hakkama.

Vilbaste, TN 2, 482 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Kadakaoksi patsiljuksete hävitamiseks.

Vilbaste, TN 7, 52 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Milleks tarvitati taimi ennevanasti.
Maasikaõied - valmistati teed, see hoidis inimese tervist.

Vilbaste, TN 7, 717 (16) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vaarmari. Vaarmarja koortest tehti teed ja joodi selleks, et inimest kosutada. Ei ole tähtis, kuidas seda pruukida.

Vilbaste, TN 7, 717 (17) < Harju-Jaani khk. (1929)
Porgand. Porgandid kuivatati ära, lõigati tükkideks ja tehti teed. Teed joodi selleks, et inimesele verd rohkem tuleks ja inimest kosutaks.

Vilbaste, TN 5, 602 (5) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Lääpust (putkeline) tarvitatakse mõnel pool noidumiseks: kui sellega jalad kokku määrida seda kartvad ussid.

RKM II 111, 580/1 (20) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Ka siis, kui lapsel ei esinenudki “harjasviskeid”, olla hoolikad emad oma lapsi imikupõlves nende naha tervise huvides ikkagi õllepärmiga kerkima pannud, (käärima aetud) rukkijahu kördiga soojas saunas võidnud. Võitud koha olid nad õhukese riidega katnud ja siis pehmeks aurustatud kasevihaga vihelnud ja masseerinud.

EFA I 24, 2 (4b) < Kullamaa khk., Koluvere k., Madruse t. (end. Kaljula), s. 1933 (1997)
Nõgeste kohta viimasel ajal ikka öeldakse, et kevadeti on väga hea paar nädalat juua nõgeseteed, et see kõik niisuksed jääkained viib keha seest välja. Ja ma olen ise ka joonud, ma usun selle sisse, paremaks läheb tervis tõesti.

ERA II 254, 317 (69) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1939)
Saksakeeled. Kui see rohi su juures on, siis akka ükski saks ega kohus su peale.

ERA II 254, 407 (39) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Hirmuste k. (1939)
Vihad tahetakse teha vanas kuus. Kui noores kuus teed, siis lehed langevad viheldes maha ja paneb ihu ka kihelema.

ERA II 254, 407 (40) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Hirmuste k. (1939)
Kui luuad noored kuus teed, siis peab kirpe sigima. Peab vanas kuus tegema.

ERA II 189, 227 (110) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Eestmetsa t. (1938)
Enni juripääva ei tohi midagi tuppa tuua, ei lilli ega paiuoksi, siis pidada sui palju kärbseid sigima.

ERA II 189, 288 (119) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. (1938)
Kibuspuu pöösaid istutakse maja ümmer, see varjab pikse eest maja.

H III 25, 238 (205) < Valjala khk., Lööne k. (1895)
Kes kevadel „sojalaste“ (valged lillid) õie ära sööb, seda ei vaeva joogi jänu suvel.

H I 2, 573 (15) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. (1888)
Kadakas peab olema Kristuse ristipuu, sellepärast on kadakamarja peäl ristikuju taoline kuju. Pihlakas on vanakurja kaitsemiseks kõige paremb; üheksa ristiga pihlakakepiga aetakse teda kõigist paigust pakku.

E 57043 (1) < Rõuge khk. (1926)
Hambad ei hakka ialgi valutama kui neid piksest purustatud puukildudega puhastatakse.

E 16977 (41) < Halliste khk., Kaarli k. (1895)
Kui vanadest kaselehestest tehtud vihaga vihutud saab, siis võtab ihu sügelema.

E 76498 (1) < Halliste khk., Laatre v. (1931)
Kui välgu mahalöödud puuorgiga, pinnuga hammast sorkida, siis seisvat hambad terved.

RKM II 382, 443/4 (30) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
/---/ Palmipuude püha hommikul tuli vara tõusta, et neid kes magasid pajuurvadega nuhelda, et nad oleks aasta otsa virgad, mitte unised.

E 80786/7 < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Vasula m. (1931)
Tähtsaimaks palmipuudepüha kombeks on magavate inimeste peksmine urbadega. Sellepärast nimetatakse ka palmipuudepüha ja ka lihavõttepühi urbadepühadeks. Enne palmipuudepüha avanevad pajude urvad ilusate valgete kassidena (nii nimetavad lapsed urbi). Kimp urbadega pajuoksi köidetakse ja katsutakse hästi vara teiste korterisse minna või ainult oma inimesi urbadega kergelt lüüa. Urbadega löömine pidi löödavast kõik kurjad ja halvad kombed, vaimud ja harjumused välja ajama.

E 75800 < Urvaste khk., Antsla v. (1931)
Palmipuudepühaks toodi urbi, et siis palmipuudepüha hommikul vara teistele, kes veel magasid, nendega peksa anda. Eriti karjalastele oli peksaandmine hea, sest siis ei olnud nad hommikul unised ega jäänud karja juure magama.

E 76018 < Vändra khk. < Urvaste khk. (1931)
Suure neljapäeva hommikul peksti magajaid urbadega, usuti, et see toiming kaitseb nakkushaiguste eest.

H II 40, 888 (75) < Kose khk. (1891)
Kui pikse müristamise ajal puu all seistes ristid puu külge lõigatakse, siis ei pea pikne senna peale lööma.

E 5289 (1) < Halliste khk. (1894)
Kui müristamise ajal kuuse- ehk mõne muu puu alla minnes rist sellele peale tehakse, siis ei saa välk sinna sisse lööma.

E 1358/9 (3) < Halliste khk., Uue Kariste v. (1893)
Kui sa vällan oled, ku müristeb, sis mine üte puu ala ja lõika puu pääle kolm risti koore sisse või tõmba sõrmega puu pääle kolm risti, sis välk ei lööved selle puu pihta.

ERA II 189, 359 (129) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sääre k., Ranna t. (1938)
Ma tean, et mo isa ei luband maea ümmert kibuspuupõõsaid maha võtta, nee pidid ka välgu eest hoidma.

ERA II 18, 459 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. (1929)
Piksevihm sajab. Pikse ajal ei tohtind jooksta, et siis pikne lööb maha. Puu alla ei tohi istuda pikse ajal.

E 8379 (14) < Põlva khk., Navi k. (1893)
Vana usku. Puule, mille all inimene pikse ajal seisab, leigati rist, et pikne sisse ei lööks.

E 1787 (15) < Risti khk., Nõva v. (1892)
Kui pikse vihma sajab, ei pea mitte siis okaspuu alla vihmavarju minema, sest pikne peab siis selle puu sisse lööma, kus inimene all on. Lehtpuu alla on aga luba minna.

ERA II 162, 242 (15) < Räpina khk, Räpina v., Tooste k. (1935)
Kui pikne müristäs, ei tohi maata, kaarte alla ei tohi minna, puu alla ei tohi saistada, välä pääl ei tohi joosta.

ERA II 10, 17 (39) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. (1923)
Äikse ajal ei tohi akna juures ega puu all olla - välk lööb külge.

ERA II 15, 191/2 (175) < Saarde khk. (1920-1928)
Müristamise ega välkimise ajal ei tohi teise inimese kohta halvaste rääkida; kurje ega rumalaid sõnu suust välja ajada; kärmeste jooksta, ega sõita; ega pikka puu all varju otsida; haljaid, läikivaid asju ligi kanda; vilistada ega huigata; ei tohi kivi pääl kõndida, ega istuda; maja uksi ega aknaid lahti hoida; niita, ega kärmeste tööd teha.

H III 25, 238 (206) < Valjala khk., Lööne k. (1895)
Kes kevadi "külmalaste" (sinised õied) õie ära sööb, see ei karda külma.

H III 16, 668 (56) < Järva-Jaani khk. (elukoht Soome) (1888)
Kadakat ja kadakasuitsu karta kurjad vaimud, sest et kadakamarjadel rist peal on. Suurtel pühadel suitsetakse kadakaga elukambrid.

H I 6, 11 (24) < Tartu (1894)
Kukemarjad (Sedum acre). Hambaigemete haiguste vastu. Pääle selle pruugitakse neid marju veel niisugusel puhul, kui tahetakse \"verd rutem käima panda\", ergutuseks.

H I 6, 11 (29) < Tartu (1894)
Naestepunad, unerohi (Origanum vulgare). Õitest ja lehtedest keedetud tee pruugitakse "jahmatuse" vastu, antakse ka neile, kes "nõrga verega" on.

H II 20, 717 (30) < Vändra khk. (1889)
Kui vihaleht, mis saunas viheldes rinna kohta ihu peale jäeb, ära süiakse, siis ei hakka saunast keegi haigus külgi.

H II 29, 424/5 (36) < Tartu-Maarja khk., Kavastu k. (1890)
Sannas käies võta sii vihaleht, mis vihelden viha küllest ihu külge om jäänu, ja süü ärä, sis ei tulevet enämp põletikku.

H II 37, 777 (6) < Märjamaa khk., Valgu k. (1892)
Kui värske haav kellegil kuskil on, siis saab vihtlema minnes vihalehed peale pandud. Siis ei lähe miskid viha senna sisse.

H II 49, 704 (5) < Pilistvere khk., Kabala k. (1895)
Putkejuurt süüa - ei hakka haigused külgi.

H II 49, 1003 (90) < Kolga-Jaani khk. (1894)
Pihlakapuud ei tohi põletada. Kui selle puu tuhaga libedad või lehelest tehakse, siis hakkab pea kõõmama.

H II 53, 501 (454) < Simuna khk. (1895)
Kui raskejalgne ehmatab, siis võtku seinaprau vahelt seitse rukkiiva ja söögu need lese naise mütse seest ära.

H II 53, 501 (455) < Simuna khk. (1895)
Kui raskejalgne ehmatanud, leigaku kolme leiva pealt (iga leib peab ise seltsi olema rukki, odra jne.) kolm tükki ja söögu need pudelipõhja pealt ära.

H II 54, 203 (5) < Kuusalu khk. (1895)
Lõikuse ajal esimist vihku lõigates peab sellest lõigatud rukist sideme omale ümber siduma, muidu hakab pärastpoole selg valutama.

H II 58, 271 (3) < Jüri khk. (1897)
Kui vihtlemast tulles mõned vihalehed ihu külge on jäenud, siis need lehed ära süüa, siis ei aja kõrvetesed ilmaski ülesse.

H II 74, 478 (102) < Simuna khk. (1905)
Hammaste vahesid peab pihlakapuust tikuga puhastama, siis ei pea hambad mitte valutama hakkama.

ERA II 203, 417 (2b) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Kadakasuitsuga suitsetatakse tubasid külgehakkavate haiguste korral, et eluruume desinfitseerida.

H III 7, 159 (14) < Viljandi khk., Kivistiku (1888)
Arukase okstest vihal (vihtadel) olla inimese ihu terveks hoidmise võim; aga sookase okstest vihtadel olla sügeluste (kärnade) seeme sees.

H III 10, 468 (13) < Rõngu khk., Uderna v., Pastaku k. (1889)
Kui sannan ära olet käinu ja rõivile pannu ja sis vihalehese löut ihu pääl, sis söö ära. Sis ei nakka ossele mitte koonakis.

RKM II 254, 466 (26a) < Haljala khk., Aaspere k., Rünka t. (1969)
Vennad surid kopsuhaigusesse. Kuuse- ja männitõrva korjas, neid veeretas ja neelas ike.

E 9594 (17) < Rõuge khk., Roosa v. (1894)
Kui toored õunu või marju sööd, saavad paised.

H III 25, 240 (221) < Valjala khk., Lööne k. (1895)
Kui sauna vihtma minnakse, olgu omasse ehk võerasse, siis peab vihaga kolm korda vastu pahemat jala talla lööma siis ei hakka ükski halb haigus ega tõbi külgi.

RKM II 375, 314 (40) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Nõgese kõrvetamise korral võis ka külma mulda peale panna, siis kadus kipitussügelemine. Aitas ka sellest, kui sai sülge peale tõmmata. Aga mitmed inimesed ütlesid, et nõgese kõrvetamine on kasulik tervisele, parandab närve.

RKM II 21, 440/2 (12) < Vigala khk., Vigala as. (1950/1)
Uss sisse läind: alb tunne maos; südä paha. Seda juhtus ennemält unä aeges, metses söömä peäle puhkamese aeges. Kellele uss sisse läind o ike rääkind, et näind unes, et o joonud külä vett. Obuse piimä kohal pidänd suuga seismä. Obuse piimä peale uss tulnd vällä. Et ussi karta ei oless, pandasse pea otsa juure tubakast, murtasse pihlaka oksi magamese aseme alla. Sess uss ei peä ligi tulema. Ussi sisse minemist räägitässe oo olnd ennemäelt kuus-, seetsekümmend aastat tagasi. Niid ei ole seda kuulda olnd. Seda ädäohtu aga kardetasse küll. Kui uemä aeges metses ollasse sess ike võetasse tubakast ligi ja murtasse pihlaka oksi magamese aseme alla.

E 41830 (5) < Rakvere khk. (1901)
Kui last enne ristimist viheldakse, ei tulla lapsele mingit tõbe.

E 42334 (12) < Rakvere khk. (1902)
Kui last enne ristimist viheldakse, siis ei hakata tõbed tema külge.

RKM II 374, 163 (43) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Hästi tervislikuks peeti seda seepi, mille keetmisel oli lisatud vaiku. Vahel läks terve pere enne seebikeetmist metsa vaiku koguma. Vaigusisaldusega seep oli hoopis pruunim. Vaiguseep pidi käed hästi terved hoidma, kui sellega sai pesta.

H III 10, 700 (10) < Valga khk. (1889)
Kellel hamba valutavad, kui see piksest katkilöödud puu pinnuga hambaid susib, sellel ei saada hambad iial valutama.

H III 31, 576 (73-74) < Jämaja khk., Torgu v. (1906)
Esimesed külma ölased mis kevadel nähakse peab ära sööma siis ei karda sell aastal külma. Niisama peab ka esimeste sooja ölastega tehtama siis ei karda palavat mitte.

H II 7, 780 (96) < Iisaku khk. (1889)
Pärast Jaagupipääva ei tohi enamb maasikaid süija, kes pärast Jaagupipääva maasikat süeb, sie piab kõik selle talve tukkuma.

EFA I 102, 196 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Sinilill.
Ravimina kasutatakse lehti põletiku (neeruhäda) korral, aitavad korrastada kahjustatud nahka, hingamisteede limaskesti ja mõjuvad toniseerivalt. Hea ravim külmetuse vastu. Hingata keetmise ajal sisse lehekeeduauru (1 spl kohta 3 kl vett) ja juua teed peale. Tee ajab higistama!

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Kressitõmmis võtab ära putukate torke järel tekkinud sügeluse ja punetuse. Kogu suve jooksul on soovitav süüa iga päev 2-3 kressi ehk suure mungalille lehte. See aitab taastada soole normaalset mikrofloorat, ka pärast antibiootikumiravi. Tee kressilehtedest ja -võrsetest maitsva salati (nt koos lehtsalatiga), kalla peale külmpress-oliiviõli ja tilgake sidrunimahla.

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Nurmenukk.
C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Ürti lisada 1 tl klaasile veele, lasta jahtuda, juua 1/3 kl söögi peale 3 korda päevas.
Juues iga päev 1-2 kl nurmenukuteed, valud vähenevad ja kaovad. Mõjub hästi vesitõve ja südamelihase põletiku ning ajurabanduse puhul. Juuri keetes annab hea neerutee, mis lahustab põiekive. Õied on hinnatud kosmeetikas. Selleks leotada õisi 2 ööpäeva destilleeritud vees ja saadud leotist kasutada näopuhastusveena. Seisab külmkapis umbes nädal aega.

EFA I 102, 101 < Kanepi khk., Hurmi k. (2006)
Ei saa ka mainimata jätta aaloe-lille. Ta on ka energialill.
Optiline mõju - ta mõjub rahustavalt, parandab inimese otsustusvõimet.
Energeetiline mõju - ta koondab energiat. Inimesed leiavad tema kaudu uut jõudu.
Aaloe on ka ravimtaim. Sobib põletushaavadele, astmahaigetele, aaloe siirup kehvveresusele.

EFA I 102, 60a < Võru l. (2006)
Lillede ravitoime.
Helesinised - aitavad puudliku ainevahetuse ja närvisüsteemi korratuse puhul, sest sinine värv sisendab rahu. Samuti aitavad taevakarva lilled jagu saada põletikest ja isegi palavikku alandada.
Roosat värvi lilli soovitatakse hoida laual neil, kelle iseloom on järsuvõitu, sest roosa värv teeb inimese pehmemaks.
Roheline on rahustava toimega, alandab vererõhku, aitab südameveresoonkonna haiguste puhul, rahustab närve. Rohelised toataimed muudavad koduse miljöö rahulikumaks.
Kollased lilled mõjuvad lausa päikesena: vähendavad depressiooni ja jõuetust, tugevdavad närvisüsteemi.
Punane - teeb meeleolu erksamaks, vähendab väsimust ja halba meeleolu. Oled vastupidavam ja töövõime on suurem, kui sul on punased lilled vaasis. Punane värv suurendab hemoglobiini taset veres ja ergutab aktiivsemale eluviisile. Vastunäidustatud hüpertoonikule ja kõrgenenud ärrituvusega inimestele.
Oranžid lilled parandavad südame tööd, tõstavad toonust ja mõjuvad soodsalt maole.
Lillad õied vähendavad depressiooni ja ergutavad immuunsüsteemi.
Sinised lilled parandavad nägemisteravust ja stimuleerivad aju tööd. Kui aga nende kõrval on veel sinine laudlina, siis võib see väsimust ja isegi stressi põhjustada. Lisa kimbule rohelisi oksi!
Valget värvi õied puhastavad hinge ja tõstavad tuju.

EFA I 101, 184 (24) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

EFA I 85, 255/6 < Võru l. (2004)
Küüslauk.
Minu tähelepaneku järele venelased söövad palju küüslauku. Ja ma olen oma eluaja jooksul (70 a) kuulnud, et ainult ühel venelasel oli vähk. Üks küsis teiselt, et miks ta siis suri (keegi tuttav, kellest räägiti) ja teine vastas: „U njevoo bõl rak.“
Olen kuulnud, et küüslauk aitab vähi vastu. Kas ta nüüd vähki „ära võtab“, pole mul teada, aga seda ma usun küll, et küüslauk ei lase vähki tulla.
Mina ei söö küüslauku mitte vähi-hirmust, aga mulle lihtsalt maitseb. Küüslaugu pealsed loputan õrnalt üle, lõikan hästi peeneks ja võileiva peale. Samuti need küüslaugu „küüned“, ka ikka toorelt võileiva peale.
Kunagi tekkis mulle juba niinimetatud sõltuvus küüslaugust. Nagu suitsumehed hakkavad nagu midagi otsima ja ringi käima, kui pole suitsu teind, nii oli minul ka, et ikka midagi nagu tahaks või midagi on nagu puudu, siis tuli meelde, et ma ei ole ju täna veel küüslaugu pealseid leiva peale pannud.
Niisama tarvitan murulauku ja sibulapealseid võileiva peale. Kui mitte rohkem, siis 2-3 korda nädalas ikka.

EFA I 51, 34/6 (3i) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Juua kummeliteed või segatult mõne raviteega (paiselehed, raudrohi, piparmünt, saialill jt.), eriti talvel ja iga päev, kui ilmastik halb ja toitutud ebaregulaarselt (eriti kooliõpilastel!). Kummelid tee sees aitavad vabaneda raskustest, mis organism päeval saanud. Selline ravitee, kus kummelid sees, aitab vabaneda köhast, külmetus- ja ka nakkushaigustest. Nii toimisin oma peres, kus väikesi lapsigi, 2000. a talvel, ja meie peres polnud tarvis tablette üldse.

H II 53, 176 (29) < Haljala khk. (1895)
Kes ei taha, et tema selg leikuse ajal valutama hakkab, peab enne leikust õlest võru tegema ja sellest üheksa korda vasta päeva läbi pugema.

Vilbaste, TN 7, 157 (IIIa) < Vigala khk., Velise v., Mäliste k. (1933)
Kui käis talus mõni võõras inimene. Peale võõra minekut võeti tükk õlgi pandi tooli alla põlema, kus võõras istus. Ka tee kust võõras õue läks suitsetati ära. Seda kommet tarvitati selleks, et ei hakka haigusi, ega ei tule ka katku.

EFA I 37, 84/5 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

ERA II 135, 403 (21) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. (1937)
Arstimine (taimedega). Paatspuumarju ei lubatud lastel süüa, sest need tapvat.

E 16974 (18) < Halliste khk., Kaarli k. (1895)
Kui lepapuud näritakse, siis minevat hambad vanana suust ära.

RKM II 385, 33 (k) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Muraka tupplehed (tupsud) - maitsvaks teeks, eriti haigusjärgselt. Nagu selgunud - suure vitamiinisisaldusega.

RKM II 385, 33 (j) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Ubaleht - maksahaiguste raviks (ka lammastele) ja profülaktikaks.

ERA II 170, 697/8 (19) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Võilill. Kogu taimest valmistatud tee virgutab organismi korralikule tegevusele, tervendab verd, puhastab kopse, seedimisorgane, neere, maksa ja parandab nende vead. Eriti hää on ta seedimisorganite nõrkuse ja ummukuse vastu. Nende haiguste korral võetakse sisse ka mahla, mis pressitakse värsketest vartest ja juurtest, 5-6 nädala kestel kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kaks supilusikatäit korraga. /---/ Tarvitatakse ka võilillepiiritust, milles mahla piiritusega pooleks, mõned korrad päevas 2-4 tilka korraga. Neeruhaiguste puhul on parem tarvitada teed kui ka tinktuuri. Kui mõnd haiget nimetatud hulk (arstirohtu) liialt ärritab (erutab), siis tuleb anda arstimit nii mõõdukalt, kuidas haige tervis välja kannatab.

ERA II 193, 365 (3) < Põltsamaa khk., Kabla k. (1938)
Et mingisugune nahahaigus külge ei hakkaks, seks mõni päev pärast sünnitust viheldi saunas niihästi ema kui ka last kusest märjaks niisutatud vihaga.

EFA II 3, 18/9 (51) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Õrnad kadakavõrsed võtad, paar head pihutäit. Vesi keema, kas 5 minutit keedad neid ja siis on 24 tundi seal potis kaane all. Kurnad ära, paned natuke mahla sisse. Hea juua on ja tervislik.

E 18925 (1) < Jüri khk., Sausti k. (1895)
Kui saunas keha ära viheldud, siis peab enne lavalt allatulemist paar selle viha lehte ära närima, kellega vihtlenud, sest et siis mitte paha haigust külge ei hakka ja inimene edespidi terveks jääb.

E 20188 (32) < Käina khk., Kassaare (1895)
Triivistük või linnurohi oli vanast iga haiguse juures hää. Läks laps risti, pandi linnurohtu riiete sisse. Kuidas selle rohu päris nimi on, ei tea mina, aga korra olen ma seda näinud. See on taela sarnane, kangeste lehkav rohi.
Vana usu järele hoidis see rohi iga paha tõbe eest.

E 38858 (17) < Halliste khk., Uue-Kariste v. (1899)
Mõned vanad inimesed vihuvad saunas sagedaste kadajavihaga ja ütlevad, et siis inimene terve saada seisma, kes end kadajavihaga vihtuvad.

E 8° XIV, 96 (298) < Tartu l. (1933)
Kui kadakatega tuba suitsetatakse, ei pääse tõbi hõlpsasti tuppa.

E V 44 (182) < Tartu l. (?)
Kui mingisugust haigust kardetakse, tuleb tuba kadakatega suitsetada. Mõne korra aitab muugi suitsetamine. Kui laps palju nutab kistakse peaharja jäänud juuksed võtta ja nendega last suitsetada.

E, StK 2, 186 (16) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. (1921)
Saarelehetee - enne jaani korjata - kondi kõvenduseks.

EKS c, 66 (3a2) < Jõhvi khk. (1891)
[Umbelliferae]
[Archangelica officinalis
Heinputk.] Heinputke juurt suus pureda, hoiab külgehakkava tõbe eest.

ERA II 168, 653 (59) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Männakasude söömine ja nende tee aitavat rinnahaiguste vastu, nendega hautamine ja vannid olla ka tervisele hääd.

ERA II 203, 418 (10) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Maasikad.
Maasikas esineb nii söögina kui ka arstliku mõjuga, õigemini mõlematena koos. Lastele on kombeks anda maasikaid (harilikult metsmaasikad) rõõsa piimaga - nii nagu pudi süüakse. Teeb lapsed tugevaks ja terveks. Süüakse siiski enamasti kohe "jalapealt", s.o. metsas noppides. Keediste tegemiseks üldiselt siinpool maasikaid ei tarvitata. Maasikalehti tarvitatakse teeks keetmiseks. Teed tarvitatakse joogina söögi kõrval, kuid antakse ka haigetele, kes tahavad mahedat teed, s.o. paranejatele.

ERA II 283, 487/8 (22) < Pühalepa khk. (1940)
Kuulus abinõu, kudas kõhtu eluaeg terve hoida ja kõiksugu haiguste eest kindel olla.
Kes oma kõhu eluajal terve tahab hoida ja ülepea kõigi haiguste eest kindel olla, see tarvitagu järgmist abinõu aastas kaks korda, ja nimelt, kui pungad puhkevad ja lehed jälle langevad, see on jüripäeva ja mihklipäeva ajal võetagu 6 peotäit kuivi koirohuseemneid, 1 peotäis rohelisi viinaruudulehti, 1 lood väikseid pipraivasi, tõugaku see uhmris segamine, pangu kotikese sisse, keetku poole toobi viinaga. Sellest võetagu hommikul, kui üles tõustakse, ja õhtul, kui voodisse heidetakse, üks sõõm soojalt, higistagu selle peale ja seda tehtagu 8 päeva järgemisi.

ERA II 285, 58/61 (3f) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Krooklehed kõige juurikaga üles võtta, tee on hea külmetuse ja kõige haiguse vastu, vereringjooksu ja nõrga tervise kosutuseks.

ERA II 285, 21 (19)b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Kadakakepid olid mitmesuguste uskumiste juures tarvitavad. Kadakas oli vanal rahval püha puu, sest kadakamarja otsas olevat risti märk, mida Jeesus olla, sinna teinud, ja sest ajast kaitseb kadakas inimest pikse löögi eest. Kui enne naised metsas tööl olid, panid nad oma mähkmes lapsed ikka kadaka põesa alla: see kaitses last pikse ja kõige kurja eest. Kadakaoksa suitsu tehti hommiku elutubadesse: see puhastas tubades halva õhku.

ERA II 279, 213/5 (5 ja 9) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k., Tagavälja t. (1940)
Kevadeti korjati kasemahla, lasti kaljarabast läbi ja pandi siis kinniste ankrute sisse. Heinaajal oli siis nii hea jook kui vein. Kui ankrud avati, siis vahutas ja paukus. Mahla kästi enne jüripäeva juua, siis pidi hästi kosutama, Lapsed pidid veel enne kui suhu rüüpasid, mahla silmade peale panema, et siis silmad seisavad terved.

ERA II 12, 227 (21) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesasid keedetud ja selle veega pestud lapsi, et siis ei tule vinne ega vistrikuid ihu pääle.

RKM II 138, 123 (75) < Palamuse khk., Kudina v., Aruküla k. (1958)
Kadakasuitsu tehti, et haigusi peletada.

RKM II 197, 108 (125) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. < Järva-Jaani khk., Metsla k. (1965)
Piparmündi tee on tervisele väga hea, südamele ja.

RKM II 207, 369 (26) < Võnnu khk., Rasina (1959)
Haiguste ärahoidmine.
Kasekäsn lõiguti liistakuteks, millele kallati kuum vesi peale ja lasti tõmbuda. Saadud kasekäsna teed joodi eesmärgil, et see puhastab verd ning hoiab ära mitmed haigused (vähk ja teised). Kui veri on paks, tekivad haigused kergemini, vedelama vere puhul aga on see takistatud. Kasekäsna tee pidi vere tegema vedelamaks.

RKM II 221, 394/5 < Mihkli khk., Koonga k. (1966)
Kevadel mahlade ajal on kasemahl õige kosutav, isegi tervislik juua, kase oksad on kevadel esemesed rohelised oksad toas vaasi sees, aga hiljem kui suviste pühad tulevad, tuuakse noored kased kambritesse iluks ja lõhnaks. Kask istutatakse ilupuuks ja kasulikuks puuks. Vanaisa istutas 3 kaske kartula keldri lähedusse, et kask pidi palju vett maa seest endasse kiskuma, et siis kartula kelder seisab kuiv. Suvel, juuli-augusti kuul käisime metsas „viha lehti“ toomas s.o. sauna viha jaoks. Küll ajab toredat aroomi sauna täis, kui sa teda kerisel leotad, üks kõik kui kuivanud ka see viht on, aga ülesse leotades on aroom ehtne.

RKM II 254, 347 (87) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kui lapsi hoida külgehakkavate haiguste eest, siis esimene nõu, et lapsed peavad sibulat sööma, kas küpsetatult või toorelt. Sibul tahab liivast ja niisket mulda.

RKM II 269, 254 (217) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Kevadel kui kõivumahla (kasemahla) joodi, siis pandi kõige enne silma peale. Tol aastal silmanägemine hää. Teisel aastal paned jälle.

RKM II 290, 237/8 (24) < Kolga-Jaani khk., Järtsaare k., Vahemetsa t. (1971)
Jeesuse rist on kadakamarjal otsas. Üteldi, et on Jeesuse mari, et aitab, on inimese rohi. Tehakse teevett. Me oleme joond teda muidu.

RKM II 350, 45 (17) < Viru-Jaagupi khk., Roela-Saara k. (1980)
Männikasvud, raudrohi, koirohi, kasekäsna keedis - ummukses keeta. Põleja panna mett, aloe (aloed on ka apteegis müüa) ja suhkurt. Võtta kolmeliitriline purk ja kui segu alles leige on, valada peale 300 g piiritust.
On valu vastu ja muidu hea võtta. Ergutab ja hoiab terve. ½ kandilist teeklaasi korraga iga päev kord.

RKM I 18, 116 < Tallinn (1984)
Idanenud teravili. (H. Schmidt - arst Rootsist)
1950. aastal viis doktor Kollasis mind mõttele, et AUKSON-B-rühma kuuluv vitamiin, mis on tähtis element organismi rakkude ülesehitamisel, hävib leiva küpsetamisel.
Alustasin katseid värskelt peenestatud täisteradega, mida pean vajalikuks toitumisalastes katsetes, seepärast, et AUKSON, mida leidub nisuterades, kaotab efektiivsuse, puutudes kokku õhuhapniku ja niiskusega. Katseid tegin alguses oma perekonnas, andes hommikusöögiks „Kihteri kisselli“, mida valmistatakse värskelt peenendatud teraviljast. Doktor Kollasise juhise kohaselt valmistati hommikusöök tooretest nisuteradest, mida eelnevalt niisutati 12-24 tundi. Selle aja jooksul muutus tera pehmeks ja hakkas idanema. Sellist teravilja serveeriti ühele inimesele, täiskasvanule või lapsele, 50-100 grammi. Öö jooksul niisutatud ja idanenud teravili segati vähese suhkru ja täispiimaga, kuumutades seda kuni keemiseni. Selliselt serveeriti seda hommikusöögiks. Lisada võib veel aed- ja puuvilja, samuti täisteraleiba (kroovimata täistera jahust). See aitab teravilja ravivat toimet tugevdada, kuna püülijahust on AUKSON hävinud. Katsete tulemused osutusid üllatavaiks. Kadusid peaaegu kõik haigusnähud. Selliselt ravisin bronhisõlmede tuberkuloosi. Hakkasin ise kasutama hommikusöögiks idanenud teravilja. Olin siis 54-aastane ja mul oli osaline kiilaspäisus, juuste haprus, hallinemine. Mõne kuu möödudes muutusid mu juuksed uuesti tihedaks ja läikivaks, samuti paranes nägemine, kasvasid vaimsed ja kehalised võimed. Sellest ajast ei söö ma saia, nuudleid, makarone ja muud, vaid ainult täisterasaadusi. Ka ei tarvita ma suhkrut, suhkrust valmistatud toite. Rohkesti tarvitan aga värsket toorest aedvilja ja puuvilja.
Eriliselt sügava mulje jätsid tervistumised haigete kopsudega laste juures ja vanurite paranemine mitmesugustest haigustest. Mitu last olid enne ravi astmaatikud. Juba 4-5 ravipäeva järel kadusid lastel astmahood. Nõrgalt arenenud lapsed hakkasid arenema normaalselt ja nende endokriinne (sisenõristus) süsteem muutus normaalseks. Lapsed arenesid vastavalt oma vanusele, hambad ja juuksed tervistusid.
Valmistamise õpetus:
Võetakse kuivi nisuteri arvestusega 50-100 grammi inimese kohta. Puhastatakse kõrvalainetest, pestakse jooksva vee all ja pannakse niiskena ühtlase kihina taldrikule, kaetakse niiske marliga ja asetatakse võimalikult sooja ja niiskesse ruumi. Sõltuvalt soojusest idanevad terad 12-24 tunni jooksul. Tarvitamiseks on vili valmis siis, kui selle idu on arenenud 1 mm pikkuseks. Idanenud vili pestakse uuesti, kuni vesi muutub selgeks, siis peenendatakse hakkmasina abil. Saadud taignataoline mass lahjendatakse piimaga vedela supi taoliseks, seejärel kuumutatakse keemiseni. Keeta segu ei tohi, siis lagunevad fragmendid ja vitamiinid, mis tekivad tera idanemisel. Igale kogusele, mis toodeti 50-100 grammist kuivteradest, võib lisada 1 supilusikatäis võid ja 1 teelusikatäis mett.
Terad tuleb täielikult ära kasutada koos kõikide koostisosadega, ka väliskestaga, kuna selles sisalduvad fermendid ja vitamiinid ning mikroelemendid on vajalikud organismi rakkude kasvamiseks ja närvikava tugevdamiseks.
P.S. Idanenud teravilja võib kasutada ka keetmata, süües seda toorelt. Selleks on vaja idanenud terad hoolikalt pesta ning väga hoolikalt närida. Lastele võib selliseid teri maitsvamaks teha õunapüree ja rosinate juurdelisamisega.

RKM I 18, 96 (7) < Iisaku khk. (1984)
Kollane karikakar - terviseks tee.

RKM I 9, 383 (19) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Võilille tee, 1-2 klaasi päevas, mõjub kosutavalt ning korrastavalt, tervendab verd, puhastab kopsu, parandab seedimisrikkeid ja on mõjuvaks rohuks päraku- ja põrnahaiguste puhul.

RKM I 9, 383 (16) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Piparmünt (vehvervänts) - kevadel enne õitsemist - tee mõjub karastavalt kogu närvikavale, tervendab südant, vaigistab altkeha valusid, krampe, peavalu ja on rohuks maohaigust ja kõhurikete puhul.

RKM II 355, 337/8 (114) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Et seep paremini vahutaks ja käte jaoks „terviseseepi“ saaks, korjati seebikeetmise ajaks vaiku. Siis kui taheti eraldi kätepesemiseks raviva toimega seepi saada, pandi pärast seebikeetmist seebipära sisse hästi palju vaiku. Sellest tuli keetmisel hästi must seep, mida tarvitati käte pesemiseks. Vaiguga seep muutis käed pehmeks.

Vilbaste, TN 9, 348 (11) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Pihlamarjad, keedis, vein. Pidada olema tervisele hea.

Vilbaste, TN 9, 518 (60) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Kevadine mahlalaskmine Tormas.
Tormas oli kaunis levinud kasemahla laskmine kevadel. Mahlakaseks valiti tavaliselt vana ja jäme puu. Tüvesse puuriti auk ja sinna pandi puuoksast meisterdatud kraanike või tila, selle otsa rippuma või maapinnale aga nõu (kilumannerg, piimanõu, purk). Mõned katsid nõu marliga, et putukad mahla juurde ei pääseks. Kui mahla saadi rohkesti, siis pandi see hapnema. Seistes muutus mahl veidi valkjaks ja hapukaks.
Üldiselt valitses arvamine, et kasemahl on tervisele hea, mõjub värskendavalt ja kosutavalt.
Kui mahlajooks lõppes pungade puhkemise eel, siis võeti tila puutüvest välja ja löödi auku punn (puupulk).
Lapsepõlvest on meeles, et üksikutel kordadel pandi ka vahtrad mahla jooksma. Arvati, et vahtramahl olevat kasemahlast tublisti magusam.

RKM II 381, 342 (106) ja 265/6 (1)< Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Öessamaväe jõumees. Vaata aadrilaskmine.
Aadrilaskmine.
Vanasti lasti aadert. seda tegid kupupaneja, Kupu-Mari kutsuti, muud nime es üteltagi. Kupulaskja käis mööda küla, riistad olid rätikuga käe otsas. aadre raud olli lühike, must, lühike väike tera olli. Sellega lõi nagu vasaraga, väikse haava tegi. Enne aadre laskmist hoiti kätt sooja vee sees. Kui kaala päält aadert lasti, siss panti enne palav rõõvas kaala pääle, et hästi soe on, enne kui aadert laseb, siss veri tuleb paremine välla.
Seaksed väiksed kõverikud ollid need kupu sarved, mis panti nende haavade pääle. Noore lehma sarved. Tikuga panti tuli alla sarvele. Siss tõmmas sarve naha külge kinni ja imes vere sinna sisse.
Aadert lasti, kui veri olli alam või valud ollid. Kohe must olli see veri. Must halb veri lasti välla, siss kadusid valud ära.
Kuppu panti, kui väike valu olli. Siss nahka katti es teha. Kupu sarv imes siss pallalt naha sinna alla.

Vilbaste, TN 7, 434 (38) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Jõemaasikas - kannab haiguse idusi.

Vilbaste, TN 11, 272 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Sõnajalad on kirpude vastu. Mõned magavad, sõnajalad voodis külje all; pidada väga hea rohi olema tervisele.

Vilbaste, TN 7, 426 (48) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Ärjapää õie tee on tervisele.

Vilbaste, TN 9, 536 (1) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Ravimtaimedest.
Teed.
Koirohi: õitsemise ajal noppida, siis kui õied kollast värvust näitavad.
Minule isiklikult mõjus see tee heasti kõhulahtisuse juures, ka maksahaiguse vastu. Ma jõin teda ainult kaks korda, siis kadus valu maksa ümbruses ja üldiselt tundsin end paremini. Ka andis mõnekorraline koirohu tee joomine mulle head söögiisu. Isegi kui vahel süda paha, aitas mõni lonks sellist teest. Järjekindla joomise järele ta aitas isegi meeleolu tõsta, kuid siis ainult lahja teena tarvitatult. Kange teena ta mõjus järjekindlalt juues kõhtu kinnipanevalt, tähendab ebasoodsalt.
Üle veerand liitri korraga, kange teena kaks minutit keedetud, peotäis kuiva teed ja lastes tõmmata mitte otsesel tulel. Ta mulle oli harilikult tarvitamiseks, kui vajasin tõhusamat abi temast.
Üks 10 cm pikkune õiteoksake kuivatatult ehk värskelt aitas keeva vee sees, korra lastud üles keeda, lahja joogi, teena tarvitada.

Vilbaste, TN 9, 537 (2) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Raudrohu tee: õitsemise ajal noppida, värskelt tarvitada ehk kuivatada.
Ta on mõjuv tee külmetuste vastu, soodne kopsude jaoks. Rahustav, verd puhastav ja verejooksusid kinnipanev tee. Tugevdab nerve ja tõstab üldist meeleolu, aitab kergendada valusid. Veerand liitrit korraga juua, üks peotäis värsket ehk kuiva teed lasta keeda kuni see vedelik roheliseks saab, aga mitte liiga kaua keeda, et ta lõhna kaotab. Ta peab keedu järel aromaatsuse säilitama. Tugeval tulel viis minutit, keskmisel kümme minutit, kui ei aita, veidi kauem. Kui ta omale tumedama värvuse saab, mõjub ta paremini köha vastu ja ka õhtasel tarvitamisel rahustab paremini nervisi. Kui nina verd jookseb ja muud verejooksud ette tulevad, on tarvis teda üsna tugevasti keeta ja jääkülmana, igatahes nii külmalt, kui saab, tarvitada. Ka peene pulbrina nina verejooksu juures abistab ta veidi. Talle võib siis lisada soola, maarjajääd ehk veidi koort.

Vilbaste, TN 7, 425 (33) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Murulauk: terviserohi.

Vilbaste, TN 7, 425 (32) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Köömled on maitseained ja tervisetee.

Vilbaste, TN 9, 539 (4) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Liivatee (Thymian). Lillaõieline, harva valge, aromaatne lõhn. Suvel noppida õitsemise ajal. Kuivatada vilus tuule käes ehk õhulises kohas. Kui kuivatatud on, hoolsalt karpi ehk kotti asetada, kuivas kohas hoida.
Veerand kuni pool liitrit korraga juua kange teena, mitte liiga kaua keeta, parem lasta tõmmata, kuni saab tumedamaks. Peab lõhna ja aromaatsuse säilitama.
Külmetuste vastu, verepuhastuse jaoks ning üldise meeleolu tõstmise jaoks.

Vilbaste, TN 9, 542 (16) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Kadakamarjad ja -oksad okkadega: järjest juua, korrastab kõhtu, teeb üldiselt tervise paremaks. Üks liiter päevas juua, tugevalt keeta, et ta värvi saab.
Õlle sisse, teeb selle huvitavaks.

Vilbaste, TN 9, 544 (27) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Spinatid: jõu juurevili suvel. Maksahaigusel ei sobi, igatahes ettevaatust.
Salat paksudele vitamiinipuudusel soovitav.

RKM II 350, 447 (6) < Tallinn (1981)
Kes tahab olla terve ja tugev, söögu idanema läinud puhtaid nisuteri. Pesku nisuterad hästi puhtaks, leotagu vees ja siis las idanevad paar-kolm päeva. Söö. Ja sa tunned alles, kuidas su närvid korras seisavad, enesetunne on hea, töövõime on suur. Ühesõnaga - igapidi hea inimese tervisele.

RKM II 359, 69 (5) < Põltsamaa khk., Kaavere k. (1981)
Tedramarana juured viina sisse, tuleb ilus punane viin ja on kõhule hea.

RKM II 375, 114 (62) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Vanemad inimesed armastasid kadakasuitsu. Kui toimus koristamine, siis avati küll aknad või uksed, et puhast õhku sisse lasta, kuid lisaks soovisid vanemad inimesed ka kadakasuitsulõhna ja selleks tuli väike kadaoksake toas põlema süüdata. See tuli näiteks mõne kausikese kohal hoida, kui põles, et põrandale midagi ei kukuks. Tihti tehti kadakasuitsu selles majas, kus oli peres voodihaige, ja siis arvati ka seda, et kadakasuits ajab kõik haigused toast välja.

RKM II 375, 167 (44) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Et saada puhast õhku tuppa, siis tehti toas kadakasuitsu. Selleks võeti kadakaoks ja süüdati põlema. Kadakasuitsu tehti just siis, kui peres oli mõni lamaja haige, kelle pärast oli toas halb lõhn. Kuigi lasti ka õuest värsket õhku, muutis kadakasuits tubase õhu ikkagi paremaks.

RKM II 375, 246 (55) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kadakasuits andis tuppa head lõhna, mis meeldis eriti vanematele inimestele. Isegi puulusikad ja piimapütid olid Sepa peres Johannes Sepa isa tehtud, tema oli ametilt küll sadulsepp, kuid oskas ka puutööd teha. Veel kaua aega oli puuriistadel siis kadakalõhn juures. Öeldi, et kadakasuits hävitab haigusi ja ajab toast haigused välja. Johannes Sepa ema ütles vanana ikka: tee kadaksuitsu!

RKM II 375, 325/6 (57) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Kadakasuits meeldis vanematele inimestele. Kadakaoksake toodi tuppa, süüdati põlema ja just siis, kui oli mõni lamaja haige majas. Öeldi, et õhk on nii hea ja arvati ka seda, et ajab toast haigusepatsille välja.

RKM II 375, 562 (69) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Nõgese kõrvetise puhul hakkas nahk sügelema. Öeldi siis, et see on raviks ja kannatati ära. Et siis muutub inimene närvidest tugevamaks.

RKM II 380, 25 (27) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Üldiseks kosutuseks kasutati meil porgandi-, õunakoore, köömne- ja muud teed. Hiinateed joodi meil kodus harva.

RKM II 380, 39 (92) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Kibuvitsa marja tee on hea vitamiiniallikas.

RKM II 385, 35/6 (48a) < Tori khk., Levi k. (1985)
Looduses seisev materjal.
Kadakas. Kadakas on olnud ja jääb meie maal küll populaarsemaks ravitaimeks. Kadakaga suitsutati elutube, aitasid. Lisaks suitsutamisele hautati ja küüriti piimapütte, võimasinaid, õlleankruid, mesipuid ja nii edasi. Kadakapuust valmistati hinnalisi toidunõusid: võikarpe, õllekappasid, lihaliudu, pudrumändi. Kadakast vooliti lusikaid, treiti (ravi)viinanappasid; lõigati hambaorki. Siit leiame palju profülaktikat.
Kadakavihad seisid kasevihtade kõrval suures lugupidamises, eriti reuma- ja maksahaiguste puhul. Kadakaoksa vannid ja mähised aitasid liigesehaiguste ja põletikkude puhul.
Rootsis ilmunud rahvameditsiinis olevat kadakat loetud 27 haiguse raviks, järgnevat mustikas 12 haiguse (peamiselt seedehaiguste) raviks.

RKM II 385, 32 (e) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Koirohi - kõhuvalu vastu, seedehaiguste profülaktikaks, tekitab söögiisu.

RKM II 383, 522/3 (8a) < Tallinn < Läänemaa (1985)
Ravimine männimetsa õhuga.
Põdesin 1965. aastal 67 aastaselt mitmeid haigusi. Oli ka mitu operatsiooni. Peale seda kannatasin peavalusid. Asunud elama Vääna metskonda, hakkasin käima männimetsas. Metsas kadus peavalu.

RKM II 383, 430 (49)a < Kose khk., Ardu k. (1985)
Pihlakamarju korjasime talveks.
Hoidsime aganate sees üle talve, et nad väga ei külmaks. Vanaema söötis neid talvel meile, et kõhud korras oleks. /---/ Ka kaalikaabet saime iga päev, see oli meie toortoit ja magustoit.

RKM II 380, 147 (1) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
20. sajandi algul nõudis palju ohvreid verine kõhutõbi. Haiguse levitajad olid peamiselt kärbsed. Minu lellel Tudulinnas oli kauplus ja tihe läbikäimine rahvaga. Et kardetavast haigusest hoiduda, pesi ta sagedasti käsi kodus keedetud tõrvaseebiga, suus aga pidas kalmujuurt.
Haigeks ta ei jäänud.

ERA II 6, 324 (23) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. (1928) Kontrollis Mare Kalda
"Õnne" - otsitakse sireli, nurmenukkude ja toominga õitest. (õis, millel on õislehti üle normaalarvu, nimet "õnneks." - 'õnne' peab ära sööma, siis läheb soov täide, mida ihaldatakse.

EFA I 16, 99 (45) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Kibuvitsamarjad annavad jõudu ja on vitamiiniks.

EFA I 16, 71 (17) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Liivatee noorendab, ta on vananemise vastu. 90-aastane naine oli nii reibas, ütles, et on liivateed joonud terve elu.

EFA I 16, 41 (28) < Martna khk., Keskvere k. < Hanila khk., Massu v. (1996)
Kõige tervislikum oli kadakaviht. Kui kadakas õitsema hakkas ja kadakakasvud olid sentimeetri pikkused, siis tehti viht.

ERA II 189, 259 (118) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. (1938)
Peale vihtlemist tõsteti last kerise poole ja loeti iga kord: "Hea laps olema, meeles pidama, sõna kuulama, lugema hakkama." Suuga ise musutati, tõmmati oma poole.

ERA II 189, 259 (119) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. (1938)
Lapse vihtlemise järele pandi viht kerisele, siis tühjad jutud kaduvad.

ERA II 189, 259 (122) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. (1938)
Esimese pesemise ja vihtlemise aeal üpatati last kiritse poole ja ööti: "Tõuse kakk ja kasva laps!"

EFA II 20, 386/7 (4) < Urvaste khk., Aidaku k., Vastse-Kaspere t. (1996)
Enne jaani tehtud vihad on rohuvihad (ravivad). Neid tehti ka nõgesest. Peavad kauem vastu, lehed ei tule ära.

EFA II 21, 17 (16) < Rõuge khk., Mäessaarõ k., Järvesuu t. (1997)
Saialill, ku sinna ikka istud keskele ja oled tükk aigu, siis ta ikka ravib sind. Saialill peab igas majas nagu olema. Eks vanal inimesel kõik kohad valuta. Noored muidugi ei lähegi saialillede sisse. Saialille tee on muidugi väga hää kurgule. Ja ikka iga päev juua saialille õite teed, üks klaas on täitsa tervislik.

EFA II 20, 195/6 (11c) < Urvaste khk., Keema k., Kikkamäe t. (1996)
Kevadel söön võilille varsi, esimesel päeval kaks vart, teisel kolm ja nii kümneni välja. Ja nõgeseteed joon iga päev tassitäie.

EFA II 3, 19 (52) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Iga päev 5-6 kadakamarja imed suus ära. See on ka tervislik.

ERA II 170, 696/7 (17b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
[teeleht] Mahla saadakse värsketest lehtedest surumise teel, mida sellejärgi läbi puhta linase riide pigistatakse. Seda mahla vähese veega segatult võetakse sisse 2-3 teelusikatäit korraga paar korda päevas kopsulimastuse puhul. Haavad paranevad selle mahla abil kiiresti, samuti kaitseb see veremürgituste eest.

ERA II 170, 685/6 (4b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
[kummel] Vannid mõjuvad hästi haigetele lastele ja põdejaile pärast haigust.

ERA II 170, 684/5 (2) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kadak. Kadakamarjad on erilise arstirohulise tähtsusega. Korjata tuleb ainult valminuid, mustjassiniseid marju. Kuivatamiseks tuleb nad asetada mõneks ajaks tõmbavasse sõela või laua pääle. Kadakamarju tarvitatakse arstirohuks kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguste puhul. /---/ Kadakamarju süüakse (3-5 tükki päevas) muutlikus ilmastikus haiguste ja nakkushaiguste hoidmiseks, kõhukorratuse arstimiseks ja halva suulõhna kaotamiseks. Kadakamarja tee on samuti hää eelpooltoodud haiguste puhul.

ERA II 260, 22/40 (2) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1939)
Vanal ajal söödud ja korjatud ka kadakamarju. Kui kadakamarjad juba sinised on, siis on nad söömiseks kõlbulised. Õpetati lapsi igapäe kolm kadakamarja ära süüa - siis ei hakka ükski haigus külge. Nüüd õlletegijad otsivad ka marjas kadakaid õllekeeduvee sisse panemiseks. Et marjadest midagi toitu oleks tehtud, seda ei ole kellegilt kuulnud; tahan küsida kõigilt vanemalt inimestelt, kellega kokku puutun, ja kui midagi neilt kuulen selle kohta, siis kirjutan jällegi.

ERA II 189, 165 (170) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. (1938)
Vanaskuus tehti luuad, siis kirp ei sigi. Vihad ka vanas kuus, kui noorekuu vihaga vihtled, siis ihu hakkab kihlama.

E 13942 (49) < Audru khk. (1894)
Kui noorel kuul vihtled, hakkab ihu sügelema.

E 13950 (129) < Audru khk. (1894)
Noores kuus tehtud viht sünnitab sügelisi.

E 8901 (160) < Paistu khk. (1893)
Kui sookase lehestest vihaga vihutakse, siis jääb vihtuja süüdikusse.

E 1466 (112) < Tarvastu khk. (?)
Kui haavapuudega sanna köetakse, siis hakata peale vihtlemist ihu sügelema.

E 5207 (11) < Koeru khk., Ramma v. (1894)
/Kuu-usk, mis praegu (1893) eesti rahva seas peetakse./ Vanal kuul tehakse vihtasid, siis ei sügele ihu vihtlemise järel mitte ruttu. Kuna noorel kuul tehtud vihtadega ihu sügeleb ja lehed küllest ära lähevad. Vihad piavad enne jaanipäeva tehtud olema, kuna pärast jaani vihalehed kõvad pidada olema. Vihalehed ei tohi mitte sipelgapesade ligidalt võetud olla. Pealegi ei tohi vihalehed plekilised olla, siis läheb ihu katki ja kärna.

ERA II 139, 383 (68) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Ankru t. < Muhu khk. (1937)
Kui vihtlemissauna esimest korda köetakse, peab tooma metsast üheksat sorti puid ja need ahjus ära põletama, siis on saun ilma vinguta ja tervisele kasulik.

RKM II 385, 633 (16a) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Haiguste saatmisest ja ärahoidmisest. Iga haiguse pidid ära hoidma nelgiseemned. Neid näriti suus.

ERA II 254, 319 (79) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1939)
Õlleviha. Kui on värske haav ja jood õlut, siis läheb haav hukka. Pärmi enni haava peale panna, kui jood, siis põle midagi.

ERA II 193, 447 (22.4) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Kabla k. (1938)
Esimestel päevadel anti lapsele lahjat kummeliteed ema- või lehmapiimaga segatuna.

ERA II 193, 448 (22.9) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrkküla k. (1938)
Vastsündinule anti esmalt toiduna ainult vett teelusikaga, kummeliteed suhkruga.

Vilbaste, TN 7, 1255 (8) < Lääne-Nigula khk., Niibi-Nõmmküla (1934)
Pärnaõied või niinepuu õied, nii kutsuvad noarootslased. On üks vanemaid jooke. Kõneldakse üht kui teist hääd tema üle, ent need on juhitud kõik tema traditsioonele. Kuid Niibi-Nõmkülas on levinud tema suhtes veel üks eriline kuuldus, teadmatu kelle poolt, et tarvitatakse tema leotiskeedist niinimetatud verepuhastuse abinõuna.

Vilbaste, TN 7, 1223 (19) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Küüslauguga hõerutakse puunõusid, et need ei annaks aiavilja sissetegemisel halba kõrvalmaitset. Küüslaugu söömisega hoitakse alal noorust.

Vilbaste, TN 7, 1210 (13c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Samaks [närvinõrkuse korral vanni jaoks, ka nõrkade inimeste vanni jaoks] tarvitatakse ka männiokaste ja -kasvude vanne, mis veel paremad, kuid neis ei tohi üle 20 minuti sees olla ja vesi ei tohi ka kuum olla.

Vilbaste, TN 7, 1210 (13b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kuusekasvusid ja noorte kuuskede koort tarvitatakse närvinõrkuse korral vanni jaoks, ka nõrkade inimeste vanni jaoks.

Vilbaste, TN 7, 1186 (12) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Koeranaerise lehed: keedis teeb kõhu lahti. Teeb muidu inimese inimeseks (nagu opiin), rinnakelme põletiku vastu.

RKM I 23, 202 (7) < Nõo khk., Peedu k. (1990)
Kadakamarju peab iga päev üks rohkem sööma, siis püsib eluaeg noor.

RKM I 23, 202 (5) < Nõo khk., Peedu k. (1990)
Kui juua köömneteed, siis ei tule elus ühtegi vistrikku.

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.

RKM I 18, 118/9 < Tallinn (1984)
Hiina homöopaatilise rohu retsept.
Raviomadused: puhastab veresooni rasvadest ja lupjuvatest sadestustest, skleroosist, aeglustunud tegevusest ja nii edasi. Kaob kohin kõrvust ja paraneb nägemine.
Koostis: hoolikalt puhastada ja pesta 350 grammi küüslauku ning ajada kahekordselt läbi hakkmasina. Kaaluda 200 grammi saadud massi (see tuleb võtta altpoolt, kus on enam mahla). Mass panna pudelisse ja valada üle 200 grammi 96-protsendilise piiritusega. Pudel sulgeda tihedalt korgiga ning panna pimedasse jahedasse kohta. Kümne päeva möödudes kurnata läbi tiheda riide, pigistades segust välja vedelikku. Jääk visata ära. Ravi võib alustada kahe-kolme päeva möödudes peale vedeliku seismist.
Ravi: segu on sissevõtmiseks alates ühest tilgast kuni 25 tilgani. Sisse tuleb võtta külma varem läbikeedetud piimaga (30-50 grammi) 3 korda päevas 30 minutit enne sööki järgmise skeemi kohaselt:
Hommikusöök-Lõunasöök-Õhtusöök. Päevad: 1 - 1 tilk, 2 tilka, 3 tilka. 2 - 4 tilka, 5 tilka,6 tilka. 3 - 7 tilka, 8 tilka, 9 tilka. 4 - 10 tilka, 11 tilka, 12 tilka. 5 - 13 tilka, 14 tilka, 15 tilka. 6 - 15 tilka, 14 tilka, 13 tilka. 7 - 12 tilka, 11 tilka, 10 tilka. 8 - 9 tilka, 8 tilka, 7 tilka. 9 - 6 tilka, 5 tilka, 4 tilka. 10 - 3 tilka, 2 tilka, 1 tilk. 11 - 25 tilka, 25 tilka, 25 tilka. 12 - 25 tilka, 25 tilka, 25 tilka.
Edasi jätkata 25 tilka 3 korda päevas, kuni segu on ära kasutatud. Ravikuuri korrata sama skeemi kohaselt viie aasta pärast.

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.

RKM I 19, 297 (486) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Vitamiinivaeguse vastu tuleb kevadel süüa noore männi võrseid.

Vilbaste, TN 7, 400 (31) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Jõemaasikas - kannab haiguse idusid.

Vilbaste, TN 7, 167 e < Räpina khk. (1930)
Pääle nende on pea kõik kodused teed kasulikud tarvitada ja nad kaitsevad haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 425 (27) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Käekaitse tee on tervisetee.

Vilbaste, TN 7, 425 (24) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Kummelitee on tervisele hea rohi.

Vilbaste, TN 7, 425 (9) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Õispuu ja niinepuu õiest saab tervisehoiu teed.

Vilbaste, TN 9, 546 (1) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Ravitaimed.
Koirohi: õitsemise ajal noppida. Minule isiklikult mõjus heasti kõhulahtisuse juures, ka maksahaiguse vastu ma jõin teda. Ainult kaks korda, siis kadus valu maksa ümbrusis, ka andis ta mulle head isu. Kui süda paha on, üks lonks koirohu teed, mulle heasti aidanud.
Järjekindla joomise järel aitas ta isegi meeleolu tõsta, kuid lahja teena.
Kange teena järjest ta mõjus kõhtu kinni pannes ebasoodsalt. Nii ma võtan teda, kui ma tunnen “isu” ta järele. Veerand liitrit korraga kaks minutit keedetud, võib olla paar grammi kuivatatud taimi.

Vilbaste, TN 9, 547 (2) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Liivatee: mõjuv tee külmetuse vastu, hea kerge meeleolu jaoks.
Teda võib iga päev peaaegu juua ilma halva mõjuta, vastupidi, ta aitab kergendada valusid. Õitsemise ajal noppida. Veerand liitrit korraga juua, peotäis kuiva teed.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ia) < Räpina khk. (1930)
Ka mänd oli arstirohutaim. Ta noori kevadisi kasve võeti teeks köha puhul ja vaigust keedeti rohtu mitmesuguste haavade arstimiseks. Samasugune tähtsus oli ka kuusevaigul. Ka nende mõlemate mähja söömisest arvati tervisele kasu.

Vilbaste, TN 7, 734 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Üheksameõied. Üheksameõied on hakkavate haiguste vastu. Ta õitest keeta teed, seda juua ja sellega pealt pesta.

Vilbaste, TN 7, 498 < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Nõidusvahendid.
Kaebtustega suitsetati toas, et haigust mõnelt haigelt inimeselt külge ei hakka.

Vilbaste, TN 2, 658 (5) < Räpina khk. (1930)
Kui kardeti kolera külge hakkamist, siis joodi tõrvalehe teed.

Vilbaste, TN 2, 443/446 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimed olid vanal ajal suurel tähtsusel, sest et neid tarvitati mitmeks asjuks, näiteks värvimiseks, maitseaineteks, arstirohuks ning ka toiduks. /---/
Arstirohud: kadak, temal on tarvilikud marjad. Kui neid marju katki muljuda, kanget viina pääle valada, saab head kõhurohtu, mis, kui pool lusikatäit sisse võtad, abi annab, nõnda ka luuvalus, kui luud valutavad. Suitsetamiseks tarvitatakse ka, et mõnda külgehakkavat tõbe ära ajada, ja see ajab ka kõik halvad lõhnad toast.

Vilbaste, TN 2, 335 (24) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Türgi pipar - vene sõjaväele ei keedetud ühtegi suppi ilma selleta, sakslased panid värskele lihale. Ajab ära külmatõbe - paneb raputama - ja hoiab ära teisi haigusi.

Vilbaste, TN 2, 263 (6) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Uhe k. (1929)
Kadakamarjad - külgehakkavate haiguste puhul suus närida, siis ei hakka haigus külge.

Vilbaste, TN 1, 584 (58) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Türgi pipar on kõhuhaiguse ravimiseks ehk haiguse eemalhoidmiseks hea rohi. Pruugitakse toitude sisse maitseainena pandult (liha- ja ka kalatoitudele), aga kõige rohkem ja ka kõige tagajärjerikkamalt sellega leutatud viina võttes.

Vilbaste, TN 7, 806b < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Suvel korjatud liivateest, mis siis kuivatud, keedetakse teed, mis külmaga konte ergutab ja köha lahti võtab.

Vilbaste, TN 7, 790a < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Maamõõla juure pulber anda inimesele sisse enne külma pealetungimist. Kaotab haiguse varsti ära.

RKM II 385, 125 (62) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Kui kodus oli nakkushaige (leetri-, sarlaki- või tiisikushaige), siis tehti tuppa kadakasuitsu, et haigus teistele külge ei hakkaks.

RKM II 391, 377 (2) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Peab hernest ja uba sööma, siis ei tule pimesooliku põlendiku.

RKM II 391, 378 (5) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Maasikatel on palju rauda, mida meie keha väga vajab. Toore metsmaasika mahl on vajalik.

RKM II 396, 555/6 (71) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Tammekoore vannid parandavad nahahaigusi ja värskendavad keha tegevust.

RKM II 400, 78 (3f) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Kalgani vai tedremarani juurtest on väga hea rohi, kui viina sees. Minu ema, tema pidi menema mõisa, mis oli poolsurned partisaanide hospidalist, kui soetõbi oli. Ema võttas tedremarani juuri, kõvast kohe. Nät, temale ei hakkand külge. Sellest oli ikke abi.

RKM II 412, 13/4 (18) < Puhja khk., Puhja al. < Rannu khk., Sangla k., Koke t. < Puhja khk., Kapsta mõis (1988)
Sõja ajal (I ilmasõja) olime me Rake külas. Siis levis kiiresti soetõbi. Käisin veel karjas. Ema tõi suure jämeda paju koort, keetis ja andis meile juua ja kaasa karja ka. Ema ütles: „Rüübake ikka alati ja jooge.“ Jõime ja loputasime käsi ja meil ei jäänud ükski laps ega vanainimene haigeks.

KKI 4, 320 (8) < Setumaa, Rääsolaane k. (1948)
Sanna läät, siis vihot üle ola nõgõstõga, siis parep õks saa.

Vilbaste, TN 4, 317e < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Maasikaõie tee on tervisele kasulik.

Vilbaste, TN 3, 713 (28) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Pohl. Tee on karastav ja tervislik jook.

Vilbaste, TN 3, 713 (29) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Jõhvik. Kosutava vahendina tuntud.

Vilbaste, TN 11, 95 (39) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Mädarõigas on kua üks vanaaegne kõhurohi vai veel üldse terviserohi. Vanast pandi mädarõika juuri kalja hulka selleks, et kui mädarõika kalja jood, siis ei löö sisemisi kasvajaid.

Vilbaste, TN 11, 207 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Kadakast tehti lusikaid, võilänikuid, -vitsikuid. Kadakaoksi põletati toas, et õhk toas paremaks saaks. Vanasti tubade või eluruumide tuulutamist vähe tunti. Eriti surnu järele põletati kadakaoksi majas, et surnulehk kaoks. Lihaastnaid aurutati kadakaokstega.
Kadakapuust tehtud ristid püsivad kauem, ei mädane nii ruttu, kartulikorvide võrud ja loogad kadakapuust on vastupidavad mädanemisele.

Vilbaste, TN 1, 218c < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Käopõll. Kuivematel heinamaadel, lehed poolteist tolli laiad, 6 tolli pikad, lehtritaulised, õis ubalehe tauline. Juured on kuradikäsi ja jumalakäsi. Viiesõrmelised. Must on surmajuur, valge elujuur.
/---/

Vilbaste, TN 1, 574 (20)b < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Peavalu korral pannakse õhukese rätiku sisse keeratud ja enne vesiseks tambitud toored kuuseokkad (praegusel ajal laialt pruugitav).
Kuuseoksi tuuakse tuppa tervelt, mõni jälle raiub peeneks ja riputab põrandale laiali. See pidada sünnitama terpentiini lõhna, mis kautab muud kahjulikud lõhnad; mõjuda ka kasulikult tervise peale üldse, iseäranis peavalu vastu.
Kuuseoksi raiutakse katki ja riputatakse tee peale maha surnu ärasaatmisel matmiseks. See komme sigines aastat 25 tagasi Jõelehtme ja Kuusalu kihelkondadesse, ennem ma ei mäleta seda nägema. Ihasalusse levines see komme veel mõne aasta hiljem.

Vilbaste, TN 7, 840 (31) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Teeleht. Tarvitatakse tervislise teena.

Vilbaste, TN 7, 840 (32) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Maasikas. Tooretest marjadest ja kuivatatud lehtedest valmistatakse kosutavat teed.

RKM I 9, 379 (9) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kalmusejuure tee on värskendava mõjuga, puhastab verd, söögiisu puuduse, sooltekanali limastamise, inglishaiguse, näärmetõve, jooksva, maksa-, põrna-, sapi- ja neeruhaiguste puhul, kergendab kuupuhastust ja mõjub rahustavalt südamekloppimisele.
(2-3 klaasi päevas, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta.)

E 13948 (108) < Audru khk. (1894)
Langetõbi võib tulla sellele, kes läbi sideme kasvanuid rukisid söövat.

RKM II 356, 285/6 (230) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Tõnisson), 82 a. (1981)
Vaiku korjati suure soojaga, sai seepi keeta. Vaiguseep vahutas hästi ja öeldi, et sellega pestes parandab käsi. Oli pruuni värvi seep, kui sai vaiku hästi palju seebi sisse pandud.

ERA II 123, 419 (7) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k., Lüüsi t. (1936)
Enne olli mõni saanas lugend jah, et attima käele ja jalale, ei minä tiä neid sõnu enäm. Aga veikest last, kui esimest korda sauna viidud, võetud viha siist 3 raagu, sis viheldud nendega ja loetud, et: Austa isä, austa emä ja ärä mine külä erneaida ja oaaida, ja kudas niid sõnad ollid, põle enäm meeles.

KKI 68, 219 (7a) < Jämaja khk., Laadla k. (1977)
Koirohi.
Koirohtu pandi akna vahele, et siis ei tules lapsel koiviga juurde, siis pidi lapsel köht haige olema. Kui see paistend läbi koirohu, siis ep tee midagi viga.

H II 18, 603 (4) < Kaarma khk., Muratsi, Vaivere (1890)
Koiduvalge (eha) eest hoitakse last kangesti, selle tarvis pannakse õhtapoolsed aknad kinni ning akna pääle veel koirohu oksad püsti, nagu jaanipäevased meiud. On lapse korikad õues, siis tuuakse neid varsti enne päeva loojaminemist tuppa. Paistab koi korikate pääle, siis on lapse kõht kohe haige ning läbi käimine (eri) kollane koivalge karva.

ERA II 201, 105 (65) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Kui koivalu (eha) väikese lapsele pääle paistab, siis teeb lapsele kõhtu haige ja laps karjub. Et koivalu magavale lapsele pääle ei paistaks, pandi aknale varjuks koirohtusi.

Vilbaste, TN 7, 400 (19) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Takjas - arstimiseks rinnahaiguse vastu ja juukse kasvuks.

Vilbaste, TN 9, 349 (4) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Nurmenukk (kurekaats). Õitest tee tervisele, verele hea.

Vilbaste, TN 7, 517 (7) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k., Kalmuküla (1930)
Maasikas. Maasikaõitest ja -lehtedest tehakse teed mitmesuguste haiguste vastu. Marju tarvitatakse keedetult toiduaineks. Räägitakse, et kes esimese maasika leiab ja selle sööb, see jääb kahvatuks.

ERA II 304, 485 (15) < Kaarma khk., Kaarma v., Tõrise k., Jalaste t. (1942)
Vanaskuus tehti ja tehakse ikka vihtu, siis vihad on kenad pehmed ja ihu äi akka siis mitte kihelema pärast sauna.

RKM II 50, 478 (65) < Anna khk., Purdi k/n, kolhoos „Võit“ (1956)
Vanasti olevat inimeste hambad alati terved old, see old sellest, et inimesed ei söönud selliseid peeneid toite nagu praegusel ajal. Kartul olevat ka hammastele väga kahjulik.

RKM II 111, 118 (397) < Muhu khk., Nõmmküla k., Peedu t. (1961)
Sauna minnes sülitati esiteks vihale, siis lavale. Siis kasteti viht märjaks, visati leili ja pisteti viht korraks kerisele - see tappis pisikud. Vihad valiti alati okstest, millede lehed olid täiesti puhtad. Kardeti maaljaid.

RKM II 3, 478 (58) < Püha khk., Püha v., Loona k. (1947)
Puu kasvajad äi tohi kääga katsuda või kasvajaga puu mahla juua. Kui seda tehakse, hakkavad kasvajad inimesele kasuma.

RKM II 3, 467/8 (4) < Püha khk, Püha v., Loona k (1947)
Suisel ajal vahest rohu pääle maha istudes tuleb sönna kohta enne istumist kolm korda sülgeda, muidu vöib satikaid, maa-aluseid vöi mönda muud haigust maa küljest saaja.

EFA II 5, 298 (46/7) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Viha tegemiseks on ikka vana kuu, enne jaanipäeva. Vanad inimesed pidasid sauna üheks pühaks paigaks, puhastamise paigaks. Naine oli sel ajal [kuupuhastuse ajal] roojane, et naine sel ajal ei lähe sauna.

ERA II 164, 539 (8) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. (1933)
Matsapäeval ei tohi hagu puid ega midagi niisuguseid asja majajuurde tuua, nendeg ühes võib ka usse maja ligitusse tuua, seda kardavad paljud inimesed.

E 27631 (26) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. (1896)
Matsapääv (madisepääv 24mal veebruaril) Sel pääval ei tooda mitte heinu ega puid, sest siis pidada palju ussisi sel aastal majade juure tulema.

ERA II 308, 103 (82) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Ämmatussu ei või kätte võtta, see teeb silmad haigeks.

ERA II 187, 282 (107) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. (s. Tiidermann), u. 60 a. (1938)
Tuulerubid hakkavad maasikatest, muulikatest ja sõukestest asjadest.

ERA II 289, 292 (42-44) < Kaarma khk., Kaarma v., Jõe k., Otsa t. (1940)
Heinamaarjapäe see oli ikka pisut änam ka. Siis käidi talgus, oma aina pärast pole ikka metsas oldud. Maarpäe aegas tehti ikka valmis sauna vihad, nee olid kenad pehmed, sest lehed on siis alles noored. Seda puna joodi siis ka kut teda käe kellegil oli.

ERA II 289, 224/5 (13) < Kaarma khk., Kaarma v., Purtsa k. (1940)
Matsapääval [24 veebruar] ei tohtin metsast puid maha raiuda ega ka mitte koju tuua. Kojutoomine, see oln irmsasti ära keeltud. Kui sa puu koju tõid, siis tõid suviks ka ussid koju. - Mo ema vend pole ükskord seda täädnud mitte, et sel päeval on matsapäev. Ta läin metsast omale tooma obuse söötme aluspuid. Kui ta puudega oli koju tuln, oln isa taal õues vastus ja ajan teda puid metsa tagasi viima. Ta oln kange ka ja pole puid metsa viin enam ühti. Sui polla ussa õues oln midagi.

ERA II 276, 278 (41-42) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k. (jutud kuulnud oma emalt, kes oli sündinud 1849. a.) (1940)
Matsapää ei vei puid koju vedada sest puudega seltsis toob ussisi koju. Matsapää ei vei nõõlaga õmmelda sest siis närib uss sui.

ERA II 42, 331 (68) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k., Sinipää t. (1932)
Matsapää ei tohi puid vedada - toob ussisi metsast koju.

ERA II 158, 52 (11) < Anseküla khk, Salme v., Anseküla k., Sääsi t. (1937)
Matesepää - ei tohtind tuua toorest oksi ega puid oue, siis ussid tulid metsast koju. Tarbepuid raiuti küll, aga koju es tooda. Jutustaja seletab, et ta on 15 a. vana olnud ja toonud toore oksa koju ja visanud kaevu ääre maha. Kogu suve olnud seal uss; kui ühe ära tapnud, tulnud teine asemele.