• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Rahvapärased taimenimetused

Õispuu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

• haigus määratlemata
• köha
• profülaktika
• seedehäired

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

• harilik lodjapuu Viburnum opulus
• mage sõstar Ribes alpinum

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vilbaste, TN 7, 425 (9) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Õispuu ja niinepuu õiest saab tervisehoiu teed.

Vilbaste, TN 7, 636 (10) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Saarekoored ja õispuu koored segamini keeta, veele mett sekka panna ja juua köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 636 (11) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Õispuu koored ja humalad segamini keedetakse ja juuakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 637 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks tarvitati: õispuu koored ja humalad segamini keedetakse ja juuakse köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 672 (10) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Saarepuu koored ja õispuu koored keedetakse ja pannakse mett sisse köha vastu. Õispuu koori pannakse vähem, sest nad on kihtised.

Vilbaste, TN 7, 672 (11) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kuusekäbid värvimiseks. Õispuu koored ja umalad keedetakse segamini köha vastu.

Vilbaste, TN 11, 5 < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Viburnum opulus - õispuu. Marju kasutatakse leivasse panemiseks.

ERA II 285, 39 (34) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Õispuu on üsna tähtsuseta puu, korvivõruks on teda tarvitatud, kui pole paremat saadaval. Õispuu marju olla ka mõni söönd, kui sügisel külm juba oli marju näpistand. Üldiselt neid söödavateks ei ole peetud. Et nad ilusad punased on, siis lapsed katsuvad neid vahest mekkida. Öeldi pahase näuga inimese kohta: "Kibeda näuga, nagu oleks [õispuu] marju söönd." Öeldi ka: "Ta nägu nii pihelgal." Lapsed ju krimpsutavad nägu pihelgamarju süües.

RKM II 251, 467 (4a) < Anseküla khk., Üüdibe k. (1969)
Lodjapuu õie tee pidi seedimisele hea olema. Mina ei teadnudki, et see on see õitspuu. Meil tehti marju, pandi leiva sisse. Lastele tehti kohe niisugune kakk, siis sõid.

Vilbaste, TN 7, 537 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Rohud: koirohi, palderjanijuured, timerjeniõied, raudriiad, kadakamarjad, õispuu, pärnaõied, pihlakamarjad, kibuskimarjad, jooksjarohi, takiskipuu, leederpuu, ummulid, luuderohi, rebasekoltsed.