Rahvapärased taimenimetused

Triivistikk

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 29, 740 (2) < Käina khk., Ühtri k. (1896-1897)
Kuiva köha tõbes (tuberkulose) keededaks kadagaseeni või käppsammeld, joodaks senne vett, tehtaks põdrasambla sülti, suitsedaks laeva triivitükküsid, joodaks tõrvavett, hingadaks keeva tõrva aulu.

ERA II 254, 253/4 (94) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k. (1939)
Ristimisele viies pandi lapsele miisujuurt ja triivistükki riidetopiga kaela, siis kuri asi akka lapse külgi mette.

ERA II 27, 169 (59) < Nissi khk., Riisipere v., Viisu k., Rehesauna t. (1930)
Kriivistikk. Kui midagi paha haigust on, na nõiduse asja, siis tuuakse niisajuurt ja kriivistikki ja sinist silmakibi, siis suitsetakse sellega.

ERA II 18, 528 (13) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Parila k., Telliskivi t. < Harju-Jaani khk., Kiviloo k. (1929)
Triivistreks oli üks rohi.

RKM II 148, 452 (7) < Kadrina khk., Kõrveküla (1963)
Lendva ehk rabadus. Haigus algas kõrge palavikuga; inimene kartis külma suvisel kõige soojemal aastaajal - isegi ahjupaistel hambad lõgisesid suus. Lendva ehk rabaduse vastu anti musta suitsuga püssirohtu mõni tera keelega lakkuda pahemalt peopesalt, mõni tera soola -"- -"- sibulat triivistrikki umbes 1/4 tl. Lõnga õli veega lahjendatult, nii et paras hea tugev hapu maitse oli ja hambad suus krudisema pani. Tagajärg oli, et tunni ehk kohe pärast läks haige juba liikuma, rohi oli oma töö teinud. Inimene sai terveks.

ERA II 159, 589 (4a) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. (Grosstein), s.1886 (1937)
Mis kedagi tegi, see oli ikka nõid. Ta luges sõnu peale, hõerus, nühkis ja keetis rohtu. Jooksvarohtudest keedeti ja pandi seda peale ja nühiti kangesti, siis kadus jooksja ära. Kui jälle äkine läbi keis, siis oli püssirohtu tarvis. Miisujuur ja triivistükk olid ka vahest head äkilise haiguse vastu.

E 20188 (32) < Käina khk., Kassaare (1895)
Triivistük või linnurohi oli vanast iga haiguse juures hää. Läks laps risti, pandi linnurohtu riiete sisse. Kuidas selle rohu päris nimi on, ei tea mina, aga korra olen ma seda näinud. See on taela sarnane, kangeste lehkav rohi.
Vana usu järele hoidis see rohi iga paha tõbe eest.

RKM II 430, 504 (81) < Lääne-Nigula khk., Võntküla k., Sõõru t. (1989)
Kui laps oli väga rahutu, siis arvati, et laps on nõiutud. Raviti sedasi. Pada võeti. Pandi triivistükki, seda toodi apteegist; ungrohtu, seda korjati kadakate alt ja mujalt, on roheline rohi; ukse alt võeti prügi. See kõik pandi põlema. Laps võeti käte peale selle suitsu sisse.

RKM II 111, 107 (346) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Äkine haigus - see tuli järsku, kohkumisest, külmavärinatega. Apteegist anti selle vastu punast pulbrit.
Võeti sisse ka rivistüki eli, seda keedeti rivistüki lehtedest ja vartest.

ERA II 1, 560 (17) < Pühalepa khk., Kuri k. (1928)
Häkise vastu aitas püssirohi ja triivistük suitsetadi siis.

ERA II 1, 588 (3) < Reigi khk., Malvaste k. (1928)
Triivistük on äkise haiguse vastu.

ERA II 265, 31/7 < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. (1940)
Naiseriietuse oluliseks osaks on olnud ka tinatupp ja nõelakoda, mis rippusid puusal. Tinatupes oli puss, nõelakojas õmblemisetarbed: niidid, nõelad ja hädavajalised arstimid nagu tükk tiivlit, punane rabandus, roosikivi, rebasekakk jne.
Rohtude tarvitamisest jutustas A.R. kohalikus murdes järgmist:
"Rabandust pruugidi, kui inimene või loom äkisti haigeks läks. Tiivelt anti haista, kui südames haige oli. Hüüti ka triivistükk. Nööltsed hoiti nöölakojas pisise koti voi riidenartsu sees isepenes, rohud isepenes."

ERA II 20, 126 (7) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. (1929)
Mul käis mineval talvel äkildane peal. Panin ikka oma juure triivistikki, soola ja püssirohtu, siis rabanduse saatja ei pidand hakkama peale.

ERA II 8, 75/8 < Püha khk., Vanaküla k. (1928)
Völu. Inimene kes oma tarkuse abil teisele paha tegi. Kes äkise (teat. haigus) lahti lasid ja teise (teat. inimese) pääle saatsid, kes teistele täisid tegid, loomad ära rikkusid jm. pahategusid tegid.
Seks tarvitati tiivestrekki. Toodi harilikult apteegist, saadi ka ringikäivailt võõrkaupmehilt. Olnud ilmatu sandi läpatisega rohi. Seda hoitud ninatubaka sees ja nuusutatud sandist leitsakast hoolimata. Kui seda kaasas kantud ja nuusutatud, siis pole völu kunsid peale hakkand. See aitand völu vastu. Kui laps kuskile vöörasse kohta eribele läks, siis siuti ikka lapsele ninarätiku sisse natuke tiivestrekki, et kardetud völumine peale ’p hakaks, et lapsele midagi halba äga ka lapsega midagi halba ’p saakssaata. Haigused äi hakkand ka külge.