Haiguste märksõnad
Pimesoolepõletik
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
ERA II 283, 366 (30) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. (1940)
Nüüd ööldakse pimesoolika põletik, vanaste oli kohe rohi teada, kui paremal pool külle sees häda oli. Keedeti linaseemepudru, seda pidi sööma kolm korda päevas, see pani kõhu jälle käima ja haigus kadus kohe. Linaseemne keedis on ea inimesele ja loomale, kui loomal kiilikas kinni aitab linaseemne vedelik.
ERA II 285, 120 (50) < Jõelähtme khk., Iru v., Iru vndk. (1940)
Pimesoolika põletiku vastu pidi aitama põldmarja lehtedest tehtud tee.
RKM II 269, 278 (36) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Ühtegi pimesoolt ei lõigatud. Joodi koirohtu ja vanasti kõik said terveks.
ERA II 167, 179 (32) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Vesimünt (Mentha) - kui on pimedasoole haigus, on see tee hea.
ERA II 203, 417/18 (3) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Kaeru tarvitatakse väikeses kotis ahjus soojendatult, kuumaks aetult keha soojendamiseks siis, kui on leitud, et haige koht tahab sooja. Näiteks kui kellelgi juhtub pimesoolikas haige olema, siis pannakse haigele kohale kotike kuumade kaertega.
Kuumade kaerte asemel tarvitatakse ka kuumaks aetud kivi või kuuma vett pudeliga.
Vilbaste, TN 2, 335 (32) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Vesimünt - kui on pimedasoole haigus, on see tee hea.
Vilbaste, TN 7, 203 (15) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Haragaheinad on pimesoolika rohi.
Vilbaste, TN 5, 4 (19) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Kuumi kaeru kõhu pääl hautamiseks pimesoolika põletiku puhul.
RKM II 381, 306 (65) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Pimesoolevalu.
Kui pimesoolik valutas, siss pandi kuum kaarakott pääle. Kaarad aeti paa sees tulises ja pandi kotiga pääle. Tundsid kohe, kudas kirmitsema [= surisema, kibelema] hakkas ja valu andis järele.