Rahvapärased taimenimetused

Roos

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 42, 167 (2) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. (1931)
Lapsepesu visati roosipõõsasse - tulevat ilus ja visati üle katuse, siis saavat kuulus inimene.

E 80282 (8) < Helme khk., Tõrva vanadekodu (1932)
Ristimisevee viisid vaderid välja ja viskasid ühes taldrikuga kas maja harjale või kusagile mujale kõrgele. Sageli viidi ka poisi ristimisevesi ja valati tamme juurele, et laps kasvaks tugevaks kui tamm, tütarlapse oma roosipõesasse, et laps kasvaks ilus kui roosinupp.

E 80309 (7) < Helme khk. (1932)
Pääle ristimise kohe olevat vaderid ristimisevee võtnud ja välja tõtanud. Väljas olevat nad lõuna poole katusele ehk roosipõõsasse, suure kuusele visanud, et laps kuulsaks saaks.

E 80322/3 (3) < Helme khk., Tõrva (1932)
Ristimisevette pandud hambaraha jääb lapsele, kuna vee viivad välja vaderid. Tütarlapse puhul viiakse vesi roosipõõsasse, et kasvaks tüdruk kui roosinupp. Poisslapse puhul viiakse aga vesi tamme või mõne muu tugeva puu juurele, et lapsest kasvaks mees mehine ja tugev kui tamm.

Vilbaste, TN 5, 206 (2) < Tartu l. (1934)
Roosiõite nupud pääle õitsemist teena (maksahaiguse vastu).

EFA I 101, 186 (31) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Roos (Rosa) - Rooside ilu, lõhn ja raviomadused on tuntud aegade algusest peale. Roosi õielehti on kasutatud valuleevendina reuma, vinnide ja silmapõletiku puhul. Roosiželeega on ravitud tuberkuloosi (Araabia). Kibuvitsamarja siirupit antakse beebidele C-vitamiinina. Roosid on asendamatud lõhnatööstustes (Maroko, Prantsusmaa). (Teave kogutud kirjandusest 2000 a.-l.)

EFA I 102, 76c < Tallinn l. (2006)
Olen teinud roosi õielehtedest patju peavalu leevenduseks ja kuivatanud kibuvitsamarju sapiteeks.

Vilbaste, TN 7, 911 (b, 38) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Roosi õite lehtede segu suhkruga tarvitatakse maiustus aineks.

EFA I 12, 6/7 (8) < Ambla khk., Kõrveküla k. (1996)
Mähis silmahaiguste vastu.
Võta küpsetatud õunu, kibuvitsamarja seemne lima, sega roosiveega; ühe munavalge, sega maarjajääga, pisut sahvranit ja tee sellest kõigest mähis, pane silma peale. See kisub kõik palavuse välja ja vaigistab valu.

ERA II 283, 494 (37) < Pühalepa khk. (1940)
Mähis silmahaiguse vastu.
Võta küpsetatud õunu, kibuvitsamarja seemnelima, sega roosiveega, ühe muna valge sega maarjajääga, pisut sahvranit. Tee sellest kõigest mähis, pane silma peale, see kisub kõik palavuse välja ja vaigistab valu.

ERA II 276, 271 (12) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k. (jutud kuulnud oma emalt, kes sündinud 1849. a) (1940)
See kes tahtis kenaks saada pidi ommiku enne päikse tõusu ülestõusma ja roosi õitsete päält kastet korjama ning selle veega nägu ja käsi pesema.

EFA I 7, 129 (11.2) < Valjala khk., Sakla k., Mihkli t. (1995)
Ristimise vesi visati roosipõõsa, et kena tüdruk tuleks. Maha valada ristimisvett kuskile ei tohtinud või säält üle minna.