Rahvapärased taimenimetused

Maikelluke

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 59, 587/8 (35b) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Kel jo om mitu haigust ja tijä-äi, kost kõkõ rohkob haltas, üldä nii, õt üts kotus ütsilde, tõõnõ tõisildõ, siis otskõ maikellukese marju, nu omma sügüse makõ ja verevä, kasusõ rinnah varrõ peräh nigu näide häiermukõski.

RKM II 95, 437 (12) < Karksi khk., Äriküla k. < Karksi khk., Aniste k. < Lätimaa (1960)
Korjati maikellukese õisi, hoiti 2 nädalat viina sees ja siis oli see rohuks südamehaiguse vastu.

RKM II 186, 42 (8) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Südameklopp.
Kui süda ei tööta normaalselt, klopib kiiresti.
Ravi selle vastu on palderjanijuure tee ja kuivatatud maikellukese tee lahjendatult.

RKM II 257, 407 < Palamuse khk. (1968)
Südame pekslemine. Maikellukese ehk piibelehe teed juua.

RKM II 381, 94/6 (20) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka südamevoolmete (infart) korral tarvitati toorest sibulat ja mett, eriti oli hinnatud pärnaõie mesi, aga esimine rohi oli võisoolvesi. /---/ Jõi palderjaniteed südame- ja närvirohuna, närvirahustajana. Nurmenuku ja maikellukese teed, aga talve jooksul sõi 2 setverikku toorest sibulat meega ära.

RKM II 403, 197 (4) < Juuru khk., Juuru al. < Türi khk., Vahastu (1987)
Maikellukese teed tarvitati närvide vastu.

Vilbaste, TN 3, 713 (25) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Maikelluke (Convallaria maialis L). Tema lehtedest valmistatud tee on südamekloppimise vastu.

Vilbaste, TN 2, 314 (31) < Kanepi khk. (1929)
Kirekärelehte ehk maikellukest tarvitatakse põiehaiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 451 (23) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Maikellukesed - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (46) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Maikellukesed - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 29) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Maikellukesed südame rahustamiseks.

RKM I 9, 375 (20) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Närvihaigused: maikelluke, mänd, palderjan, piparmünt, puju, raudrohi.

RKM I 9, 377 (25) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Südamehaigus: heinputke, maikelluke, piparmünt, põldosi, tamm.

RKM I 9, 381 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Maikelluke (kogu taim). 2 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 1 klaasitäis - südamehaiguste, peavalu, närvilisuse ja närvivalude vastu.

RKM I 31, 243/6 (1g) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Värske maikellukese lõhn võtvat ära peavalu.
Ravimiseks kasutas ka savi - leotas seda ka talvel. Savi pandi paistetuse peale, umbes sõrmedele ja varvastele.
Kompressideks kasutas äädikat ja viina - need ei olnud omatehtud ravimid, lisaks veel petrooleum.
Peale sünnitust anti sünnitanule üht jooki, mille tegemiseks tehti suhkrutüki alla pirruga tuli. Sulav suhkur (kukkus) tilkus viina sisse. See aeti kuumaks ja lasti ära juua. Kui palju suhkrut ja viina ja mis otstarbel anti, seda Virve ei tea.
Silmade ravimiseks kasutas ta mingeid omatehtud tilkasid.
Bronhiidi puhul määriti rinnale tärpentiini või salvi, mis tehtud tärpentiinist ja hanerasvast. Sama kasutati nohu puhul jalataldadele, mis seejärel soojalt kinni seoti.
Tehti ka tärpentiini auru - tilgutati tärpentiini kas kuumale kivile (siis kuiv aur) või keevasse vette ja istuti seal kohal, lina üle tõmmatud.

RKM I 31, 243/6 (1k) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Veel korjas tedremaranat (sellega värvis ka), arnikat, kassikäpa õievarsi, kalmusejuurikat (kodu juurest tiigist), näsiniine marju, piparmünti (jõemünti jõest), paiselehe lehti, maikellukese õisi, nurmenukku (õisi). Nende järel käis kaugel, sest kodu läheduses neid ei kasvanud. /---/

Vilbaste, TN 7, 1025 (27) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Piibeleht (maikelluke).

Vilbaste, TN 7, 1161 (16) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kirekäre lehed. Maikelluke, piibeleht. Convallaria L. Tarvitatakse südamehaiguse vastu, kuid tarvitamine on vist pärit mitte rahva-, vaid apteegitarkusest.

Vilbaste, TN 7, 1185 (4) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Maikellukese tinktuur südamehaiguse puhul.

EFA I 101, 183/4 (23) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Maikelluke (Convallaria majalis) - lehtmetsades ja aedades kultuurtaimena pakub taim droogi (õisikuid, lehti), millest tehtud pulber sulgeb nina verejooksu, tee (2 g 1 l veele, päevas 1 kl) aitab peavalu ja pöörituse vastu; tinktuur (10-20 tilka 1 spl veega 3 korda päevas võtta) aitab südamehaiguse ja närvilisuse puhul. Taim on mürgine. (Teave 1945 a-st, Raplast.)

EFA I 102, 109 < Kanepi khk., Hurmi k. (2006)
Maikelluke (Convallaria majalis).
/---/ Taime kasutati südant tugevdava vahendina. Soovitatakse peapöörituse, langetõve ja silmahädade vastu, podagra ja mädapaisete puhul. Kahjuks sisaldab ta ka mürgiseid aineid, nagu konvallatoksiini, marjades. Mürgine on ka vaasivesi.
Õied valged kellukad, rippuvad, lõhnavad.
Maikelluke ei soovi vaasi suhkrulahust.