Rahvapärased taimenimetused

Maikelluke

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kel jo om mitu haigust ja tijä-äi, kost kõkõ rohkob haltas, üldä nii, õt üts kotus ütsilde, tõõnõ tõisildõ, siis otskõ maikellukese marju, nu omma sügüse makõ ja verevä, kasusõ rinnah varrõ peräh nigu näide häiermukõski.

Korjati maikellukese õisi, hoiti 2 nädalat viina sees ja siis oli see rohuks südamehaiguse vastu.

Südameklopp.
Kui süda ei tööta normaalselt, klopib kiiresti.
Ravi selle vastu on palderjanijuure tee ja kuivatatud maikellukese tee lahjendatult.

Südame pekslemine. Maikellukese ehk piibelehe teed juua.

Ka südamevoolmete (infart) korral tarvitati toorest sibulat ja mett, eriti oli hinnatud pärnaõie mesi, aga esimine rohi oli võisoolvesi. /---/ Jõi palderjaniteed südame- ja närvirohuna, närvirahustajana. Nurmenuku ja maikellukese teed, aga talve jooksul sõi 2 setverikku toorest sibulat meega ära.

Maikellukese teed tarvitati närvide vastu.

Maikelluke (Convallaria maialis L). Tema lehtedest valmistatud tee on südamekloppimise vastu.

Kirekärelehte ehk maikellukest tarvitatakse põiehaiguste puhul.

Maikellukesed - peavalu vastu.

Maikellukesed - peavalu vastu.

Maikellukesed südame rahustamiseks.

Närvihaigused: maikelluke, mänd, palderjan, piparmünt, puju, raudrohi.

Südamehaigus: heinputke, maikelluke, piparmünt, põldosi, tamm.

Maikelluke (kogu taim). 2 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 1 klaasitäis - südamehaiguste, peavalu, närvilisuse ja närvivalude vastu.

Värske maikellukese lõhn võtvat ära peavalu.
Ravimiseks kasutas ka savi - leotas seda ka talvel. Savi pandi paistetuse peale, umbes sõrmedele ja varvastele.
Kompressideks kasutas äädikat ja viina - need ei olnud omatehtud ravimid, lisaks veel petrooleum.
Peale sünnitust anti sünnitanule üht jooki, mille tegemiseks tehti suhkrutüki alla pirruga tuli. Sulav suhkur (kukkus) tilkus viina sisse. See aeti kuumaks ja lasti ära juua. Kui palju suhkrut ja viina ja mis otstarbel anti, seda Virve ei tea.
Silmade ravimiseks kasutas ta mingeid omatehtud tilkasid.
Bronhiidi puhul määriti rinnale tärpentiini või salvi, mis tehtud tärpentiinist ja hanerasvast. Sama kasutati nohu puhul jalataldadele, mis seejärel soojalt kinni seoti.
Tehti ka tärpentiini auru - tilgutati tärpentiini kas kuumale kivile (siis kuiv aur) või keevasse vette ja istuti seal kohal, lina üle tõmmatud.

Veel korjas tedremaranat (sellega värvis ka), arnikat, kassikäpa õievarsi, kalmusejuurikat (kodu juurest tiigist), näsiniine marju, piparmünti (jõemünti jõest), paiselehe lehti, maikellukese õisi, nurmenukku (õisi). Nende järel käis kaugel, sest kodu läheduses neid ei kasvanud. /---/

Arstirohu taimed. Piibeleht (maikelluke).

Kirekäre lehed. Maikelluke, piibeleht. Convallaria L. Tarvitatakse südamehaiguse vastu, kuid tarvitamine on vist pärit mitte rahva-, vaid apteegitarkusest.

Maikellukese tinktuur südamehaiguse puhul.

Maikelluke (Convallaria majalis) - lehtmetsades ja aedades kultuurtaimena pakub taim droogi (õisikuid, lehti), millest tehtud pulber sulgeb nina verejooksu, tee (2 g 1 l veele, päevas 1 kl) aitab peavalu ja pöörituse vastu; tinktuur (10-20 tilka 1 spl veega 3 korda päevas võtta) aitab südamehaiguse ja närvilisuse puhul. Taim on mürgine. (Teave 1945 a-st, Raplast.)

Maikelluke (Convallaria majalis).
/---/ Taime kasutati südant tugevdava vahendina. Soovitatakse peapöörituse, langetõve ja silmahädade vastu, podagra ja mädapaisete puhul. Kahjuks sisaldab ta ka mürgiseid aineid, nagu konvallatoksiini, marjades. Mürgine on ka vaasivesi.
Õied valged kellukad, rippuvad, lõhnavad.
Maikelluke ei soovi vaasi suhkrulahust.