Rahvapärased taimenimetused

Kanep

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kui latsel nabavars suur om ehk kogoni kõtu sisse kasunu, siis võetas kerikuküüdle vaha, kanepipaklid, peni kust, puutuhka, soola ja mett, mähitas neid pääle, sis sütib ära.

Om kellelgi kidsi käen ehk põlven, sis om hää teda arstida sel viisil: võta kanepipakla, mähi ümbre kidsihädä, perast tsilguta kassi- ehk penikust pääle - saap varsti terves.

Roosi vastu: ka kanepitakud olla hästi head peal pidada.

Roosi arstitakse ka järgmise asjadega. Hall lina- ehk kanepipihu, ämblikuvõrku, sitahaisu peale,tikkude väävlid, musta lamba villu - kõik põletakse ära, siis pannakse ruttu haige koha peale.

Abi roosi vastu. Võta tükk sinist suhkrupaberit, pane sinna peale tõrvast kanepitakku, kaabi natukene kriiti ja grafiiti (bleifedri küllest) sinna peale ning hoia siis seda abinõu roosi peal; viimane kaub kohe ära.

Põlenule pantakse kanepiseemneist tehtud sahvti pääle, ka peeneks tõugatud soola.

Kui rinnast piima jookseb väga suurel hulgal, siis võitakse väliselt kanepiseemneist (Cannabis sativa L.) väljapressitud vedelikuga.

Valgetevooluse vastu on kanepiseemnete keedis.

Peavalu. Pandi kanepipeo ümber pea, tugevasti siduda. (Kuivalt. Märga rätikut ei pandud.). Kuuseoksad tehakse peenemaks ja rätik tugevasti ümber.

„Valgete“ vasta aitab kanepipiim. Mõni käseb jälle ristikheina- (valge ristik) õie tiid juua.

Väikestel lastel kollatõbe ära ajada: võta ainult kanepiseemneid ja keeda veega piimataoliseks ning anna lapsele sellest juua.

Pantvorm välja ajada. /---/ kurslauku juuri (nagu sibul) purus peksa, lämmi õige vesi peale, läbi räti nõristada, pool kortinat juua, siis hakkab pantvorm mässama. Pille ja pulbrit - kanepiõllit kortin juua, tuleb välja.

Vanast, kui põimeti, sis kidsi lei kätte. Rägisejä usse olli, sis panti usse vaihele; kõnõldi kah, et pini kusi ollev hää. Kidsihainu kah - rogisese ja kidsisese, sis noidega mähiti ja kanepidega kah mähiti.

Roosile pandi kuldraha peale, kanepit ja sinist paberit pandi peale ja mis see kõik tehti.

Kõhutõbi.
Põdejale, kes on ka oksendanud, on joogiks antud kanepiseemne viina. Rohuks riitsinuseõli. Toiduks kaeratummi. Ka olevat kuivi kuppusid kõhu peale pandud.

Kui mees ära suri, siis tulid säärte peale nisukesed punased lupsud, sõrmeotsa suurused, valutasid, ei saand käia. Enne õpetasid, et sa olid surnuaias põlvili maas, see oli pöörmata maa, sealt tuli külge, et soolaga hõõruda ja surnuaeda viia. Ei aidand. Siis saadeti Kirblasse, et seal pidi suur tark olema. Siis see vanaeit sosises ja posises, andis vett pudelis, et seda sisse võtta ja jala peale posises. Ei see aidand ka. Siis üks õpetas, et võta üheksa sugu vilja, keeda ära, pese selle veega ja vii see vesi neljapäeva õhtul ristteele. Aga võta hõberaha ka, kas viska ta ka sinna veega või kaabi hõbevalget vee sisse. See võttis ometi ära, sain käia. Mõni ütleb, et üheksa sugu õitsvad puud ka, oksad, kui lehti pole talvel, või suvel lehti. Need maarohud kasvavad enamasti kõik liivamaal. Need viljad olid rukis, nisu, oder, kaer, hernes, uba, lääts, kanep, lina.

Kanep (Cannabis sativa L.). Kanep. Teed või keedist tarvitati ussiderohuna.

Kanepitee on kopsupõletiku vasta.

Niisamuti tarvitatakse ka kanepit rahustava ainena. Valminud kanepi seemnetest tambitakse piim välja, mida juuakse.

Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

Kanep on roosi vasta.

Vanas kuus teha kaneprohu luud ja sellega parandat pühkida, siis kirbud kaovad.

Üks vanaaegne pudrätsik, Juhanson nimi. Venemaal eläs, sääl mehed kaevasid tal kraavi. Temä olli kõnelend, kudas temäl ork kallal käenud. Emä lähnd ärä heenamaale ja ütlend temäle: "Mine ära kanepi sisse, egä ta sind mujal rahule ei jätä. Enne mina ei tule kodo ku õhtu." Kaarel lähnud kanepi. Nõnagu emä ärä lähnud, nõnna Kaarel näeb, et emä kõnnib ümmer kanepi, emä valge tanu piäs ja hõegub emä hiälega: "Kaarel!" ja "Kaarel! Tule vällä!" Kaarel tiäs nüüd selgesti, et emä läks ära heenamaale, kust temä kodo sai, et see on vana ork. Ei laasund mussukestki. Kui hiält tied, siis oo kallal. Emä õpes ärä. Kanepi sõber minnä ei saand, kange kanepi hais. Emä tuli õstu kodo ja Kaarel õli iki kanepis, vällä ei tõstnud tulla.

Kaarel Juhanson Ranna kontori ligidal oli põdenud orka. Ema läinud kodust ära heinamaale ja käskinud minna kanepisse, et ork pelgab kanepi haisu ja et kui keegi hõikab, siis ära tule välja. - Kaarel vaadanud läbi kanepi, et ema kõnnib ja hüüab: "Kaarel, Kaarel, tule väljä! Kos sa õled nüid?" Ei ole Kaarel välja tulnud enne kui õhtu.

[Arstirohu taimed.]
Kanepiseemned.

Et siledad juuksed kenad lokilised saavad.
Järeletuleva viisi peal võivad siledad juuksed ilma katmata ja põletamata, paljast lillekasude juurepanemise läbi, mis muidu liig asjatumad on, kenast lokiliseks tehtud saada. Võtta rõikajuuri, kanepeseemneid, “naisterahva juukserohi!”, ussirohto, kaherohakaid, paplipuu lehti ja jooksjarohto. Kalla ühtesugused osad, leika neid hoopis peeneks ja leuta keik mõningad päevad viina sees ära ja pressi siis need kasud ühe rätiko läbi. Selle ülejäänud vedelaga kasta juuksed ja hõeru needsamad tasaste käega üksteisest läbi, kust nemad pärast seda kuivatamast iseenesest lokilised jäävad. On juuksed koguni liig jämedad, kanged ja harjukse viisil, siis pese neid kuivatamata kange seebiga ja sooja veega, misläbi nemad enam tasasemad ja pehmemad jäävad ja nende paremaks selle soovitud ettevõtmiseks omandavad.

Kanepi seemnest tehakse õli.