Rahvapärased taimenimetused

Niisujuur

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Misujuur on üks köhurohi. Kui söömatahtmist pöle olland, sis anti.

Kui väksel lapsel isu puudund, toodud apteegist isujuurt (~nisujuurt).

Karjuvat last suitsetati nisujuure või linaseemne suitsuga.

Kui pea haige leitsest, peab tule peale leedes puhuma ehk tuule kätte käima minema. Kui pea muidu haige on, seutakse külma vee sisse kastetud rätik või jääga kõvaste ümber pea ja nuuskatakse tinkspiiritust ehk peenekshõerutud miisojuurikast ninasse.

Kui on seest veninud.
Kalkarijuur, südameemajuur, miisujuur.
Need pudelisse ajada, sooja vett pääle. On nad ligunenud, siis spiritust pääle valada, nii et paras kange sisse võtta. Aga mitte rohkem korraga kui õige pisikene pitsklaasitäis korraga, seepääle voodisse heita.

Miisujuur oli nöia üle. Anti sisse, siis oksendad kas soolikad-sapikad välja.

[Maa-arstide?] rohud häkilise haiguse vastu, mis hilja veel pruugiti: Panskriiv, rebasepäts, nisujuur, lendavkuld, meresüsi ja püssirohi. Igast asjast kaabitseti natukene puulusika täe viina pääle ja anti haigele sissi - oli see loom ehk inimene, siis pidi ta terveks saama. Harva tuli seda ette, kui veel tõist korda tarvis oli neid rohte sissi anda. Joba ainus kord tegi terveks. Kui haigus siiski veel ei lahkunud, siis lisati elukriivi ja silmakivi veel esimeste nimetud rohtude hulka. Ja ka soola, aga ikka puulusikatäie kõrtsiviinaga.
Seda rohtu, mis kaabitseti, võis igatühte /vene kõrva ?/ lusika täis olla. Lendavadkulda 14 lehte; püssirohi tõugati kirvesilma all peeneks kui pulver kunagi.

Nisajuur on nõiduse vastu.

Nisajuur nõiduse vastu.

Mis kedagi tegi, see oli ikka nõid. Ta luges sõnu peale, hõerus, nühkis ja keetis rohtu. Jooksvarohtudest keedeti ja pandi seda peale ja nühiti kangesti, siis kadus jooksja ära. Kui jälle äkine läbi keis, siis oli püssirohtu tarvis. Miisujuur ja triivistükk olid ka vahest head äkilise haiguse vastu.

Kui sööd leiba ja teine tuleb vastu, siis sööja võtab teise isu ära. Nisujuurikas apteegist, see paneb oksele. Kui okse üle, siis hakkab sööma.

Kurja silma vastu tuuakse linnast "miisu juurt", "karbi rohtu", "musta ussi tuhka". [Külmetamise vastu (taim on siin vahel).] "Surnu lindavat" paha tuult vastu. Esimestel pühadel (Jõulu, Lihav., Nelip.) tuuakse metsast kadaka oksi, nendega suitsetakse loomi, kui nad haiged on.

Kui teine inimene oli söögiisu ära võtnd, siis näridi miisujuurt, see pani kangesti oksendama, siis hakkas jälle sööma. Seapõrsastele anti ka seda sisse.

Ristimisele viies pandi lapsele miisujuurt ja triivistükki riidetopiga kaela, siis kuri asi akka lapse külgi mette.

Kriivistikk. Kui midagi paha haigust on, na nõiduse asja, siis tuuakse niisajuurt ja kriivistikki ja sinist silmakibi, siis suitsetakse sellega.