Haiguste märksõnad

Kilpnäärme haigused

Kilpnäärme suurenemine kaelapiirkonnas, nimetatakse ka pugukael, pugukõri.
Antud märksõna alla on liigitatud ka nimetus struuma, mis on kilpnäärme haiguslik suurenemine.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Pugukael. Maarjasõnajala juured ära kuivatada (vanemad juured on suurema mõjuga). Siis söögiäädikas lahjendada söögi jaoks ja juuri selles keeta kaane all, et auru välja ei tule, üks tund aega tasasel tulel. Igal õhtul kompress ümber kaela panna, kuumalt peale panna. Õde sai terveks. Ta elas peale seda 30 aastat ja ei tunnud midagi.

Kilpnäärme nimetust vanal ajal ei tuntud, seda nimetati kaelamunaks. Ravi siiski tehti. Keedeti maarjasõnajala juuri kanges äädikas ja määriti selle lahuga, kuni kaelamuna kasv kinni jäi. Hiljem hakati joodiga määrima kasvavat muna kaelas, ka see parandas.

Pugukael. Maarjasõnajala lehti peal hoida.

Jaanisõnajala om hää, kui jalad om paistes, siis tõmbas maha. Kilpnäärmele ka om hää pääle panna.

Õunakoore tee on hea ja kosutav. Ja raviks strumale. Kui on maomahla puudus, siis on teda eriti hea juua. Tarvitasin mitmeid aastaid õunakoore teed, jõin joogijanu kustutamiseks, nii et vett ei joonudki. Sinna hulka lisasin mett. Ikka üks supilusikatäis mett ühe klaasi tee sisse.
Heaks raviks on ka vahtra- ja kasemahl. Kasemahla võib koguda, lasta hapuks minna, võib juulikuul veel juua.

Kilpnääre (pugukõri).
Kilpnääre annab tunda, kael pakseneb, pea pööritab, südametöö suureneb, mõjub närvidele. Käed värisevad ja silmad lähevad punni.
Ravi: pealt määriti joodega. Maarjasõnajala juured, need on pikad mõõga moodi, juured keeta kinnises nõus auru all, lisada juure äädikat, sellega määrida pealt üks kord päevas, nahk enne määrimist vaseliiniga sisse määrida.
Minu ema ravis sellega endalt kilpnääre ära, elas 80 a. vanaks.

Kilpnääre. Sõnajala lehed, kui on alt kollasekirjud, panna ümber kaela ja pidada 20 minutit. Kui ühe korraga terveks ei saa, siis korrata.

Sõnajalajuur, mis äädikas keedetu, kõrvaldavat kilpnäärma.

[Koorega kartulite keedu vesi ravivahendina.]
Sama ravim aitavat ka kilpnäärmehaiguse vastu. L. Kuudal, kes elab Pärnus Kalevi tn. 39-5, oli kilpnäärmehaigus. Käed värisesid, iga päev oli peavalu ja halb enesetunne. Teda õpetati ka kartulite keedu vett jooma, päevas üks klaasitäis. Rohkem ei tohtivat, olevat mürgine.
Peale seda ravikuuri ei tundnud ta enam peavalu ega halba enesetunnet. Ta on tänaseni terve.
Ravimi valmistus on järgmine: puhastada ja pesta hästi harjaga 4-5 koorega kartulit, keeta ilma lisanditeta (sool) ja juua 1 klaasitäis seda kartulite keedu vett päevas.
/---/

Veihoa põõsaspuu: v. k. Фейхоа.
See põesaspuu kasvab kõrgeks vaevalt 2 meetrit ja umbes sama laiaks. Kevadel on õied umbes niisamasuured, kui maasikal, kuid helepunased. Marjad on tal ka pirnikujulised rohelised hapuka maitsega, mis sisaldavad väga palju joodiollust ja sellepärast soovitatakse süüa neid marju neil, kellel on kilpnäärme laienemine ehk veresoonte kitsenemine. Marjad on valmis oktoobris ja novembris. Ka tehakse nii: aetakse marjad läbi lihamassina peeneks ja lisatakse juurde maitse järgi peenikest suhkrut, hoitakse alal klaaspurgi sees külmas kohas.

Mul olli kilpnääre haige, ma es tea ka, mis viga om. Ma olli nii närviline ja äkiline, et midagi es saa tetä. Läksin arsti juure ja säält saadeti Tartu. Leiti, et kilpnääre om haige. Silma olliva ka kuiva, et es näe ka enam midagi. Arst andis mul tablette, aga mul kasvas kilpnääre sissepoole ja ma es saa juua neid tablette. Meil kasvas suur aaloe toas. Ma tulli kodu ja murdsi sellest lehe ja nakasi oma kaela määrima. Siis nakas silmist vesi juuskma, nii kui sibulat oleks koorinud. Nakasi siis vähehaaval seda aaloet närima ka ja suust alla laskma. Kolme kuu aja jooksul juba silmanägemine taastus ja mul läks kõik hääks. Siis ma jätsin kõik järele, et kui ei ole haigust, siis ei tohi ravi ka olla. See mõjub jälle tervise pääle. Läksime tütrega arsti juure kontrollile. See ütles, et need viimased tabletid on teile hästi mõjunud. Aga ma ei olnud neid üldse võtnud, ma sain aaloest terveks.

Jooksvat ja kilpnäärmehaigust võis ravida koorega keedetud kartulite veega. 4-5 koorega kartulit puhastati ja pesti hästi harjaga, keedeti lisanditeta ja joodi üks klaasitäis seda kartulikeeduvett päevas. /---/

Kilpnääret raviti nii, et maarjasõnajala juurt leotada äädikas, pärast panna selle lahusega lapid kilpnäärmele.

Vereurmarohi kaotab kilpnäärme ära, kui neid keeta ja seda vett juua jahedast peast.

Minu meheõde ravis maarjasõnajala juure hautisega oma sissepoole kilpnäärme ärä. Aga pidevalt, iga õhta pani kompressi peale. Kümme päeva vahet ja siis hakkas jälle uuesti. Ta oli väga närvis tolle pärast ja siis oli ka väga hoolas tolle kilpnäärme ravimisega.

Tallinna linnas oli üks Paulus, kes ravis maarohtudega. Elas Kreuksi tänaval. 50. aastal käisin seal. Mees oli arst. Ta oli mehega Saksamaal, õppis õeks. Ta ütles kohe ukse pealt, mis inimesel viga.
Näituseks kilpnäärme ravimiseks tema õpetas: raudnõgesed tampida vesiseks, panna kahe marli vahele ja siduda ümber kaela. Ja nii kaua hoida, kui ära kuivavad, kas 48 tundi.
Ja mina olen kahele inimesele õpetand, mõlemad said abi.

Salakoi, vähjahaiguse ja struuma puhul on verihurma tee joomine väga hea. Praegu kasutatakse teda hää eduga, isegi arstid soovitavad. Verihurma korjatakse kogu juurtega ja kuivatatakse. Keedetakse teed nagu hiina teed, värvis peab olema õrn kollane. Juuakse 3 korda päevas 3/4 teeklaasi korraga.