Rahvapärased taimenimetused

Kidsihain

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kidsihain.
Kidsihain kasus põllu pääl ja tal om sahtine juur. Tima lehti vai õelmit kakutas, tambitas soola ja tõrvaga segi ja pandas haigõ käe ehk jala pääle.

Kidsihain.
Kasvab ristikheinapõllul. Kui lapsel kidsi kõhus, kidsihain kõhu pääle köita. Ehk kui kidsi jalas ehk käes, haige koha pääle köita.

Kidsi. Kidsihaina ümber siduda: kui õhtul siduda, homikuks terve.

Roho haina'. Kidsihain: Ma olõ harva nännü kitsihaina. Tuu om hahkjas haljidõ lehtiga rägiseja hain, kasus tiiveerih. Kui om käeh kidsi, sis hakkas käsi jagust rägisemä vai kidsisema. Ja muud api olõ-õi sis kidsihainast ku', õt timä ka niisama kidsises, kui haigõ luuliigõh. Sis muud midägi, ku võõdas hain ja mähitäs ümbre tuu kotusõ, koh kidsi om, ja räistedäs niisama haigõ ümbrel.
Tuu kidsihain tähendä-äi' muud, ku õt arvatas hainaga vasta rägisteh haigusõst vallalõ saia.
Vanast ol'l sääne sõna ku kiäki kaibas tõõsolõ, õt timä minnu naard, timä minnu tõrõli, timä minnu sõimas. Sis opati alati, naardnu vasta, sõimanu vasta vai tõrõlnu vasta. Nii sis arvati hainaga räistäminõ pidi ka avitama.

Vanast, kui põimeti, sis kidsi lei kätte. Rägisejä usse olli, sis panti usse vaihele; kõnõldi kah, et pini kusi ollev hää. Kidsihainu kah - rogisese ja kidsisese, sis noidega mähiti ja kanepidega kah mähiti.

Vanast ku kõik tüü kässiga teti, sis lei pallolõ noorilõ inemisile rutulistõ tüütegemistõga kässi kidsi. Kidsiga naas käsi kas ola jagust, kunnärpääst, käsivarrõst ehk peo kotalt roksma. Ja kost käsi roksahti säält oll ka väega halluus. Kabõhisil lei [578] kidsi rüäpõimisõst, linakakmisõst, kangakudamisõst ja niitmisõst. Inäbüisi lei õks kidsi noilõ kijä all tüüd ja vaiva veidebä nänü; õks noorõbilõ. Käumisõst lei mõnõlõ harvakult jalga ka kidsi. Kui kidsi oll sis õs saa tuust inäp tüütegijat. Kogoni paar vai ka rohkole nädalit või-is haigõ käega õigõhõ midägi tetä.
Omma olõmah kidsihaina. Noid om harva löüdä, a abi näist ka kidsile määnestki olõ-õs. Nuu haina omma jo ku kõkõ pikebä, siis paari vassa pikkutsõ. Hain om hahkjatõ lehtiga ni vardõga. Ja lihava plaaniga. Eläjä näid süüje. Ku kidsihaina peoh pitsitä, siis timä tege säänest samma kidsinät ja roginat ku haigõ luujagi. Siis vanast otsti noid rogisõiji kidsihainu ja pejeti haigõ käe pääl. Mõni ütel tuust abi ka saavat. Muud ma roho poolist olõ-õi kuuldnu.

Kidsihaina hõõru õlile, pane käe pääle, kui kidsi on, mähi kinni.

Kidsi sõna olli ollu. Kidsihaina' olli, nu panti niisama kidsi ümbre.

Kidsi arstmesest võeti jakaline hain, kidsihain. Pante käe pääle, mähite musta rätiga kinni. Ütelde: "Kidsi kaogo!"

Kidsihaiguse vasta kasusõ viil kidsihaina - kõllastõ häärmitõga, häste maad liki. Ku kätte võtta, siis kidsisõsõ.
(Kasutamist ei tea täpselt.)

Kidsi oli käe sees, õigemini ranne rogiseb ja on valulik. Korjati nurmelt kidsihainu, hõõruti purus ja mähiti haigele kohale. Mõne päeva pärast kadus valu. Kidsihain on hallikasroheline kukeharja-taoliste lehtedega kõrgem (20 cm) taim.

Kidsihain. Lehed tollilaiused, 1/8 tolli paksused, vaksapikkusel varrel. Pigistakse lehevedelik lapse naba peale, kui latsõl kidsi nabasse löönud.
/---/

Kidsihainah. Kui kellelgi jala või käe sees on kidsi, siis pannakse nartsuga käe peale ja saab terveks.

Kidsiheina lehed. Kui on kidsi, pannakse lehed peale.

Kidsi pidi olõma siin liigeste seen, et ku sedä kätt liigutat, et siis ta nagu nagises või ragises vai mingit häält tege. Tuu om ületüütämisest, vai sääne.
(Kuis tuust valla saia?)
Kõnõldi, et ütte kidsihaina peat olõma, määnegi ravimtaim, et toda pandas pääle, pidi aitama. A ma ei tiia, määne tu hain peat vällä nägemä. Mu imä oll targõm ku ma.

Kidsihain [Rahvapärane nimi]. Põisrohi (Silene venosa) [Kirjakeelne nimi]. Kidsihain sellepärast, et kidiseb.
Kidsihain pannakse kidiseva (krudiseva) käeliigese peale.