Rahvapärased taimenimetused

Käbihein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vilbaste, TN 11, 450 (12) < Iisaku khk., Jõuga k. (1962)
Käbihein on Jõuga külas haudujarohi. Seda panevad sääl karjatsed varbade vahele, kui suvel varbavahed hauduvad.

Vilbaste, TN 1, 808 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Harilik käbihein (Brunella vulg. L.). Tõrvanupp. Lehti ja varsi pandi varvaste vahele, kui nad hauduma läinud.

Vilbaste, TN 7, 64 (45) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Bidens tripartitus: käbihein (venimise vastu).

EFA I 26, 22 (37) < Viljandi khk., Mähma k. (1997)
Lastele kehvveresuse puhul anda käbiheina teed.
Tänassilma jõe org on vesine ja siin kasvab käbiheina, mõned kutsuvad haava- e porirohuks. Seda taime korjatakse õitsmise ajal, nii latvu kui lehti, millest keedetud teed pakutakse neile lastele, kel kehvveresus või näärmetiisikus, 1-2 kl päevas. Tõstab söögiisu ja ajab ka kusele. Võtta 4-5 näpuotsatäit kuivatatud teed ja kallata keev vesi peale, las tõmbab öö otsa.
Taime leiad üles tiigi- või veekogu kaldalt, lompidest, soostuvatest kraaviäärtest. Taim kasvab 15-60 cm kõrgeks, õied pruunjad, kollakad, väga okslikud, lehed 3-5 otsalised, ahenevad, keskmine leht pikem. Seemnenutid tahavad jääda riiete külge. Leidub suvel ja septembriski.