Rahvapärased taimenimetused
Kukerpuu
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- hambavalu
- neeru- ja põiehaigused
- sammaspoolik
- seedehäired
- vere puhastamine
- hambahaigused
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik kukerpuu Berberis vulgaris
- harilik kuslapuu Lonicera xylosteum
- harilik paakspuu Frangula alnus
- verev kontpuu Swida sanguinea
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 27, 586 (25) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Kui hambad on suus lahti: kukerpuu, ubaleht, kalmused.
ERA II 167, 151/2 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. (1937)
Hambavalu puhul pandi soola ja silgupäid, piibupigi ja kervesilma pial põletatud kukerpuud, selle eli. See oli see hambavalurohi.
RKM II 207, 367 (16) < Torma khk., Mustvee l. < Avinurme (1959)
Sammaspool. Valmistati 9 puuliigi koorest keedis (hautis), mida asetati kompressina haigele kohale. Vajalikeks puuliikideks olid tamm, saar, vaher, jalakas, kukerpuu, pärn, lepp, kuusk, mänd.
RKM II 254, 344 (69) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kukerpuu marju võib süüa, puhastab verd ja korraldab seedimist, moosi võib teha.
Vilbaste, TN 1, 805 (3) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Kukerpuu (Berberis vulgaris). Paburitsipuu. Tee marjadest ja noortest lehtedest neeruhaiguste vastu.
Vilbaste, TN 1, 966 (29) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Kukerpuu - kukepuu. „Viiulid“. Hammast torkida - võtab valu ära.
Vilbaste, TN 7, 1025 (16) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Kukerpuu.
Vilbaste, TN 10, 239 < Pilistvere khk., Imavere v., Laimetsa (Põhja-Viljandimaa) (1964)
Kukerpuu ehk barbaris (hiliste, punaste, väga hapude, söödavate marjadega) - der Berberisstrauch.
Vilbaste, TN 1, 690 (26) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Kukerpuu Berberis vulgaris. Paberits (Jämaja, Saaremaa). Marju süüakse. Muidu andmeid tähend. taime kohta ei teata.
RKM II 254, 346 (82) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Lapsed närisid ka kukerpuu lehti.