Haiguste märksõnad

Kõhutõbi

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud kõhutõveks või kui on selgeid viiteid düsenteeriale (dysenteria, diarrhoea).

Kõhutõbi on üheselt defineeritav kui düsenteeria (verine ja limane roe, palavik, sageli kõhuvalu).
- - Olin laps, kui kord möllas verine kõhutõbi, viis meie külast paljud perekonnad poollagedaks. Minu vanem vend põdes väga rängasti, keegi ei uskunud, et veel terveks saab. Ei jõudnud viimaks voodistki tõusta. Lõigati siis voodi aluskotile suur auk parajasse kohta ja nii ta seal lamas, alailma midagi tilkumas. Viimaks polnud see muud kui veidi verist lima, sest midagi ta ju ei söönud. - - RKM II 385, 135 (9) < Häädemeeste - E. Kallas (1985)
Ravi puudumisel lõppes kõhutõbi tihti surmaga.
Üits hirmus haigus ollu vanal aal kõhutõbi. see võtten inimesi pallu maha. - - RKM II 91, 24/5 (5) < Karksi- M. Sarv (1959)
Nagu paljusid teisi haigusi on kõhutõbe müstifitseeritud ja seostatud ilmutiste ja hoiatustega.
Sõs ollu viil kõtu tõbi, mis ollu ka irmus aigus, mida ütski rohi es ole avitanu. Si aigus tullu looma näol. Üitskord tullu Jaanessa Tamme talu läve ette suur kits ja varsti jäänugi peremiis aigesse ja surnu ära. Vahel olevat tõbi tullu kah undi näol ja mõne suure linnu näol. ERA II 270, 77 (25) < Tarvastu - J. Veskemäe (1940)

Veriseks kõhulahtisuseks nimetati tavaliselt kõhutõbe, kuid siiski ei saa välistada, et tegemist võib olla ka kõhulahtisuse ehk diarröa (Diarrhoea) korral kõrvalnähuna kaasneva soolte verejooksuga.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H II 20, 538 (9) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Kõhutõbi. a) Antti lepaurvajahu, b) anti süssa soolaga segameni hõerutud, d) koirohu-viina, e) ka tõrva olla sisse võetud.

H IV 3, 775 (20) < Tartu l. (Jaaku) (1888)
Tedremarana juur (Radix Tormentillae) kõhutõbe vastu.

EKS c, 56 (2) < Tarvastu khk. (1891)
Matricaria chamomilla
Obinahein. Taime tarvitatakse kõhutõbe vastu, kui kõht lahti on ja valutab. Õied ja lehed kuivatatakse ja siis pruugitakse otse teevee viisi.

EKS c, 57 (1) < Rõuge khk. (1891)
Taraxacum officinale
Võilill. Võililli õilmed kuivatatakse ära, tambitakse ja antakse viinaga sisse juua kõhutõbe rohuks, nii palju kui süda kutsub.

EKS c, 62 (3a) < Tartu l. (1891)
[Rosaceae]
Geum urbanum.
Kõhutõbe-juured. Juured ummukses keeta ja seda vett kõhutõbe haiguse vastu pruukida.

EKS c, 76 (b1) < Jõhvi khk. (1891)
[Gentianeae]
Ubalehti tarvitatakse kõhutõbe vastu, külmapalaviku, veetõbe, rinnahaiguse ja kuivatõbe vastu. Lehtidest teed keeta ja iga 2 tunni järele üks lusikatäis sisse võtta.

ALS 1, 253 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Ranna t. (Grünthal) < Liisa Prum, 69 a. (1928)
Kõhutõbi.
Kõhutõbe vastu on hää rauareia ja koirohu tee.

ERM 168, 24 (26) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Kõhutõbe (Dysenteria) vastu on Mihkli kihelkonnas laialt tarvitatav retsept: juua vähehaaval rüübates kalmuseteed + koirohuteed ühevõrra + soolahape, nii et vähe hapu.

ERA II 25, 119/20 (24) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu vaestemaja (1930)
Koirohi - seda keedetakse ka õllega ja antakse kõhutõbe vastu. Kõhuvalu puhul ka võetakse.

ERA II 27, 340/1 (41) < Nissi khk., Laitse v., Laitse as. (1930)
Tomingakoored on sellepärast head, kui inimesel hakkab kange kõhutõbi, siis keedetakse neid läbi ja antakse seda vett. Sanglepakoore vesi on ka hea, aga see põle nii kange.

ERA II 31, 318 (7) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. (1930)
Kõhutõbe vastu saada abi, kui võetakse teelehti ühes juurte ja vartega, neid keeta ja seda vett juua, mispeale kõht saada terveks.

ERA II 135, 404 (26) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Kõhutõve puhul oli laialdaselt tarvitusel koirohi viina hulgas.

ERA II 167, 179 (35) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Toomingas (Prunus padus) - kõhutõve vastu, ja kui ükski rohi ei aita, siis keeta toomingamarju ja juua.

ERA II 195, 220 (39) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Kõhutõbi - keedeti koirohuvett.

ERA II 199, 490 (45) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Reinvarred olid kõhutõve vastu. Keedeti seda vett ja anti.

ERA II 199, 490 (48) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Ubalehti korjati, kuivatati ja siis hõõruti peeneks pulbriks. Seda anti sisse, kui oli kõhutõbi. Tarvitati ka juuri. Kui niideti, siis loriseti, et sa liiguta lipsu ja ma uhun ubalehte. See lause oli tehtud just vastupidi. Lipsu oli raske niita, täis mutimullahunnikuid. Ubalehte oli kangesti kerge niita, läks maha nii et kohises.

ERA II 285, 58/61 (3a) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Heinputk on mürgine taim, kui lapsed heinputki närisid, jäid haigeks, väheselt närida ei teind viga. Heinputke juurikaid korjati õitsemise ajal, lõigati katki, kuivatati ära, neist tehti teed verise kõhutõve vastu, see on just kõige parem rohi selle haiguse ajal. Kui juuri ei ole aitavad ka putked. Kui kõht lahti, pandi kohe külma vett juurikate peale, ilma keetmata lasti liguda, joodi seda vett ja aitas kohe. Heinputkest tehti ka pooli roogu kanga kudumiseks.

ERA II 285, 58/61 (3b) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Teeleht aitab ka kõhutõve vastu ehk küll nii heaste ei aita kui heinputke juured.

RKM II 59, 586 (30) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Kõtutõbi om ka inemisõl väegä mitund muudu. Kui kõdust olti vallalõ, siis süüdi keedüt munna. Siis süüdi viil kuumast aetud mett. Keedeti tammõkuuri ja juudi tuud vett. Ostõti liikvat ka kõturohost. Ja söögisooda avitas ka kõttu paranda. Mõnõ löüse, õt piprõga viin om ka hüä kõturuuh. Söögipipõrd ka pejetas kõturohost.

RKM II 72, 394/7 (7a) < Urvaste khk., Kolh. "Linda" (1960)
Kui mõni inimene haigestus nakkushaigusse, siis ta paigutati tervetest inimestest eemale. Peamiselt paigutati haige sinna tuppa, kust polnud läbikäimist. Näiteks leetrite haigestumisel viidi haige puhtasse hästi tuulutatud ja soojasse ning pimedasse ruumi. Haige jäeti üksi, et ta saaks vagusi olla. Leetrite ajal ei tohtinud liha süüa ega peeglisse vaadata. Leetreid peaaegu ei ravitud, nagu paranesid ise. Haigele anti peale liha, mida ta ise soovis. Selle haiguse tekkepõhjuseks arvati olevat külmetamine. Paljud inimesed haigestusid ka kopsupõletikku. Kui inimene oli kopsupõletikus, siis asetati talle külm lapp ümber keha. Märja lapi peale asetati veel riideid, et haigel oleks soe, aga mitte külm. Kopsupõletikku haigestusid peamiselt lapsed, kes sügisel või kevadel end külmetasid. Kui mõni inimene haigestus kõhutõppe, siis keedeti talle toomekoore teed.

RKM II 91, 688/91a < Võnnu khk. (1959)
Kõhutõbe ruhi, mis vist kerge kõhutüüvus oli, võeti kaks peotäit võililleõisi ühe toobi vee pääle ja tehti siis sellest teed. Seda võttis siis haige korraga ühe suutäie sisse, kuid seda pidi küll mitu korda võetama. Kuid seda haigust oli ikka harilikult sügise, kui võililled enam õieti ei õitsnud ja need olid veiksemad kevadistest, millest teed siis tehti, kuid ma ei tea kindlasti, mis lilled need om. Kuid nad kutsusid neid võililledeks, kui see andis ka küll tagajärge.

RKM II 111, 563 (24) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Kõhutõbe vastu joodi koirohu teed.

RKM II 240, 276 (7) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Tammekoore vesi oli kõhutõve vastu.

RKM II 262, 192 (72) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Reinuvarred (suolikarohi) - kõhutõve vastu.

RKM II 269, 251/2 (213) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Kõtutõve rohi.
Sii om sihuke hain, ta om hapuoblikale sarnane, kasvab söötide pääl ja aia veeren. Teda kutsutas kärnhain, teda korjatas siss, kui ta äitseb, kuivatatas vilu kotuses ära, sellest tetas paras kange tii, seda tiid juvvas kolm korda päevan puul tiiklaasi kõrraga. Niimuudu juvvas tedä nii kavva, kui kõtt terves saab, tema tii om hää rohi kah massale, neerudele ja ka põiele.

RKM II 331, 254 (57)a < Väike-Maarja khk., Avispea k. (1978)
Pohlavarre teed kasutati kõhuhaiguste vastu, reinvarred - kõhulahtisuse vastu, kuivatatud mustikad - kõhutõbe vastu /---/.

RKM II 372, 93 (2)a < Tõstamaa khk. (1984)
Koirohi olnud vanasti tüüfuse (kõhutõve) rohi.

RKM II 385, 302 (44) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kõhutõbi.
Põdejale, kes on ka oksendanud, on joogiks antud kanepiseemne viina. Rohuks riitsinuseõli. Toiduks kaeratummi. Ka olevat kuivi kuppusid kõhu peale pandud.

RKM II 391, 296/8 (68) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Unustasin ütlemas, et 1920. aasta sügisepooles, kui ma teist suve karjas käisin, siis kuulsin, et oli üks kõhuhaigus laiemalt käimas, millest rahvas ikka ütlesivad: „Kõtutõbi, kõtutõbi.“ Oli vist kerge kõhutüüfus. Siis rääkis Kastre mõisa väljavahi tütar, 12 aastat vana, kes ise ka haige oli olnud, et: „Me jõeme võilille teed.“ Ja saevad ka küll kõik terveks. Kuid need ei olnud küll vist mitte harilikud võililled, mis kevadi ja suvel näha on, vaid väiksemad, mis sügisel on. Nõnda, et kui üks 10-aastane tütarlaps nede lillede järele küsis, kes ka kõhust muidu mitmeti näis haige olevat ja kui siis ütles vanaeit talle neid veiksemaid võililli selle väljavahi tütre juures näitas, kui sellest jutustas, siis see midagi ei ütelnud. Kuid selle vanaeide perekonnas oli nende karjus, 12-aastane tütarlaps, ka siis kodus haige ja koguni 2 korda, et vanaeit karjas oli. Kuid sellel tütarlapsel, kes siis selle lille järele küsis, oli õieti pooleteise aasta eest rõugehaigus tervise ära rikkunud, nõnda ka siis kõhu poolest. Ja kui ta siis seda rohtu tarvitama hakkas, siis ka karja juures neid lilli korjas, siis kiitis ta seda rohtu väga. Ja ütles: „Kui kõtt valla om ja üte suutävve võtad, siis on kõtt kinni kah.“ Kuid mul pole praegu, talvisel ajal, neid lilli kuivatatult ette näidata. /---/

RKM II 447, 432 (42) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (Turu Miina), 64 a. (1991)
Tomingad, meil tievad veel jahu. Kui on siest haige, siis kui on kõhutõbi, siis tulise viega antakse lastelegi.

RKM II 447, 455 (13) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Öeldi, musta nupu juurikad - kõhutõbe vastu.

RKM II 447, 455 (14) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
[Kõhutõbi]
Kibuvitsa juurikas ka. Nied kohe panevad lukku, piimaga hautati.

RKM II 449, 597/8 (4) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Arnikad on kõhutõbe vastu.

RKM II 464, 279 (23) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Põldosi - sie on verise kõhutõbe vasta. Sellest kiedeti vett. Meie külas oli kohe terve perekond kõhutõbes. Rannast kiegi õpetas, et põldosi aitab, said terveks.

Vilbaste, TN 3, 704 (33) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Tamm. Kooretee on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 3, 705 (36) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Toomingas. Tema koore tee on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 3, 716 (56) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Tamm. Kooretee on kõhutõve ja külmanud liikmete parandaja.

Vilbaste, TN 3, 717 (61) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Toomingas. Mähja ajal korjatud koore tee on kõhuvalu ja kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 1, 579 (34) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Münt. Seda võimalikult rohkesti (muidugi mitte nii palju, et toidu rikub) liha- ja kalatoidu sees (vist muu toidu sees see ei kõlbagi) tarvitada ja süüa, pidada hea abinõu kõhutõbe eemalhoidmiseks olema.

Vilbaste, TN 1, 621 < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Teelehe marju tarvitatakse kõhutõve vastu (teeks keeta)

Vilbaste, TN 1, 669 (1) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Reinvarred. Ei teata, kas metsas kasvab, harilikult leidub aedades, kuhu istutatud. Lehtedest keedetakse teed kõhutõbe vastu. Seemneid tarvitatakse ussirohu asemel.

Vilbaste, TN 1, 793 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Naistepuna (Hypericum perforatum L.). Puned. Loomadele keedetult söödetud vahend õuetõve vastu.
Tee õitest inimestele ravimiseks kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 1, 798 (a 1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Koirohi (Artemisia absinthum L.). Keedis vartest ja lehtedest kõhutõve (düsenteeria) vastu.

Vilbaste, TN 1, 803 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Toompuu (Avinus padus L.). Toomingas. Kuivatatud marju viinas leotades saadi ravim kõhutõve ja venitamise vastu.

Vilbaste, TN 1, 909 < Karksi khk., Nuia alev (1935)
Toomemarjad viina sees pidada olema kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 1, 1016 < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Toomikamarjad kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 1, 1031 (5) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Kirbuheinad: kasvavad kartulimaal, on kõhupõletiku ja paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 493 (8) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Valge emanõges. On tuntud rohttaim. Arstimiseks korjatakse ainult õisi. Rahvas keedab neist teed, 200 grammi liitri vee peale. Juuakse üks-kaks klaasi päevas hingeldamise, kusetakistuse, kõhutõve, nahahaiguste, verevaesuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 530 (7) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Mustikad.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 2, 530 (10) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Arnikad.
Arnikateed tarvitakse viinaga kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 2, 533 (11) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Mustikad keedetakse teeks ja juuakse kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 137 (8) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k. (1933)
Pohlavarre vesi olla aidanud kõhutõbe vastu. Inimene oli leotanud ennast selle vee sees.

Vilbaste, TN 7, 137 (9) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k. (1933)
Samuti oli ka pajukoore vesi kõhutõbe vastu aidanud.

Vilbaste, TN 7, 254 (22) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Koirohi oli voolmete, kollatõve ja kõhutõve vastu. Rohi keedeti ehk ka leotati vees ja siis joodi.

Vilbaste, TN 7, 255 (24) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Viinalill oli kõhutõve vastu. Rohi keedeti ära ning joodi vett.

Vilbaste, TN 7, 258 (16) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Türgipipra kaunad ja seemned olid kõhutõve vastu. Kaunad ja seemned söödi ära.

Vilbaste, TN 7, 258 (20) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Murakalehed olid kõhutõve vastu. Lehed keedeti vee sees ja joodi siis vett.

Vilbaste, TN 7, 259 (29) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Toomikamarjad olid kõhutõve vastu. Marjad keedeti ära ja joodi vett haiguse puhul.

Vilbaste, TN 7, 264 (40) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Toomikamarjad on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 264 (41) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Mustikad on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 264 (56) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Maavitsad on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 265 (16) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Koerakuserohed on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 265 (22) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Reinvarred kõhutõve vastu loomadele ja inimestele.

Vilbaste, TN 7, 267 (7) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Reinvarsi keedeti kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (34) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Toomikamarjad kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (41) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Soopihlakad kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 271 (18) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Viinalilled on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 271 (19) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Teelehe marjad on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 274 (5) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kuivatatud mustikad on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 281 (12) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Toomingamarjad on kõhutõve vasta.

Vilbaste, TN 7, 365 (22) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Aed-kalmuse juuri tarvitatakse kõhutõve vastu (juured korjatakse ja kuivatatakse, hõõrutakse purus ja juuakse veega, ema-ema-ema ajal, selle kõhuhaiguse ajal).

Vilbaste, TN 7, 365 (23) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Ubalehe juuri tarvitati selsamal ajal ja selleks samaks otstarveks, milleks ka kalmusejuurigi [(hõõrutakse purus ja juuakse veega, ema-ema-ema ajal, selle kõhuhaiguse ajal.].

Vilbaste, TN 7, 471 (10) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Toomingamarjadest teed teha, kui on kõhutõbi.

Vilbaste, TN 7, 502 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. < Vaivara khk., Peetri v., Laagna a. (1930)
Mustikad ja toomingamähk kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 673 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Toomingas.
Kevadel mähja ajal korjatud noore toominga koor on abinõu kõhuvalu ja kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 1172 (11) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Toomingakoore ja -marja tinktuur - kõhutõbe ja kõhulahtisuse vastu üks supilusikatäis korraga.

Vilbaste, TN 9, 349 (13) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Koirohu tee. Kõhulahtisuse korral - kõhutõbi jne.

Vilbaste, TN 7, 564 (1) < Kihelkonna khk., Vedruka k. (1930)
Arstirohud.
Koirohud - kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 632 (1m) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kuivatatud mustikaid (kõhutõbe vastu).

Vilbaste, TN 7, 634 (4m) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kuivatatud mustikaid (kõhutõbe vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 634 (4p) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Tomingamarjad leotada viina sees (kõhutõbe vastu).

Vilbaste, TN 7, 642 (8) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Võililled kõhutõbe rohuks.

Vilbaste, TN 7, 671 (5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikat keedetakse kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 692 (6) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Kadakamarjad. Kõhutõbe vastu. Teeks teha ja sisse juua.

Vilbaste, TN 7, 705 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Teelehtede õite tee - kõhutõve vastu. Teed võetakse kolm kord päevas sisse umbes viinaklaasitäis korraga. Pääle selle ei tohi raskelt seedivaid toite süüa, enne kui on möödas kolm tundi, millal seda rohtu sisse võeti. Varssi pääle seda paraneb inimene.

Vilbaste, TN 7, 725 (24) < Harju-Jaani khk. (1929)
Põllumünt on kõhutõve vastu, tehakse teed ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 725 (25) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kadakamarjad on kõhutõve ja külgehakatava haiguse vastu, süüa samati, mitte liig palju.

Vilbaste, TN 7, 737 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Putkejuured: kõhutõve vastu. Teeks keeta.

Vilbaste, TN 10, 266 (6c) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Lepp. Aitas ka kõhutõve vasta. Lepakoortega värviti kollast.

Vilbaste, TN 10, 278 (5a) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Kadrina (end. Vaigar), s. 1914 (1966)
Tammekoorest keedeti teed või koored tehti pulbriks ja tarvitati kõhutõve vastu. Eriti anti põrsastele, kui kõhud olid lahti.

RKM I 9, 383 (18) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldmündi tee. 10-15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas on külmetuse, köha, rinnahaiguste puhul. Kõhutõve ja maohaavade puhul.

Vilbaste, TN 5, 197 (24) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Tammõkuor. Kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 5, 198 (33) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Toomekuur ja -mähk. Kõhuvalu ja kõhutõbe vastu.

ERA II 179, 349 (24) < Pilistvere khk., Kabala v., Meosaar k., Kabeli t. < Vana-Vändra v. (1938)
1860. a. möllas Vana-Vändra vallas Aluste külas kõhutõbi. Suri korraga 6 inimest. Selleaegne Vändra õpetaja Sokolovski käskis metsast korjata mustikaid ja ainult neid süüa.

EFA II 4, 397/8 (23) < Valjala khk., Jõelepa k. (1995)
Meil oli verine kõhutõbi koolis. Arst käis iga päev. Arst ei ole mitte midad tein. Aga üks vana Viiu oli, see õpetas rohtu. Ma ole ikka ütlen: „Oles ma teas, kus ta haud on, ma viis talle lille.“ Ta käskis kastaniponni võtta, ära hõõruda tuhaks, kui on kuivatatud, või läbi kohvimasina ajada. Nagu ta ütles, nii hakkas meil paremaks minema. Sest peale ma ole viin iga aasta omale neid kastaniponne, et kui vaja on, siis võtta.
Kuu aja pärast saime juba tööle.

EFA I 35, 16 (8) < Novosibisrksi obl., Togutšini l. < Novosibirski obl., Estono-Semjonovka k. (Kergand), s. 1933 (1998)
Kõhutõbi latsel - kasetohiku peal om õhuke kord, seda noaga kaabitas maha ja antas latsele juvva ja kõht jääb korrale.

EFA I 57, 148 (4) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 ja Olga Maksimova (s. Varol), s. 1915 (2002)
See rauarohi on kõhutõve vasta. Kui pasavurin on, siis see aitab.

EFA I 101, 190 (44) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

RKM II 240, 304/5 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Koolerat nimetati kõhutõbeks. See esines suveti üsna sageli ja nõudis ohvreid. /---/. Joodi tammekoore vett.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Tammekoore tee - kõhutõve, külmanud liikmete (koorevannid), külmatõve ja mõnesuguste nahahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 794/5 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Suur teeleht (Plantago major L.). Teeleht. Seemned kõhu lahtioleku vastu (düsenteeria puhul). Kuivalt süüa teelusikatäis korraga.

RKM II 430, 67/8 (37) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Mustikad - kõhulahtisuse vastu. Lasteaias oli düsenteeria. Kodus oli mustikaid - tegi iga päev mustikamorssi - haigus kadus ära.

Vilbaste, TN 1, 277 (11) < Halliste khk. ja Saarde khk. (1931)
Tedremadar.
Taim on väga tuttav, sest teda on väga vanast eestlaste juures tarvitatud arstirohuna ja tarvitatakse ka praegusel ajal veel vanemate inimeste juures kõhuvalu ja seestvalu vastu. Vanal ajal keedetud tedremadara juuri ja seda mõrudat vedeliku võetud sisse kõhuvalu arstimiseks. Minu isa Peeter Sõggel († 1908) rääkis, et vanal ajal, kui kõhutõbi Eestimaal möllanud, siis olnud tedremadara juured kohalistel elanikkudel nii ära korjatud, et neist puudus suur olnud. Tema teadis tõendada, et tedremadara juure keedis või vedelik, kui seda kõhuhaiguse algusel sisse võetud, avitanud palju ja nii mõnigi pääsenud sel teel surma käest.
Meie päevil tarvitatakse tedremadarat arstirohuks vähem. Siiski on neid veel olemas, kes tedremadara juurikaid korjavad, kuivatult neid piirituse sees leotavad ja seda siis rohuks kõhuhaiguse ja seestvalu vastu tarvitavad ning kiidavad, et see roht palju avitab.
Hallistest ja Saardest.

Vilbaste, TN 2, 456 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kõhutõve rohuks tarvitati üheksavägise õisi.

Vilbaste, TN 7, 259 (36) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Mustikad olid kõhutõve vastu. Mustikad keedeti ilma veeta pajas ära ja söödi siis. Talvel ei ole mustikaid, siis koguti mustikaid talveks. Sügisel pandi mustikad pudelitesse ja purkidesse. Nii võis neid ka talvel tarvitada. Nii võis neid kaua alal hoida.

ERA II 148, 405/6 (47) < Rapla khk., Raikküla v., Pühatu k. < Märjamaa khk. (1937)
Heinputke juured on head palavikuhaiguse ajal. Juurikad keedetakse ja seda vett juuakse. See vesi on heaks rohuks ka verise kõhutõbe vastu ja kõhupõletiku korral.

RKM II 14, 43 (87)b < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Mis ikka päris täitsa kõhuhaigus, verine kõhuhaigus, sis on umuritii. Ta on paks ja punane kui kiib, paelu ei tohi võtta, üks supilusika täis vaevalt.

RKM II 111, 53 (149) < Muhu khk., Suuremõisa II k. (1961)
Verise kõhutõve puhul juua kanget humalateed, 0,5-1 teeklaas päevas. Parandab kiiresti.

RKM II 106, 145/6 (51) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Koirohutied tehti, kui õli kõht lahti. Üks pual liitri kõrraga juadi sisse. Sie aitas kõhe. Mõnikõrd tuli verd, ninda lahti oli, aga kinni pani.

RKM II 231, 481 (12a) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Verise kõhulahtisuse korral anti sisse 10 tilka soolahapet 1 klaasi vee sisse, seda anti haigele juua 1 kord päevas. Süüa anti küpseid kadakamarju ja küüslauku.

RKM II 231, 481 (12b) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
[Verise kõhulahtisuse korral] keedeti mustikakisselli ja anti juua koirohu teed.

RKM II 318, 520 (3065) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Kui on verine kõhutõbi, siis on kõige parem rohi selle vastu - keeda tuliheina (obuoblika) seemendest teed ja seda juua. Kõhust lahti oleku vasta on hea keeta ka kuivatatud kranati koortest keedist nagu teed, juua ära korraga pool teeklaasi. Kui mõne korra jood, kaob tõbi kohe ära.
Kõhust lahti oleku vastu võib juua ka hundiõunapuu koore keedist (париня).

RKM II 358, 429 (7) < Põltsamaa khk., Palu k. (1981)
Naiseõde oli, käis arstid puha läbi, verine kõhutõbi oli. Lepaurvad tuleb kõvasti ära keeta, kevadel võetud ja vilus kuivatatud. Tuleb nii kange teha, et täitsa pruun on. Juua teeklaasitäis hommiku, teine õhta.
Pajukoor on ka väga hea. Siis on tammekoor ka, aga see on nii nõrk, see ei tee midagi.
Lepaurvasid ei tohi lastele anda, liiga kange on.

RKM II 384, 407 (38) < Keila khk. (1985)
Verise kõhutõve korral aitavat hästi kange koirohu-viinaleotis.

RKM II 466, 227 (21) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (1994)
Kui verekõtutõbi on, siis on kalkarijuured. Suured jämedad juured, pruunid suured õied, üten kõik. Raba ääripidi kasvavad, juuretsaid teeme.

RKM II 466, 429/30 (4) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Susi), s. 1925 (1994)
Vat kõhuhaiguse vastu on väga hea rohi - krovahljobka. Kõht väga lahti ja veri juba, verine kõhutõbi.
Ta kasvab, sakilised lehed, pruunid nutid, on meeter ja... hää kõrge, hästi pruunid säbarikud nutid on. Vot tema juured, juurtest keedad tsäid ja juud. Ega ta ei ole himia, võid juua pool klaasi. Juured paned sisse ja lased keema. No väga kavva ei keeda, no võib-olla 10 minutit. Parem, kui kaanega nõus.

RKM II 466, 500/1 (8) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Kuku), s. 1927 (1994)
Tuomingakuor - paned hauduma, kinni pialt. Siis on pruun, kibe. Juo kibedast piast või suhkruga, kui verine kõhutõbi on.

KKI 8, 91 (166) < Kuusalu khk., Kiiu k., Paju t. (1948)
Veretõve (düsenteeria) vastu aitab koirohi.

Vilbaste, TN 11, 148 (17) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Teeleht - juuretee kõhuhaigustele ja kõhulahtisusele.
1919. a. haigestus minu isa raskelt düsenteeriasse. Isa suri ja mina haigestusin raskesti. Olin 10-aastane, oli sõjaaeg, arstiabi vilets ja ma ei paranenud kuidagi. Keegi õpetas: teelehe juure teed. Ema keetis, küll see oli halb, ma ei tahtnud juua, ema seisis juures, kuni jõin päevas paar klaasitäit ja paranesingi.

Vilbaste, TN 2, 254 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Teetitemarju tarvitati siis, kui kõht juba nii rikkes oli, et verd välja ajas. Võeti teetite lehti ja marju, keedeti ummuses ära, kurnati läbi lapi ja saadud jooki joodi.

Vilbaste, TN 10, 252/3 (12) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Koirohi on kõhurohi. Minu tütrel oli kõht lahti, et oli verel, ja sai terveks. Kasvab liivases maas. Ei tohi varastada, siis kaob ära.

Vilbaste, TN 7, 1164 (86a) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Ubaleht. Menyanthes trifoliate. Kuivatatud taimelehtedest, -õitest keedetakse ekstrakti juuakse arstirohuks verise kõhutõbe (Disanterie) vastu.

Vilbaste, TN 7, 1187 (21) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Naistepujud: keedis, üks tassitäis ehk algusel kolm supilusikatäit kolm korda päevas koolera vastu ja verise kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 1187 (22) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Poomõli ja värsket kurki süüa katkilõigatult verise kõhutõve vastu.

EFA I 21, 120 (9) < Kanepi khk., Karilatsi k. < Kanepi khk., Rosva k. (1997)
Verine kõhutõbi oli Vabadussõja ajal. Anti pipart viinaga. Vast lapsele anti pipart lihtsalt.

E 56656 (4) < Tallinn l. (1926)
Kui kõhust verd tuleb ja lahti on kõhuhaigus. Siis tuleb keeta kolm supilusikatäit mett, üks sibul, nuaotsa täis kampferit, pool klaasi keedetud humalavett, kolm lusikatäit häidigat ja kolm lusikatäit haput koort. Keetku hästi läbi, võtku sisse, kaob veri ära ja on terve.

ERA II 155, 691/2 (30) < Setu khk., Järvesuu v., Saarepää k. < Setu khk., Jatsmani k. (1937)
Kõtuhaigusõ vasta ommava' ainokasõ' kuivatõduva' mustigõ', ega muu miäke nii hää ei olõ'. Mul tütrepoig tahtsõ jo kogone ar' koolda', verega ai vällä, a ko nakseva' kuivatuise mustiket andma, ar' parase - sai tervest.

Vilbaste, TN 9, 525 (3b) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Kõhuvalu] Koirohi, varre ülemine osa õitega kõhutõbe vastu, joodud koirohu teed ja ka keedist pitsklaasiga.