Rahvapärased taimenimetused
Tulihein
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- jooksva
- konnasilm
- kõhulahtisus
- kõhutõbi
- kõõm
- kärnad
- liikmehaigused
- lööbed
- maa-alused
- ohatused
- paise
- sammaspoolik
- soolatüükad
- sügelised
- veiseröögatus
- sügelus
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 54, 42/3 (22) < Ambla khk., Tapa (1895)
Sügeliste vastu kõige parem omatehtud rohi: tuliheina juuri rõõsa piimaga hapendada. (Silmakivi-veega nad esite palavas ihu seest välja ajada). Siis selle hapnikuga võida.
H II 71, 635 (22) < Simuna khk. (1904)
Tuliheina juuri keeta ja selle veega sügelisi pesta, siis kaduma sügelised ära.
ALS 2, 598 < Kadrina khk., Palmse v. (1929)
Kärni määri tuliheinajuurte keedisega mis segatud hapukoorega ja vahaga.
ALS 2, 599 < Kadrina khk., Palmse v. (1929)
Keeda kärnalille ja tuliheina juurt veega ummuseks, siis lisa selle veele magedat võid, hapukoort ja vaha. Selle salviga määri kõõmakärni.
ERM 6a, 12c < Kursi khk., Puurmanni v., Pikknurme k., Kingu t. (1921)
Kärnahaiguse ärakautamiseks juua tuliheinajuurte vett, mis soolaga hapenud.
ERM 6, 18 c < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Kärnahaiguse korral joodud tuliheinajuurte vett, mis soolaga olnud hapendud.
ERA II 13, 530 (1) < Simuna khk., Paasvere k., Saarismäe t. (1929)
Tuliheina juured olevat ohatuse ja maast hingatud haiguse vastu.
ERA II 131, 212/3 (327) < Tapa l. < Kadrina khk. (1936)
Kui kõht on lahti, keedetakse tuliheina juurtest teed ja antakse seda siis sisse. Samuti loomade juures tarvitatakse seda arstimit kõhulahtisuse puhul.
ERA II 182, 461 (371) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär, s. 1859 (1937)
Sügeliste vastu rohi.
Sügeliste vastu rohi on tuliheina juured, mis niisuguste ojade ääres kasvavad. Kust pannakse juure. Tehakse peeneks ja pannakse kust hulka, et ta salvitaoline on, ja lastakse hapuks minna. Sellega tuleb sügelise haigust arstida.
ERA II 193, 528 (40.16) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
Hapukoor ja tuliheinajuured hapendatult määritakse pärast vihtlemist kärnadele.
ERA II 193, 528/9 (40.18) < Põltsamaa khk., Kurista v., Vähari k. (1938)
Kärni nühiti soojas saunas tuliheina juurikaist pigistatud mahlaga. Rahvas nimetas neid juurikaid " kärnajuurikaiks".
ERA II 196, 56/7 (652) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
Sügeliste ehk kärnade vastu.
Sügeliste ehk kärnade vastu tehti tuleheina juurtest ja kusest salv, mis hästi hapuks lasti minna. Kanasitast ja kusest tehti niisamuti salvi ja määriti saunas kaunis hea leini käes nende mõlemitega.
ERA II 258, 154 (497) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. < Laiuse khk. (1939)
Sügelised. Hapu koore ja tuuleheina rohi.
RKM II 381, 71/3 (5)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Maalised haigused: kutsuti ohatis ehk hakatus, sammaspool ehk veiseröögatus. Selle ravimiks oli pandi tõrvalapp peale, seda harilikku põletatud tõrva, millega saapaid määriti, ja aitas ka. Ka pigistati vereurmarohu mahla ja kasteti sellega soolatüükaid, konnasilmasid, sammaspoolt ja sügelisi. Sügelistele tehti tuliheina juure hapetist, ka kasteti ohatisi vasevitrooli (silmakivi) lahusega. /---/
RKM II 160, 222 (72) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Sügelised. Tuliheina juured tambiti katki, pandi püssirohtu hulka ja pandi hapnema, nii et kohe haises. Sellega määriti.
RKM II 318, 520 (3065) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Kui on verine kõhutõbi, siis on kõige parem rohi selle vastu - keeda tuliheina (obuoblika) seemendest teed ja seda juua. Kõhust lahti oleku vasta on hea keeta ka kuivatatud kranati koortest keedist nagu teed, juua ära korraga pool teeklaasi. Kui mõne korra jood, kaob tõbi kohe ära.
Kõhust lahti oleku vastu võib juua ka hundiõunapuu koore keedist (париня).
RKM II 369, 375/6 (10) < Maarja-Magdaleena khk., Kassema k., Sillaotsa t. (s. Limberg), s. 1895 (1983)
Mul oli lapsel nagu vöö ümber keha. Nigu verised paised olid, aga nigu midagi muud oleks ikka olnud. Siis ma kutsusin ja ta tuli ise siia: „Mis viga on?“ Näitasin talle last. „Võta neid juurikaid, pese ja riivi ära (tuliheina juured olid) ja hapenda hapukoorega neid ja siis pane neid pääle. Ja sellest jäid nad ära. Ükski muu asi ei aidanud. Suure räbala pääle sai see pudru pandud ja ümber keha ja sai laps tervest.
RKM II 411, 4 < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Voore (toonud tema lesk 1985) < koguja Emilie Sarapuult (1890) (1959)
Käsnad ehk sügelised ehk sügelikud.
Tuliheina juured ja varred segamini ja lastakse hapnema minna. Kogu keha sellega kokku määrida. Päikse eest kuivama laotada, väga vilus. Teisel päeval pesta.
KKI 69, 351/2 (20) < Viru-Nigula khk., Kurna k. < Viru-Nigula khk., Kelu k. (1975)
[Paisetele] pandi vahest sibulas, küpsetati sibulas ja pandi peale. Sibulas küpsetati tuha sies, tule peal närtsitati.
Mesi pidi ka hea olema.
Paiselehte pandi ka paisele. Mõni ütles hapuoblikas, mõni tulihein.
Vilbaste, TN 11, 259/260 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Tulihein. Tuliheina juurtest tehti sügelisesalvi. Kaabiti juurekaabet hapukoore hulka, lasti paar-kolm päeva seista. Siis sellega määriti sügelisi vai lillesid, nagu rahvas ütles. Ega seda otsekohe ei öeldud, et sügelised. Nii mõistu öeldi: sel on lilled külles. Ei tea, kust korjas.
See lillede asi andis palju kõneainet. Pidid ikke kuskilt kellegilt korjatud olema.
Vilbaste, TN 11, 270 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Laiuse khk., Sadala v., Metsaküla k., Maki t. (1963)
Tulihein - kollaste õitega, kibeda maiguga. Lambad tema õisi näpivad. Teised loomad teda ei söö. Tehakse tuliheina kompressi, kui valud on põlves, mujal liikmetes.
Vilbaste, TN 1, 882 (1a) < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Tulihein ehk vanarahva nimetus - hobusekuselill [Ranunculus acer]. Sellega arstitavat jooksjavalulisi jalgu nagu põlvi ja nii edasi. Toores taim hõõrutavat puruks, pandavat kohe riide vahele ja siis haigele kohale peale, aga ainult 15 minutiks.
Vilbaste, TN 2, 412 (7) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Tuliheina juured: sügeluse vastu.
Vilbaste, TN 2, 427/8 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Tulihein kasvab söödil. Juurikaid leotatakse hapukoore sees; saab plaastrit, mida tarvitatakse kärna paranduseks.
Vilbaste, TN 2, 437 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Tuliheina juured sügeliste arstimiseks.
Vilbaste, TN 7, 265 (30) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tuliheinä juur on süheluse vastu.
Vilbaste, TN 7, 276 (31) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tuliheina juured on nahasammala vasta.
Vilbaste, TN 7, 279 (26) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Tuliheinä juur sügeluse vastu.
Vilbaste, TN 7, 713 (8) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tulihein. Tuliheina juured keedetakse ja keeduvedelikuga määritakse nahka sügeliste korral.
Vilbaste, TN 7, 717 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tuliheina juur. Tuliheina juured hapendati ära ja arstiti sügelisi. Arstimiseks oli vaja liigset soojust, siis tehti seda tulises saunaleilis. Seda määriti pääle.
Vilbaste, TN 7, 743 (20) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tuliheina juured.
Tuliheina juured hapendada koore sees ja määrida sügelistele peale.
Vilbaste, TN 10, 255 (28) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Tulihein on suur kõrge putkemoodi taim, laiad lehed, beežikad õied, soomaa servades kasvab. Tuliheina juured, püssirohi ja kollane väävel tambiti kokku ja pandi hapnema. Sellest sai sügeliste salvi. Kui määriti sügelistele, siis pandi haput koort hulka.