Rahvapärased taimenimetused
Kurk
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
E 56656 (5) < Tallinn l. (1926)
Kui maohaavad on, siis söögu toorest kurki, see lima on hea.
RKM II 384, 400 (9) < Keila khk. (1985)
Et näonahk värske püsiks, hõõruti redise- või kurgilõiguga.
RKM II 396, 554 (61) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Kurgivesi on joomiseks sisemise verejooksu ja tuberkuloosi vastu.
RKM II 451, 38 (10) < Laiuse khk., Altküla k. < Torma khk., Võidivere k., Sepa t. (1992)
Nägu pesti kurgivedelikuga. Lõikasid kurgi katki, hõõrusid kurgitükiga. Et see on hea näole.
RKM II 53, 315 (22) < Urvaste khk. (1956) Redigeeris Tuul Sepp 2010
Tedretähnide arstimiseks pesti nägu kevadel, eriti siis, kui tedred kudrutama hakkavad, konnakuduga ja hapukurgi mahlaga.
Vilbaste, TN 5, 33 (17) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Hapukurgi vedelik. Juua kõhu kinnioleku puhul.
Vilbaste, TN 7, 1187 (22) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Poomõli ja värsket kurki süüa katkilõigatult verise kõhutõve vastu.
Vilbaste, TN 7, 1222 (9) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kurgimahlaga võitakse nägu päävituse vastu. Ka läheb nahk läbipaistvaks ja pehmeks, kui teda hõeruda igal hommikul kurgilõikudega.
EFA II 3, 27 (83) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Iluravi - värske kurk on suvel. Ja kummeli marli ja vati vahele paned, see ka.
EFA I 16, 160 (14) < Martna khk., Väike-Lähtru k., Panga t. (1996)
Kurgiveega nägu pesta, seda minu ema rääkis, et siis püsib ilus. Mina sain nii aru, et seda ta on ise ka tarvitand.
Vilbaste, TN 7, 626 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaarikad: teeks. Turvas: loomadele põhuks, kütteks, maarammutamiseks. Tomat. Rukis, nisu: jahuks. Oder, kaer: jahuks, tanguks. Kapsas, porgand, kaalikas, naeris: toiduks, supiks ja muuks toiduks. Peet: liha juures maitseainena. Kaer: kisselliks. Sigur: kohviks. Kurgid, kõrvits: söögiks. Kadakas: kõva tarbepuu. Kõik puud kütteks.
Vilbaste, TN 11, 220/1 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Sitikas e. mustsõstar. Marju tarvitatakse keediste ja veini valmistamiseks.
Mustsõstra lehti tarvitatakse kurkide soolamisel. Neid pannakse kurkide vahele ühes tillidega. Nende marju lapsed ja noored väga himustavad.
Vilbaste, TN 2, 675 < Räpina khk. (1930)
Kurkide hapnema panemiseks tarvitati sõstra lehti ja tille.
Vilbaste, TN 7, 164 < Räpina khk. (1930)
Mustasõstra, kirsi ja tamme lehti tarvitakse kurkide hapnemise juurde - ajavad ennem hapnema. Ka pannakse sinna tille, mis annavad hää maitse.
Vilbaste, TN 7, 166 < Räpina khk. (1930)
Vanasti ja ka praegu tarvitatakse kirsi, mustasõstra ja tamme lehti kurkide soolamiseks. Noortest ohakatest, oblikatest ja nõgestest keedetakse suppi.
Vilbaste, TN 7, 389 < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Maltsast keedetakse suppi.
Oblikat tarvitatakse supi keetmiseks.
Tilli pannakse hapnevatele kurkidele peale.
Mäerõigast pannakse kartulisupi sisse.
Seenest valmistatakse kartuli sousti.
Mooni seemneid pannakse saiale ja süüakse niisama valmind pärast.
Vilbaste, TN 2, 707/8 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Paljuid juur- ja puuvilju tarvitatakse inimeste ja loomade toiduks. Toitude maitseaineteks tarvitatakse köömneid, peterselle, tille, hapude kurkide juure ka mustsõstra lehti.
Vilbaste, TN 1, 976/971 (12a) < Kihnu khk. (1937)
Tamm - tammõ. Lapsed küpsetavad söögiks tõrusid. Lehti kurkide hapendamiseks.
ERA II 260, 206 (215a) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Tammelehed on vajalikud kurkide hapendamisel. Tammetõrusi korjatakse sügisel suuremal arvul. Ärakuivatatult valmistatakse neist kohvi. Sigadele antakse tammetõru jahu, kui ka tooreid terveid tõrusi.
Vilbaste, TN 1, 966 (15) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Vaarmari - vahargas. Varred teeks, lehed kurgi hapendamiseks.
RKM I 12, 266 (121a) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Küüslauk on ka söökidele maitseaineks. Ka kurgi hapendamisel tuleb mõni küits tünni panda.
Vilbaste, TN 7, 1222/3 (11a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Köömnevarre keedisega hautatakse õlleankrusid, ka piimanõusid, et eemaldada halba lõhna ja maitset. Köömnevarsi tarvitatakse veel kurgi soolamiseks koos mustasõstra lehtede ja tillidega.
Vilbaste, TN 2, 701/3 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Maitseaineteks tarvitame meie kaunis palju taimi, neist oleks: petersellid, sibulad, tillid, piprad, loorberi lehed, mädarõigas, vorstirohud, sõstralehed kurgi soolamisel, kurslaugad ja supi keetmisel supijuuri jne.
Rabarberist lehe vartest valmistatakse kiselit.
Nõgestest ja ohtkjate lehtedest keedetakse maitsvat suppi.
Vilbaste, TN 2, 226 (13) < Setumaa, Värska v., Võpolsova k. (1937)
Tillid kasvavad aias seemneridadena redisetaolisena ning tarvitatakse kurkide soolamiseks.
Vilbaste, TN 2, 226 (12) < Setumaa, Värska v., Võpolsova k. (1937)
Toomelehed pannakse kurkide ehk „uguritsa“ sisse, et nad soolduksid.
Vilbaste, TN 7, 477b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Kurkide sissetegemiseks kasutati mustasõstra ja tammelehti.
Vilbaste, TN 2, 669 < Räpina khk. (1930)
Mustasostra lehti tarvitatakse kurkide hapnema panemise juures, niisamuti ka tille.
Vilbaste, TN 1, 965 (5a) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
[Tamm] Tõrud kohviks. Lehed kurkide hapendamiseks.
Vilbaste, TN 9, 516 (57) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (end. Antonie Maasik) s. 1900 (1965)
Kurkide soolamisest Tormas. Korjati mustsõstralehti. Tünni pandi keev vesi. Kuumutati telliskivi ja pandi vee sisse. Nii kuumutati tünni, et kurkidele ei tuleks võõrast maitset - linaleomaitset. Kui oli “kahtlane” tünn ja kardeti, et “jooksma” hakkab, tehti rukkijahust ja veest kõva segu ja tõmmati praod kinni. Tünni põhi kaeti mustsõstra lehtedega. Mõnikord pandi hulka ka kirsilehti; aga neid palju ei pandud, sest siis pidid kurgid mustaks tõmbama. Lehtede juurde pandi tilli, natuke küüslauku või mädarõigast. Sageli mädarõigast ei pandud, sest neid kohapeal ei kasvatatud. Nii lasti kurgid kihtamisi (Torma murde pärane vorm) lehtede ja tillivartega. Peale valati soolaga keedetud jahe vesi. Kui kurkidel vesi peal, pandi vajutuseks puhas lauake ja sellele kivi kurke hoiti keldris.
Kurgid toodi enamuses Mustveest (kodanliku Eesti päevil). Tormas kasvatati kurke ainult nii palju, et värskelt süüa. Kurkidega käisid maal kaubitsemas Mustvee kohalikud elanikud. Kurke ja sibulaid vahetati ka vilja vastu. Sibulamüüjatel oli suur laastukorv. Korvi sibulate eest võeti tavaliselt korv või poolteist rukkeid. Kurki (murdepäraselt mitmuse osastava asemel ainsuse osastav) müüdi sajakaupa. Hind oli kõikuv, olenes kurgi saagist. Hinda ei mäleta.
Vilbaste, TN 9, 348 (2) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Tamm - koorest nahkade parkimisel. Lehed kurkide soolamisel.
Vilbaste, TN 7, 834 (2) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Kirsipuu - 1) õitest teed ja 2) lehtedega pannakse kurke soola.
Vilbaste, TN 11, 235 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Apuaina “hapuoblikat” lapsed sõid toorelt. Neid korjati ka supivalmistamiseks. Keedeti mõni kanamuna ja hakiti hulka ja supp missugune!
Jänesekapsaid samuti sõid lapsed heameelega.
Toorelt sõime lapsena: põrknaid, kaalikad, kurke, kapstajuurika südamikke, sibula pääliseid; mõned lapsed sõid isegi toorest kartulit. Siis veel: ube, herneid, suhkruherneid, hiireherneid ja vikki; riivimise ajal kapsast jne.
Vilbaste, TN 7, 396 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Köömned - pannakse vorsti sisse maitse ainena.
Seened - tarvitatakse söögiks.
Pitersell - pannakse supi sisse.
Tilli - tarvitatakse supi juure maitseainena.
Kurk - süüakse.
Kõrvits - keedetakse suppi.
Hapuoblikas - süüakse ja keedetakse suppi.
Mäerõigas - pannakse sousti sisse.
Peet - tarvitatakse söögiainena.