Haiguste märksõnad

Vere puhastamine

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 6, 9 (3) < Tartu (1894)
Mailaseroht (Viola tricolor); tee viisi "vereselitamise", vere puhastamise tarvis.

H I 6, 10 (18) < Tartu (1894)
Kobralehed (Arctium lappa). Tee viisi vere puhastamise tarvis. Lehed pandakse ka pea peale valu vähendamiseks, niisama ka vanade paisete pääle.

H I 6, 10 (20) < Tartu (1894)
Kibuvitsapuu (Daphne mezereum). Selle puu koort pruugitakse tee viisi palaviku vastu ja "vere puhastamise" tarvis.

H I 6, 10 (21) < Tartu (1894)
Sitikad, mustad sõstrad (Ribes). Lehte pruugitakse soojades vannides laste "vere puhastamise" haiguse ajal.

H I 6, 11 (22) < Tartu (1894)
Maavitsad, mõõgavillad, soolikarohi, viinapuu, majakad. (Solanum dulcamara). Selle taime varred lõigatakse peenikesteks tükkideks ja keedetakse ummukses, pruugitakse verepuhastamise tarvis.

H I 6, 11 (28) < Tartu (1894)
Seebijuured, põierohi (Saponaria officinalis). Neist juurtest keedetud tee pruugitakse verepuhastamise tarvis.

H II 27, 273 (1) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Mõnda maarohtudest.
Muraka (Visullbamus[?]) lestade teed peab see jooma, kellel halb veri, kelle veres palju veejägusid on. See tee puhastada verd.

H II 27, 273 (3) < Palamuse khk, Luua v (1888). Sisestanud Renata Sõukand 2004
Inli. Hinsmittorsum [?] (eesti keeli?) teed peab see jooma, kellel paks veri on, see tee lahutada verd.

E 38788 (2) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Murakalestade teed peab see jooma, kellel väga halb veri, kelle veres palju veejägusid on, see tee puhastada verd.

H I 9, 374 (41b) < Viljandi khk. (1897)
Veriheina õienuppudest tehakse aga ka teed, mis vere klaarimiseks mõnus juua on.

E 51162 < Lääne-Nigula khk. (1920)
Verekihvtitus.
Takjajuured keedetakse ja juuakse seda vett.

ERA II 167, 176 (1) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Palderjanijuured - vere seletamiseks, õitest tehakse teed ja juuri leotatakse vees.

ERA II 167, 179 (30) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Kanavarbad (Primula officinalis) - südamenõrkuse puhul ja kui on vähe verd.

ERA II 168, 652 (50) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Kadakamarju süüa ja kadakamarjatee olevat hää külmahaiguste vastu ja puhastavat verd.

ERA II 193, 560 (44.1) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Küti k. (1938)
Keegi härra väitis, et kortslehel (Alchemilla vulgaris L.) olevat imettegev mõju veremürgistuse korral, eriti aga lapsevoodipalaviku puhul. Saksa kirjanduses olevat sellest taimest üksinda umbes 200-leheküljeline raamat ilmunud. Kortslehe teed tulevat juua 2-3 klaasi päevas 5-10 päeva.

ERA II 285, 58/61 (3p) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Jooksva, issiase-haiguse rohuks tehti vana kal'laraba palavaks haigete jalgele vanni tegemiseks.
Kadakamarju söödi vere puhastamiseks ja seedimise korraldamiseks.

RKM II 175, 264 (14) < Audru khk. ja v., Kõima k., Valgu t. (end. Sepp), 68 a. (1964)
Koirohi on kõige seestmise haiguse vastu, aga ka puhastab verd ja annab söögiisu. Riiete hoiuks on soodne.

RKM II 210, 490 (3) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1966)
Verd klaarib kasepunga tee, kõige urbadega korjatud; nagu klaarib silmanägemist ka.

RKM II 229, 423 (8) < Rakvere khk. (1966/7)
Veremürgituse vastu on verehurma tee. Tee on tumepruun viha vedelik.

RKM II 320, 365 (6) < Ridala khk., Panga k., Kolga t. (1976)
Kummel jälle on väikestele lastele hea, sest puhastab verd. /---/ Õieaegas on paras korjata ja kuivatada. See kummel, mis põllal kasvab, on parem, see ravib rohkem. Ukse all kasvab vahest ka, sellel ei kasva nii suured õied.

RKM II 240, 275 (2) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Raudvererohust kuivatatult keedeti teed vere tugevamaks muutmiseks.

RKM II 254, 344 (68) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kibuvitsa marju võib süüa, puhastab verd ja korraldab seedimist, moosi võib teha. Kibuvitsal seemnes seest välja võtta.

RKM II 254, 344 (69) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kukerpuu marju võib süüa, puhastab verd ja korraldab seedimist, moosi võib teha.

RKM II 254, 347 (84) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Põldudel kasvavad rõikad, nagu umbrohi, kätte ei saa. Kus kobe maa, juurikad kasvavad paari tolliseks. Lapsed närisid, sead ajavad rõikajuurt taga ja tuhnivad end poolest saadik maa sisse. Rõigasroht puhastab verd, hästi tervislik.

RKM II 260, 530/1 (2233) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
Apelsin põesaspuu: v. k. Апелъсиновый дерево. L. K. Citrus aurantium.
Mandariin põesaspuu: v. k. Мандарин.
Tsitron, limon põesaspuu: v. k. Лимон.
Need puud on kõik pea ühte tõugu, ainult marjad on teistmoodi ja ka maitse on teistsugune, kõik nad õilmitsevad märtsikuul, umbes niisugused valged õied ja nii suured nagu pirnipuul. Õielehed on paksud piimavalged.
Limonimarjad on piklikud, umbes kanamuna suurused, kollased, hapud, neid pruugitakse tee joomisel. Limoni mahl pigistatakse kolmelt marjalt välja, segatakse ära suhkrusiirupiga ja joodakse rohuks südamehaiguse vastu. Apelsinid, karaljokid, millel õiepoolt ots on viiruline, on väga head süüa maiustuseks, aga teisi söödakse haiguse korral kui kurguravijad, ka võib neid süüa maiustuseks, kuid need on palju hapumad kui karaljokid. Need marjad on täitsa ümarikud ja palju suuremad kui limonid, iseäranis karaljokid.
Mandariinid on kõige maitsevamad, neid on mitmes suuruses. Kõige veiksemad on pähklisuurused, kõige suuremad on keskmise õuna suurused. Mandariinidest keedetakse moosi, pandakse terved marjad ühes koorega siirupi sisse, ka keedetakse katkilõigatult. Rikki läinud marjadest tehakse viina ja kõige maitsvamad on nad süüa maiustuseks. Nõrgaverelistele on mandariinimarjad heaks kosutuseks.
Need marjad kõik, apelsinid, mandariinid ja limonid, on küpsed novembrist kuni veebruari lõpuni ja kõik nad on küpselt kollast värvi.

RKM II 175, 441 (32) < Tõstamaa khk, Seliste v, Kõpu k (1964)
Kohkumiserohtu tehti palderjanist ja verd laarib ja.

RKM II 329, 242 (14) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Kadaka- ja mustamarja puhastase verd. Mustamarja närida siis, ku vererõhk väga kõrge om. Mul om haigus juba vanas lännu, mul kadaka ei aita änam midagi. Aga kui haigus viil algas, siis avitas.

RKM II 349, 30 (8) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Mina juon aasta läbi naistepunatied. Ega ta paha ei tie, selitab verd, pia tieb ka jusku selgemast.

RKM II 357, 611/2 (3267) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. (1981)
Verepuhastuse ravi.
See ravi puhastab verd, ravib ära nahavähi ja ajab liikmetest soola välja.
150 grammi puhastatud küüslauki, 150 grammi puhastatud mädarõika juurikaid roostevaba nuaga ära tükeldada. See segu tuleb panna nii suure pudeli sisse, et mahub peale valada pool liitrit 40 kraadi kanget poeviina, siis heaste ära segada, lasta seda segu seista kinni korgitult pimedas tuaruumis 5 päeva. Siis sisse võta enne sööki kolm kord päevas supilusikatäis korraga. Kui on karta nahavähki, siis võib seda rohtu sisse võta kolm portsjoni. Kui rohi saab lõpule, siis kõik vedelik välja kurnata ja rohuna ära võtta ja sama segu sekka uut viina valada.

RKM II 358, 336 (52) < Põltsamaa khk., Neanurme k. < Põltsmaa khk., Annikvere k. (1981)
Raudrohu tee kosutab verd.

RKM II 376, 520 (9) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Raudrohu tee oli hea köharohi. Kui raudrohi parajasti õitses, tuli noaga koos varrega maast lahti lõigata ja varjulisse kohta kuivama panna. Sai sellest kaunis kõva teevesi keeta, tuli 1 klaasitäis 3 korda päevas juua. Võttis kohe rinnust lahti ja meeleolu muutus paremaks. On ka seda kuulda, et raudrohu tee puhastab verd. Soovitati noortel tütarlastel juua, kel on näos vistrikud, siis vistrikud kaovad ära.

RKM II 381, 88/92 (17)c < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Pärnaõie teed tunti üldiselt vere puhastajana.

RKM II 381, 88/92 (17)e < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Harilikke pohlaõisi ütlesid vanad inimesed, et on üheksa haiguse vastu. Tarvitati neeru- ja põiehaiguse, reuma ja liigesepõletiku raviks. Üldiselt väga tuntud ja verdpuhastav taim. /---/ Sama haigustele tehti ka leesikateed.

RKM II 381, 88/92 (17)j < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Raudrohi oli väga tunnustatud köha, maohädade puhul, söögiisu puudumisel ja verd puhastava vahendina. Rahva seas väga tarvitatav taim. Olen ise seda teed tarvitanud.

RKM II 391, 377 (1) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Köömled puhastavet verd, muidugi tee.

RKM II 396, 555 (67) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Maasikate söömine puhastab verd, korraldab seedimist ja on hea vahend kõhuusside vastu.

RKM II 396, 555 (68) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Nõgesejuurte tee joomine puhastab verd, hävitab köha ja teeb röga lahti.

RKM II 405, 84 < Iisaku khk., Roostoja (1985)
Vere puhastamine.
Raudrohu tee puhastab ja kosutab verd.

RKM II 430, 326 (104) < Palamuse khk., Kaarepere al. < Kursi khk., Jõune k. < Laiuse khk., Kärde mõis (1989)
Metsoa leht pidi olema hea kasvajate ja paisete vastu, et puhastab verd. Ta kasvab metsa veeres, kus on veelormi [?] kohad. Peaaegu hariliku oalehe moodi on.

RKM II 443, 21/4 (39d) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Võilill väga vajalik, puhastab verd, liigvett ajab välja. Õitest teeme siirupit. Lastele ka soovitakse anda piimaga. Aitab köha puhul teena ja kõri hingamistüsistuse korral, rahusti.

RKM II 446, 178 (38) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (1991)
Raudrohi on verevaesuse vastu ja verd puhastab ka.

RKM II 447, 452 (3) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Raudlilled - nied puhastavad verd.

RKM II 447, 453 (4) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Pustõrnik on õitsev nõges, juua tsaiuks. On verepuhastaja ja südamerohi.

RKM II 465, 268 (4) < Viru-Nigula khk., Pada k. (1994)
Nõgesed pidid verd puhastama.

RKM II 466, 23 (49) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Чистатя - hein, mis puhastab verd.

RKM II 468, 209/10d < Ambla khk., Pruuna mõis (1989)
Mailast olen kasutanud verd puhastava vahendina.

KKI 69, 264/5 (17) < Viru-Nigula khk., Oru k. (1975)
Raudroht on jälle rindadele hea ja köhale ja verele. Õied korjatakse. Kolm päeva peab õitsend olema, mitte vanem ega noorem. Vilus kuivatada. Hoiad tundi paar kuuma vee all. Mett sisse viel. On külmetuse ja köha vastu.

KKI 69, 506/7 (21c) < Lüganuse khk., Uniküla k., Kolbaka t. (Vachmann enne eestistamist), s. 1896 (1978)
[Palju tema [Seppari Triinu] tundis maarohtusid: palderjanid /---/.]
Palderjanid erutasid organismi ja selitasid verd. Juurikaid korjati.

Vilbaste, TN 4, 313a < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Verehain verekasvatuseks, juua teena.

Vilbaste, TN 4, 313e < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Raudrohu tee verepuhastuse vasta.

Vilbaste, TN 4, 342 (8) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Takjajuure tee puhastab verd.

Vilbaste, TN 4, 342 (10) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[katak] Kadakamarja tee puhastab verd.

Vilbaste, TN 4, 415 (c) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Nakjajuure tee puhastab verd.

Vilbaste, TN 3, 131 (2) < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Ubinheina tee olevat hää kõigi haiguste vastu, kõige rohkem aga köha vastu. Päälegi puhastavat verd.
Ubinheina tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.

Vilbaste, TN 3, 136 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Taimedega arstimine.
Kadakamarja teed tarvitatakse teena külmetuse vastu ja verepuhastajana.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Raudrohu tee - hüsteeria, köha ja teiste rinnahaiguste ja päävalu vastu, verd puhastav.

Vilbaste, TN 11, 377 (28) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
„Minu ema juures käisivad kuppu laskmas, kellel oli kogund palju pahat verd, aga kui ema vahest ei tahand hakkada kuppu laskma, siis käskis teha trudamorda, vai nigu nüit ütlevad, vererõhurohu teed.“

Vilbaste, TN 1, 492 (5)a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Vehverments [Mentha (? piperita)] (nii nimetab vanem rahvas peaaegu eranditult, kord öeldes: „ehk piparmünt“). Teena - palavikule, külmetusele, vereselitamiseks.

Vilbaste, TN 1, 897 (1, 3) < Karksi khk., Nuia alev (1935)
[Veriheinad]. [Potentilla anserina, Potentilla sericea] kutsutakse veel sardhein. [Potentilla anserina] Õisi olevat õige vanast juba tarvitud teena vere puhastuseks. Ann Nõu, praegu 60 aastane, ütleb, et kui olnud väike, siis vanaema lasknud neid korjata.

Vilbaste, TN 2, 257 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Milleks tarvitati vanal ajal taimi.
Pärn on meil sagedam pargi ilupuu. Tema õisi kogutakse juunis-juulis, siis on nad täiel õiel. Seda rohtu tarvitatakse tee näol. Enne, kui hakatakse teed tegema, kuivatatakse pärnaõied ära. Õitel on kaunis hää lõhn, mis tingitud õitest erituvast kergesti lõhnavast õlist ja meest. Rahvas tarvitas pärnateed tähtsa arstirohuna külmetamisel ja verepuhastajana neeruhaiguste korral. Arstid tarvitavad teda higistama panemiseks.

Vilbaste, TN 2, 258 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Raudrohi kasvab kuivadel maakohtadel ja on valgeõieline. Tema õisi ning ülemisi õrnu lehti korjatakse ja kuivatatakse samuti kui pärnaõisi. Raudrohu teed, mis hästi keedetud, pruugib rahvas mao- ja maksahädadele. Ta on tuntud ka veel vere üldise puhastuse vahendina.

Vilbaste, TN 2, 267 (k) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Pohlavarred - vereseletusele.

Vilbaste, TN 2, 272 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Maasikalehe teed tarvitati vere puhastamiseks.

Vilbaste, TN 2, 273 (11) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Sassabarilla juurte teed - jooksva vastu ja verepuhastuseks.

Vilbaste, TN 2, 273 (15) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Karuohaka ja palderjanijuurte teed koos tarvitati verepuhastuseks.

Vilbaste, TN 2, 274 (23) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Petersellid ja kadakamarjad - koos keetes - verepuhastuseks ja samaks otstarbeks ka mustasõstra lehtede teed.

Vilbaste, TN 2, 306 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Heinaputk (kasvab niiskel heinamaal 4-6 jala kõrguseni). Juurtest valmistet teed tarvitatakse mürkainete kõrvaldamiseks verest.

Vilbaste, TN 2, 333 (1) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Lisan mõned ülesmärgitud arstirohutaimed.
Palderjanijuured - vere seletamiseks, õitest tehakse teed ja juuri leotatakse vees.

Vilbaste, TN 2, 543 (3) < Vigala khk., Velise v., (Nurtu-)Nõlva k. (1933)
Kadakakasvu teed joodi selleks, et see pidi verd puhastama.

Vilbaste, TN 2, 691 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Looduses lasub kõigil asjadel suur tähtsus. Nii ka ei puudu tähtsus taimeriigil. Ja just suurim tähtsus looduses seisabki taimeriigil. Neid tarvitati vanal ajal toiduks ja valmistati ka mitmesuguseid arstirohte.
Tähtsamateks arstirohtudest, mida iseäranis vanal ajal tarvitati, võime nimetata pärnateed. Teda tarvitatakse külmetumise ja vere puhastaja rohuna. Arstid pruugivad teda ka higistama ajamise vahendiks.

Vilbaste, TN 2, 697/8 (5) < Räpina khk. (1930)
Takjajuurtest valmistatud tee oli külmetuse, pääkõõma, sammaspoole ja verepuhastuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ib) < Räpina khk. (1930)
Pärna varjulises kohas kuivatatud õisi tehti teeks külmetamisel ja verepuhastajana neeruhaiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 166 c < Räpina khk. (1930)
Takjajuurtest tehakse teed, mis on hea abinõu vere puhastamiseks, külmetuse vastu, pääkõõma ja sammaspoolikute vastu.

Vilbaste, TN 7, 243 (7) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Katai. Kadakamarja taar on verekasvatuse rohi.

Vilbaste, TN 7, 333 (8) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Köömblid tarvitakse vere puhastamise jäuks.

Vilbaste, TN 7, 335 (7)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Köömblid tarvitakse vere puhastamiseks jäuks.

Vilbaste, TN 7, 338 (18) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Köömlid on vere puhastamise vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (4) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Nurmenukk (kurekaats). Õitest tee tervisele, verele hea.

Vilbaste, TN 9, 537 (2) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Raudrohu tee: õitsemise ajal noppida, värskelt tarvitada ehk kuivatada.
Ta on mõjuv tee külmetuste vastu, soodne kopsude jaoks. Rahustav, verd puhastav ja verejooksusid kinnipanev tee. Tugevdab nerve ja tõstab üldist meeleolu, aitab kergendada valusid. Veerand liitrit korraga juua, üks peotäis värsket ehk kuiva teed lasta keeda kuni see vedelik roheliseks saab, aga mitte liiga kaua keeda, et ta lõhna kaotab. Ta peab keedu järel aromaatsuse säilitama. Tugeval tulel viis minutit, keskmisel kümme minutit, kui ei aita, veidi kauem. Kui ta omale tumedama värvuse saab, mõjub ta paremini köha vastu ja ka õhtasel tarvitamisel rahustab paremini nervisi. Kui nina verd jookseb ja muud verejooksud ette tulevad, on tarvis teda üsna tugevasti keeta ja jääkülmana, igatahes nii külmalt, kui saab, tarvitada. Ka peene pulbrina nina verejooksu juures abistab ta veidi. Talle võib siis lisada soola, maarjajääd ehk veidi koort.

Vilbaste, TN 9, 539 (4) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Liivatee (Thymian). Lillaõieline, harva valge, aromaatne lõhn. Suvel noppida õitsemise ajal. Kuivatada vilus tuule käes ehk õhulises kohas. Kui kuivatatud on, hoolsalt karpi ehk kotti asetada, kuivas kohas hoida.
Veerand kuni pool liitrit korraga juua kange teena, mitte liiga kaua keeta, parem lasta tõmmata, kuni saab tumedamaks. Peab lõhna ja aromaatsuse säilitama.
Külmetuste vastu, verepuhastuse jaoks ning üldise meeleolu tõstmise jaoks.

Vilbaste, TN 9, 540 (8) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Nõgesed teena: verd puhastavalt ja jooksva vastu. Varakevadel noppida, kuivatada vilus, kuivas kohtas hoida. Peotäis pooles liitris vees keeta päevas, juured võib ka värskelt ning kuivalt teeks keeta.

Vilbaste, TN 9, 542 (15) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Nõgesed ja juured teena vanni. [verd puhastavalt ja jooksva vastu.]

Vilbaste, TN 9, 547 (3) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Raudrohi: hea tee külmetuse vastu, eriti kopsude suhtes. Verd puhastav, närvi rahustav, kõhu suhtes heasti mõjuv, järjest juues teeb tugevamaks. Verejooksude vastu mõjuv. Kui nina verd jookseb, eriti selle kange teega loputada, isegi kuiva taimepulbert ninasse panna. Parem aga teda enne ninaloputamiseks tarvitada ja juua. Õitsemise ajal.
Närvide juures ka.

Vilbaste, TN 7, 593 (1d) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Paakspuu kõhu lahtitegemiseks ja vere puhastamiseks.

Vilbaste, TN 7, 620 (8) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Raudrohi - mao- ja maksahädade vastu, verepuhastusvahendina.

Vilbaste, TN 7, 621 (21) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Niinepuu õied - külmetumise vastu ja verepuhastaja neeruhaiguste korral, higistama ajamise vahendina.

Vilbaste, TN 7, 640 (Ia3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kõrvenõges - tarvitati vere puhastamiseks.

Vilbaste, TN 7, 669 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakamarja tee - 4 kuni 5 tassi päevas - on hääks rohuks külmetamise, põiehaiguse ja veetõbe vastu, ka puhastab kadakamarja tee verd.

Vilbaste, TN 7, 673 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Takjas. Takjajuurist valmistet tee puhastab verd.

Vilbaste, TN 7, 696 (6a) < Harju-Jaani khk. (1929)
Suur kõrvenõges. Ka suur kõrvenõges oli hää arstirohi. Sellest tehti teed köha vastu ja keedeti suppi, et see pidada verd puhastama.

Vilbaste, TN 7, 697 (13) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kadakamarjad. Kadakamarju tarvitati teena neeruhaiguse vastu ja neid söödi ka tervelt, et see verd puhastaks.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 13) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Hariliku punandi tee verdpuhastav rohi.

RKM I 9, 377 (26) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Verd puhastavad: kadakas, kalmus, nõges, põldkannike, punad, takjas, valge emanõges, vesikress, võilill.

RKM I 9, 379 (9) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kalmusejuure tee on värskendava mõjuga, puhastab verd, söögiisu puuduse, sooltekanali limastamise, inglishaiguse, näärmetõve, jooksva, maksa-, põrna-, sapi- ja neeruhaiguste puhul, kergendab kuupuhastust ja mõjub rahustavalt südamekloppimisele.
(2-3 klaasi päevas, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta.)

RKM I 12, 263 (120a) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Köömneid ka peeti vanast ajast saadik arstimiseks. Köömnetheed tehti ka mitmesuguste haiguste puhul. Südame kloppimise vastu on ta hea rohi ja üteldi, et puhastab verd.

RKM I 18, 96 (4) < Iisaku khk. (1984)
Naistepuna - vereselgituseks tee.

RKM I 18, 96 (21) < Iisaku khk. (1984)
Valgeärjapä (valge ristik) vere kosutuseks.

Vilbaste, TN 5, 80 (1) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
Kodumaa sagedamad arstirohutaimed.
Teed.
Pärn: on meie sagedam pargi ilutaim. Tema õis on lennutiivaga varustatud. Neid õisi kogutakse juunis-juulis, kui nad täiel õiel, tee valmistamiseks; õitel on õige hea lõhn, mis tingitud õites erituvast kergesti lõhnavast õlist ja meest. Varjulises kohas kuivatatud pärnaõisi võib apteekidesse müüa. Rahvas tarvitab pärnateed tähtsa arstirohuna külmetumisel ja verepuhastajana neeruhaiguste puhul. Arstid pruugivad teda aga higistama ajamise vahendiks.

Vilbaste, TN 5, 84 (9) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Raudrohi: kasvab kuivadel teeäärtel ja õitseb siin valgeis õites. Lehtede ehitus tunnistab, et raudrohi kuivale veevaesele kasvukohale kõigiti on kohastunud. Tema õisi ning ülemisi õrnu lehti korjatakse ning kuivatatakse samuti kui pärnaõisi. Raudrohu teed, mis umbses keedunõus keedetud, pruugib rahvas mao- ja maksahädade vastu, samuti hämoroidide (päraku verikomude) ja kuupuhastuse korratuste puhul. Ta on veel tuntud vere üldise puhastuse vahendina.

Vilbaste, TN 7, 1255 (8) < Lääne-Nigula khk., Niibi-Nõmmküla (1934)
Pärnaõied või niinepuu õied, nii kutsuvad noarootslased. On üks vanemaid jooke. Kõneldakse üht kui teist hääd tema üle, ent need on juhitud kõik tema traditsioonele. Kuid Niibi-Nõmkülas on levinud tema suhtes veel üks eriline kuuldus, teadmatu kelle poolt, et tarvitatakse tema leotiskeedist niinimetatud verepuhastuse abinõuna.

Vilbaste, TN 7, 1314 (3) < Noarootsi khk., Osmussaar (1938)
Ráinfanø-gräss (Tanacetum vulgare) [tõlk: ráin - põllupeenar]. Kõlbab mitmel pool. Puhastab vere, annab söögiisu, kõhuvalu vastu. Kui keegi endale haava lõikab, pigistatakse taimemahlast haavasse. Tee juuakse külmalt, ilma suhkruta. Tarvitatakse ikka edasi.

ERA II 170, 696/7 (17a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Teeleht. Teelehe tee on hää igasuguste limanemiste vastu, puhastab verd ja soodustab sisenõrestusi, seepärast kasulik tarvitada köha, kopsukatarri, palaviku, nõrga põie, kõhulahtisuse ja maolimastuste vastu ning suud loputades kaotab ka hambavalu.

ERA II 170, 697/8 (19) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Võilill. Kogu taimest valmistatud tee virgutab organismi korralikule tegevusele, tervendab verd, puhastab kopse, seedimisorgane, neere, maksa ja parandab nende vead. Eriti hää on ta seedimisorganite nõrkuse ja ummukuse vastu. Nende haiguste korral võetakse sisse ka mahla, mis pressitakse värsketest vartest ja juurtest, 5-6 nädala kestel kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kaks supilusikatäit korraga. /---/ Tarvitatakse ka võilillepiiritust, milles mahla piiritusega pooleks, mõned korrad päevas 2-4 tilka korraga. Neeruhaiguste puhul on parem tarvitada teed kui ka tinktuuri. Kui mõnd haiget nimetatud hulk (arstirohtu) liialt ärritab (erutab), siis tuleb anda arstimit nii mõõdukalt, kuidas haige tervis välja kannatab.

EFA I 16, 71 (14) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Maateesid olen ikka korjand. Raudrohi teeb vere tugevaks, on verekosutuse jaoks.

EFA I 16, 99 (46) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Naistepuna võetakse verepuhastuseks ja mitmete haiguste vastu.

EFA I 24, 9 (13) < Kullamaa khk., Sipa al. < Helme khk., Holdre k. (1997)
Maasikatee puhastab verd.

EFA I 41, 48 (9b) < Urvaste khk. < Paistu khk., Laanekuru k. (2000)
R.H. Ravimtaimi?
Noored kaselehed on, puhastavad verd.

EFA I 101, 189 (43) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Võilill (Taraxacum officinale) - 15-30 cm kõrgune taim, õied kollased. Droogiks on korjatud juurt (õitseajal). Mahl (2-3 sl päevas) ja tee (1-2 kl päevas) sobib verepuhastuseks, isuäratuseks, seedimise korrashoiuks, hemorroidide ja põrnahaiguste raviks. Mahl ravib ka nahahaigusi. Tinktuur (10 t korraga 2-3 korda päevas) on leidnud kasutust kollatõve, maksa- ja neeruhaiguste puhul. Olla ettevaatlik: kõik ei kannata! Eestis läks moodi 1980. aastate lõpul kasutada lehti salatiks, õisi aga kunstmee valmistamiseks. (Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

RKM II 21, 100 (6) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Kadakas - okstega suitsu tehä, teeb eä lõhna tuppa. Tõbede korral ävitab aiguse idusid, suetsetamine kadaga suetsuga. Kadaga marjad o eä rohi; vanaste tarvitusel mao, neeru ja maksa aiguste arstimisel. Kadaga tee pidi puhastama verd ja arstima veetõbe. Külgeakkavate aiguste eest pidi kaitsma kadaga marjad, kui neid igäpäe mõned näridä. Värvides kadaga marjega pidi saama ilusat kollast värvi.

H IV 3, 773/4 (14) < Tartu (1888)
Lagritse juured (Radix Liquiritiae), ka põrguukse lengipuu nimetatud, köha vastu pruugitav ja ka „kurja tõbe“ verest välja ajamiseks kiidetakse neid juuri heaks.