Rahvapärased taimenimetused
Sitikad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H I 6, 10 (21) < Tartu (1894)
Sitikad, mustad sõstrad (Ribes). Lehte pruugitakse soojades vannides laste "vere puhastamise" haiguse ajal.
RKM II 466, 238 (12c) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (1994)
Sitikalehtist, sitikust, vabarnatest talvel enamjagu teeme teed.
EFA I 17, 57 (58) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. < Omski obl., Estonka k. (Hommik), s. 1912 (1996)
Oli augustikuu, mina kõtust valla, siss sitikulehte, orjavitsa häitsmeid, verehaina panni - toda tsaid jõien ja terve kõrraga. Tsäi tek'k terves.
EFA I 18, 88 (64) < Omski obl., Lilliküla k. (1996)
Vabarnu ja sitiku, nee omma külmetusele.
EFA I 20, 20 (3) < Omski obl., Azovo raj., Tsvetnopolje k. < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (1997)
Mina kuivatan vabarnalehti ja sitikulehti ja maasiku, šebrets. Sellest teeme tihti, mulle see ostutee nii ei maitse. Ja see magusjuur, seda ka tsut-tsut sinna lehtede manu. A kuis ta kutsutakse, see magusjuur. A siin ta toodas kodu, seal Omski lähedal kuskil kasvavad. Ta suur ei ole, tal säändse nagu pihlalehed tulevad väiksed külge. Seda ma ei tea, a nad seal lehel kirjutavad, et see tsebrets on rohuks.
Vilbaste, TN 11, 220/1 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Sitikas e. mustsõstar. Marju tarvitatakse keediste ja veini valmistamiseks.
Mustsõstra lehti tarvitatakse kurkide soolamisel. Neid pannakse kurkide vahele ühes tillidega. Nende marju lapsed ja noored väga himustavad.