Rahvapärased taimenimetused

Valge ärjap

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

valge ristik Trifolium repens

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 400, 86 (18d) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Valgeärjape (valge ristik) on verekosutuse rohi ja annab ka söögiisu.

Vilbaste, TN 11, 90 (30) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Valgest ärjapeadest tehti kua teed arstimisest, aga seda ma ei tea, misjaust. Kevade aegsast korjati neid õisi, kui alles õitsma hakkasid.

Vilbaste, TN 11, 258 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
See valgeristik, pisikeste õitega või õienuppudega, mis tallatud karjamaadel ja tallatud kohtadel kasvab, seda nimetatakse härjapea või valgehärjapea.
(Tarvitatakse ka arstirohuks teena).
Vanemal aegadel lasti lastel iga kevade korjata neid valgehärjapea õisi teed teha. Nad on vist nii rohkem naisterohud.

Vilbaste, TN 11, 435 (11) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Valge ristik - valgeärjap.
Valgeärjap vai verekosutusrohi. Valgeärjapest tehtud tee annab söögiisu.

Vilbaste, TN 7, 717 (15) < Harju-Jaani khk. (1929)
Valge ärjep. Valgetest ärjepitest tehti teed ja joodi köha vastu. Tuli pruukida enne sööki ja keevalt.

RKM I 18, 96 (21) < Iisaku khk. (1984)
Valgeärjapä (valge ristik) vere kosutuseks.